Esileht » Arvamused » Artikkel »

On sündinud uus organisatsioon

02.11.2005 | | Rubriik: Artikkel

Kristlikule kirikule on olnud läbi aegade omane teoloogiliste arusaamade ja vagaduslaadide paljusus. Selline mitmekesisus oli olemas juba algkristluses ning ta ei kadunud kuhugi ka järgnevatel kiriku konsolideerumise sajanditel, kuid ta on püsinud ka neil ajajärkudel, kui kirik oli väliselt suhteliselt ühtne ja monoliitne.

See paljusus ja mitmekesisus on tekitanud kristlaste seas ühest küljest pingeid ja probleeme ning olnud vääritimõistmise aluseks, kuid teisest küljest on peitunud selles kiriku vaimne rikkus, samuti on olnud kõigil aegadel kristlasi, keda see ei ole takistanud nägemast välise paljususe taga kiriku ühtsust, mis ei ole õpetuslik ega organisatsiooniline, vaid on vaimne, st peitub Kristuses, kes ühendab vaimselt kõiki, kes Temasse usuvad.

Paljusus ja mitmekesisus ei tähenda aga kaootilisust. Nii nagu kõigil õpetustel ja dogmadel on oma «vaimne struktuur», nii on oma eripära ka igal kristlikul konfessioonil ja kas see meile meeldib või mitte, me elame olukorras, milles kristlik kirik eksisteerib erinevate konfessioonide kujul.

Igal konfessioonil on oma õpetuslikud, liturgilised ja organisatsioonilised eripärad, oma tavad, traditsioonid ja oma identiteet – arusaam enesest, mis on ajaloo käigus kujunenud. Õigupoolest peaks ütlema, et nimetatud eripärad ongi osa tollest identiteedist (või nad vähemalt väljendavad seda). Sellised eripärad on ka luterlikul kirikul ning kõigil luterlikel kirikutel kogu maailmas.

Mure traditsioonide ja identiteedi pärast

Üks meie tänasele kirikule iseloomulikke tendentse on uute ja meie luterlikule traditsioonile võõraste arusaamade ja vagadusvormide levik. Küllap on see paratamatu nähtus ja osa suurest globaliseerumisprotsessist, mida ei saa takistada.

Sellises «traditsioonide rändamiseski» võiks näha kiriku vaimset rikkust, aga nii nagu ükski võõrkeel ei saa iialgi asendada emakeelt, ei saa ka võõrad traditsioonid asendada oma traditsioone. Lisaks sellele eksisteerib tänases kirikus suundumus pluralismi tasalülitada ning muuta meie luterlikule kirikule võõraid traditsioone kogu kirikule kohustuslikeks. 

Vastukaaluks sellele tendentsile ning soovist hoida ja edendada meile omast luterlikku traditsiooni ja spiritualiteeti, asutas rühm vaimulikke 24. oktoobril Tartus Tartu Teoloogia Akadeemia ruumides vaimulike organisatsiooni, mille nimeks sai Martin Lutheri Ühing.

Ühing valis enda liikmete hulgast ka juhatuse, kuhu kuuluvad Urmas Paju, Arne Hiob, Tiina Janno, Alar Laats ning käesoleva kirjutise autor. Juhatus valis endi hulgast omakorda ühingu esimehe, kelleks sai Alar Laats.

Ühingu aluspõhimõtted ja eesmärgid

Asutamiskoosolekul sõnastas ühing oma põhimõtted ja eesmärgid ning võttis vastu algse põhikirja. Martin Lutheri Ühingu aluspõhimõtted ja eesmärgid võib võtta kokku järgmiste märksõnade alla:

1. Luterlik identiteet

Meie tänane kirik ei ole äsja tekkinud. Me oleme siin sajandeid olnud. Selle ajaloolise järjepidevuse tõttu on meil olemas oma rikkalik traditsioon ja me ise kuulume traditsiooni. Seltsi eesmärgiks on oma traditsiooni kuulumise teadlikkuse tugevdamine ning meie kiriku traditsioonide elavana hoidmine. Eriti oluline sellega seoses on oma luterliku identiteedi rõhutamine.

2. Tänapäeva kontekst

Me ei ela väljaspool aega. Me ei saa ignoreerida oma kaasaega. Me peame ise kuulama oma kaasaja küsimusi ning me peame kõnetama maailma tänapäeva keeles. Me püüame ühiselt mõista oma kaasaega ning ühiselt pöörduda oma kaasaja poole kristliku sõnumiga.

3. Vaimulike ühendus

Oma kogudustes töötades ähvardab kõiki vaimulikke oht jääda üksiklaseks ning elada lubamatus isoleerituses. Seepärast püüame moodustada sarnaselt mõtlevate vaimulike ühenduse, mille eesmärgiks oleks vastastikune kinnitamine ning ühine vastamine väljakutsetele.

4. Tugi kiriku juhtkonnale

Tänapäeva kirik seisab paljude väliste ja sisemiste väljakutsete ees, millele ei ole kerge leida üheselt mõistetavaid vastuseid. Ühingu eesmärgiks on aidata ja toetada meie kiriku juhtkonda neile väljakutsetele õiglaste ja ausate vastuste otsimisel, arvestades eelkõige just meie kiriku kontinuiteeti.

5. Teoloogiline pädevus

Tänapäeva teaduse maailm, sealhulgas ka teoloogia on niivõrd avardunud, et üksikisikul pole enam ammu võimalik saada ei tervikülevaadet ega ka sissejuhatuslikke teadmisi kõikidelt erialadelt. Meie ühingu eesmärgiks on üksikliikmete käsutuses oleva teoloogilise pädevuse muutmine teistele ühinguliikmetele kättesaadavaks.

 6. Misjoni edendamine

Tänapäeva Eesti on ülimalt sekulariseerunud maa selle sõna halvas tähenduses. Pole mingit kahtlust, et oleme misjonimaa. Ühingu eesmärgiks on tänapäevale kohase misjoni edendamine meie maal, toetudes evangeelsetele-luterlikele arusaamadele.

7. Ühiskonna tervendamine

Tänapäeva Eesti ühiskonnas on mitmeid tõsiseid haiguskoldeid. Vaimulike ja teoloogidena on meie ülesandeks aidata üheskoos ravida neid haigusi ning leevendada nende poolt tekitatud valu.

Kes võib ühinguga liituda?

Ühingu täieõiguslikuks (st hääleõigusega) liikmeks võib saada iga luterliku kiriku vaimulik, kes toetab ühingu eesmärke ja aluspõhimõtteid ning avaldab soovi ühinguga liituda. Selleks on vaja teha kirjalik sooviavaldus Martin Lutheri Ühingu juhatuse nimele ja saata see ükskõik millise juhatuseliikme aadressile.

Ühingu toetajaliikmeks võib saada aga igaüks, kes toetab ühingu põhimõtteid, kuid ka selleks on oluline kirjalik sooviavaldus, mida saab samuti saata ükskõik millise juhatuseliikme aadressile. Ütlen kõigile, kes soovivad meiega liituda, tere tulemast Martin Lutheri Ühingusse.

Jaan Lahe,
Paldiski koguduse õpetaja, Martin Lutheri Ühingu juhatuse liige

Üks kommentaar artiklile “On sündinud uus organisatsioon”

  1. Külaline ütleb:

    Tundub, et Porvoo liikumise vastane yhing. V6i siiski midagi muud? Esitatud platform on liiga vagus, et midagi ytleks, kuid kahtlemata on uuel yhingul poliitiline agenda.

Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! (Mt 11:28)