Õnn on olla vanavanem

Vana­vane­mate päeva tähistavad ka Lia ja Tiit Salumäe, kel on viis last ja üheksa lapselast. 

Piiskop Tiit Salumäel ja tema organistist abikaasal Lial on põh­just rõõmustada olnud kül­­laga: 22. augustil oli neil 45. pulma-aastapäev ja sama pal­ju aastaid möödus neil 1. sep­tembril Haapsalu koguduse tee­nimisest. Nendesse aastatesse jääb laste ja lastelaste sünd ja kas­vamine.  

Aeg lendab

Meenutame esimese lapselapse sün­niga seotud ärevust ja Lia kõneleb, kui põnevil nad olid. Nende esimene kak­­si­ku­­test tütar Ma­ria oli abi­e­­l­lunud ja ela­s abi­kaasa Mi­cha­­ga Saksamaal. Tea­de lap­­­se­­oo­tusest võeti rõõmu­g­a vastu ja enne kindlaksmää­ra­tud tä­htaega lendasid tulevased va­­­navanemad Saksamaale. Lap­­­­­sukesel polnud aga ilmale­tulekuga kiiret ning Lia ja Tiit Salu­mäe pidid koju tagasi pöör­duma. 

Väikest Rahelit nägid nad esmalt arvutiekraani va­hen­du­sel. Põnevus ja igatsus kohtuda esi­mese lapselapsega oli suur ja Lia sõitis üksi bussiga Münche­nisse. Sellest on nüüd möödas 17 aastat. „Oma lapsed olid suu­reks kasvanud ja lapselapse sünd oli suur rõõm,“ ütlevad va­navanemad.  

Kõige pisem lapselaps on praegu kahene pojatütar Li­sett. Vanima ja noorima va­hele mahub vanuse poolest riburada veel seitse last. Va­naisa Tiit näitab kodus üles sea­tud fotogaleriile, kus on nä­ha ka Tiidu ja Lia vanemate pulmapildid. 

Lia lisab, et pulma-aasta­päevade tähistamise üheks osaks on vanade piltide vaa­ta­mine. Lastelastele meeldivat neid väga vaadata, nende en­di lapsepõlvealbumid on seepärast suisa kapsaks muu­tu­nud. Arvutis ootab aga ports pilte, mida lastelastega sor­teerida, et seejärel lasta need pa­berile teha. Vanaisa Tiit lisab aga vahele, et tänapäeva lapsed on targad. Kui tal arvutiga prob­leem tekib, tuleb appi tü­­tar Lydia poeg Matteus. „Lapselapsed kasvatavad juba meid,“ ütleb ta.

Kiriku meediatööd korral­da­va vaimuliku meelest on olu­­line, et vanavanematel on nüüd oma päev. „Elame lii­ga vä­­he kalendris, raadio hom­mi­kupalvuste puhul olen ik­ka öelnud, et vaadake hoo­lega ka­lendrit, mis sel päeval on toimunud, keda mä­les­ta­takse, mil­lise pü­haku päev on. See annab elu­le ruumilise mõõt­­me,“ ­­sõnab ta.

Oma Bullerby

Lia ütleb, et ta oli lapsena suviti ema­ema juu­res maal. Seal olid ka tä­dilapsed, va­nae­ma hoo­lit­ses viie lap­se eest. Ta tõdeb, et see ei olnud kerge. Või­ma­tu on see­peale edasi anda abi­kaa­sa Tii­du näoilmet. Sest prae­gu on nii, et Salumäede seit­se lap­selast elavad Haapsa­lus va­na­vanematega samas tä­na­­vas, vaid kaks on Tal­lin­nas.

Võib öelda, et staap on sisse seatud just vanavanemate juu­res. Ühtki kü­laskäiku ei pea ette pla­neerima, sa­ge­li he­lis­ta­­­takse, et vaja oleks „auto­­tee­nust“. Siia tullakse te­lerit vaatama ja klaverit män­­gi­ma. Va­na­va­nematele on väga olu­line muu­sika ja muu­­­si­ka õppimine. Seda on nad püüd­nud ka lastele ja las­­te­las­tele eda­si an­da. Su­vel käidi va­na­emaga koos Väikeses vii­gis.  

Äsja ter­vitati kooli­mi­nejaid, eri­liselt aga tüt­retütar Gre­tet, sest temal oli möödunud nädalal päris esi­mene koo­­li­­päev. Kii­de­tak­se aga kõi­ki lapselapsi, eri­liselt rõhu­ta­vad vanavanemad aga, et lap­sed hoiavad väga kokku. Su­vel töötas pealinnas güm­naa­siumis õppiv Rahel Haap­salus Müüriääre kohvikus ette­kandjana. Teised lapsed käisid te­ma juures kohvikus. 

Lapselapsed aitavad muru nii­ta ja puid saagida. Kui koos män­gitakse, on maja kilkeid täis ja see on tore. Kui asja­toi­me­tused on sundinud vana­vane­maid lastelastest eemale jääma, tuntakse igatsust.Vahelon noorimad, pojalapsed, mõ­neks päevaks hoida, siis oleme noo­red vanemad, naerab vai­mulik.

Koguduse kuukirjas Johan­ne­se Sõnumid on piiskop mee­nutanud, et sõnas juba esimesel töö­aastal: mina kavatsen su­vel kuu aega puhata. Sellest lu­badusest on ta siiani kinni pi­da­nud. Lia meenutab suure pe­re ühiseid reise. Renditakse buss, et kõik peale mahuks. Sel aas­tal plaaniti sõita mõneks päe­vaks Peterburi, kuid see jäi ko­roo­nakriisi tõttu ära. 

Pere suursündmuseks on kindlasti jõulud, sest esi­­me­­­­sel jõulupühal on pe­re­­­­­i­sa sünni­päev. „Ühised sün­­­­nipäevad, reisid, kok­ku­saa­­­mised suure laua ümber – tra­ditsioonid hoia­vad pere koos,“ sõnavad 45 aastat ühi­selt kirikutööd teinud Tiit ja Lia. Ja tunnevad heameelt, et vähemalt praegu on kõik lap­se­lapsed Eestis.

Rita Puidet