Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

On rõõm, kui üks töö tehtud saab

18.06.2003 | | Rubriik: Kirikuelu

1. juunil pühitses peapiiskop emeeritus Kuno Pajula Rapla Maarja-Magdaleena kiriku restaureeritud pastoraadihoone, paludes sellele kojale õnnistust Jumala armastuse kaudu.
See päikseline pühapäev oli üks ilusamaid Rapla koguduse elus. Tänujumalateenistusel kirikus teenisid peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu, kes ka jutluse pidas, praost emeeritus Esra Rahula, Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, diakonõpetaja Kalju Kukk ja diakon Erkki Toht. Pärast teenitust koguneti kiriku kõrval asuva pastoraadi peasissekäigu ette, mis nagu kogu majagi, restaureerituna taas oma õige funktsiooni saab.
Veidi ajaloost
Pastoraat on Rapla linna vanim hoone, kuigi selle täpset vanust 1774. aastal toimunud vanema arhiivi põlengu tõttu öelda ei osata. Nõukogude ajal hoones tegutsenud trükikoda lõpetas töö 1995. aastal ja kogudus sai peremeheõigused tagasi.
Ruume hakati korrastama vähehaaval. Eriti viljakas on olnud käesolev aasta: maja sai uue katuse ja vaid mõne kuuga suutsid remondimehed korda teha suure saali ning kolm kõrvalruumi. Nii toimus pidulik taasavamine ettenähtud ajal.
Häid soove ja õnnitlusi
«Ühele maale annab iseloomustuse see, missugused on selle jumalakojad – kas nad on mahajäetud ja lagunenud või on nad korda tehtud,» kõneles Kuno Pajula. «Ühes kihelkonnas,» jätkas ta, «näitab kirik, milliste inimestega meil tegemist on. Rapla inimesi võime õnnitleda, kirik näeb hea, soliidne ja püsiv välja,» ütles kõneleja ning soovis, et taas korda saanud kogudusemaja oleks paigaks, kus alati küsitakse Jumala tahtmise järele ja seda ka täidetakse.
Rapla koguduse kauaaegne õpetaja Esra Rahula pidi oma tööajal leppima sellega, et pastoraat, nagu tol ajal kombeks, koguduselt ära võeti. «Nii uhke kui praegu,» hindas ta, «ei ole see maja oma olemasolu jooksul kunagi olnud. Milline on põllumehe rõõm, kui restaureeritud saab mõni vajalik tööriist – külvik või midagi muud. Kiriku ja koguduse ülesanne on samuti külvata – Jumala sõna. Selleks tööks peab külvajaid olema.»
Rapla koguduses on praegu kolm ordineeritud vaimulikku, kirikumuusikud, koorijuhid ja palju teisi töötegijaid. Oma kogemustele toetudes pidas endine õpetaja Rahula niisugust seisu suureks rikkuseks ja pani kogudusele südamele selle eest tänulik olla.
Rapla kogudusemaja õnnistamise märgiks andis praost Jüri Vallsalu üle risti – vanades kirikutes olevat piiskopid sellistele märkidele pühitsetud vett pritsinud.
Rapla kogudust keerulistel aegadel teeninud Evald Saag meenutas, et sõna kodu on ainuomane vaid soome-ugri keeltele ja soovis, et kodutunnet jätkuks ka korda tehtud kogudusemajale.
Tänu tegijatele
«Kirik on kõige ilusam siis, kui see on rahvast täis,» ütles Agu Kaljuste naaberkogudusest ja soovis, et Rapla kirikus oleks alati palju rahvast. Oma tervitused ütlesid edasi ka vallavalitsuse ja maavalitsuse esindajad.
«Ilus on inimeses see, kui ta oskab tänada,» ütles õpetaja Mihkel Kukk. Paljud ei uskunud, et hoone nii kiiresti ja ilusti riigilt saadud 1,3 miljoni krooniga valmis saab. Koos koguduse liikme Siiri Rospuga anti üle tänukirjad riigikogulasele Harri Õunapuule, vallavanem Aare Heinvee kaudu Rapla vallavalitsusele kui töö tellijale ja koostööpartnerile ning töö teostajale aktsiaseltsile Projekt E. Tänati ka teisi toetajaid-abistajaid.
Pastoraadi seinale on nüüdsest kinnitatud ehitusmälestise tähis – see tähendab, et hoone on riikliku kaitse all. Rapla maakonnas on selliseid mälestisi 245, kohapealse inspektori Aili Petersoni valikul sai tähise esimesena Rapla pastoraat.
Lõpulauluna kõlas pastoraadi uues saalis Rapla koguduse kunagise vaimuliku Joosep Liivi samades ruumides kirja pandud sõnadega laul «Ma tean, kes saatjaks mul». Kirikulised said tänujumalateenistuse laululehega kaasa järgmised sõnad: «On rõõm kogeda, et Rapla pastoraat on taastamas oma ajaloolist nägu ning kujunemas arvestatavaks kohaliku vaimuelu keskuseks.»
Tiiu Luht

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)