On, mille eest olla Jumalale tänulik

Augustikuu lõpp ja septembrikuu algus on meie kiriku hariduselule olnud väga õnnistusrikkad. Esmalt mainiksin meie kiriku esimese kooli, Tallinna toomkooli taasavamist. Tõsi, Jumala armust alustasime koolitööga Vanalinna hariduskolleegiumi Püha Miikaeli kooli juures juba läinud õppeaastal, kuid iseseisva koolitusloa saime paari päeva eest.
See on Jumala õnnistuse ja ühiste suurte jõupingutuste vili. Eriti tahaksin tänada Egle ja Urmas Viilmat, kelle riskivalmidusel, usul ja pühendumisel on olnud juhtiv roll Eesti vanima haridustempli taastamisel. Eks see ole tõepoolest ime, et 13. sajandi teises pooles avatud ja viimase sõja eel suletud õppeasutusel on taas osa Eesti ja EELK hariduselus.
Ka usuteaduse instituudist on häid uudiseid. Kuivõrd olen ise olnud seotud vaimulike koolitusega, siis alustan pastoraalseminarist. Jumala armust olen võinud seminaris töötada ligi viisteist aastat. On olnud palju õpetamist, aga eelkõige ikkagi õppimist. Usun, et nende aastatega olen hakanud paremini aru saama meie vaimulikest ning ajast ja olukorrast, kuhu Jumal meid on asetanud teenima. Kuid nagu teame, on igaks asjaks oma aeg. Nii on ka minu aeg seminaris ümber saanud.
Olen Jumalale väga tänulik ja rõõmus, et pastoraalseminar on leidnud endale uue juhataja. Alates 1. septembrist juhib pastoraalseminari ja EELK vaimulike koolitust piiskop Einar Soone. Tahan teda südamest tervitada ning soovida talle jätkuvat armastust, kannatlikkust ning tarkust selles teenimises. Samuti tahan soovida rohket Jumala õnnistust Liina Sanderile, kes jätkab oma tööd seminaris assistendina. Olen veendunud, et meie vaimulike koolitus on väga heades kätes.
Veel usuteaduse instituudist. Suur rõõm oli ka sellesügisesest vastuvõtust. Avaaktusel andsime õpinguraamatud 26 uuele üliõpilasele. Kui lisada veel need, kes astusid sisse aasta alguses, ning ka mõned oma õpingute taastajad, siis ulatub immatrikuleeritute arv pea 40ni. See on meie oludes väga suur arv ega ole sugugi enesestmõistetav.
Üks minu viimaste päevade suurimaid elamusi oli meie instituudi tavapärane lõunapalvus, kus me nägime tõsist vaeva, et usuteaduse instituudi kabelisse ära mahtuda. Palun Jumalalt armu endale ja meile kõigile, et me ei hakkaks seda pidama oma töö tulemuseks, vaid annaksime kogu au Jumalale. Tõesti, tänu talle, et tema kutse ei ole lakanud ning et ka tänavu suur hulk mehi ja naisi on tulnud ennast Issanda tööks ette valmistama.
Ja veel millestki, mille tähtsuse ja tähenduse mõistmine võib veel aega võtta. Jumala armust allkirjastasid kaks kõrgkooli, EELK usuteaduse instituut ja Tartu teoloogia akadeemia esmaspäeval Tartu Ülikooli-Jaani kirikus liitumislepingu. Vaatamata sellele, et TTA-l on iseseisev õpetamise õigus 31. juunini 2013, on ühinemine nüüdseks juba kindlad vormid leidnud. Kõige olulisem on vaieldamatult see, et UI-l ja TTA-l on rakenduskõrghariduses ühine õppekava.
Usuteaduse instituudi Tartu teoloogia akadeemias alustas oma õpinguid kuus üliõpilast, rõhuasetusega hingehoiul. Ühine oli meie avaaktus ning ühised on õppejõud. Tahan väga loota, et see liitumine ja arusaam tihedama lõimumise ja koostöö vajadusest teoloogilise hariduse alal võiks olla julgustuseks teistelegi kiriklikele õppeasutustele oma tulevikuplaanide kujundamisel.
Võime minna edasi, Jumala abiga ja üksteist toetades. Olgu meie elud ja tegemised kantud ühistel eestpalve kätel.

 

 

 

 

Ove Sander,
usuteaduse instituudi rektor