On hõimurahvaste aeg

Järjekordne hõimurahvaste suurkogunemine, VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress, on tänaseks ajalugu, aga meeleolu, mille kokkusaamine hõimukaaslastega Tartus endaga kaasa tõi, on jätkuvalt meeli ülendav. See oli nagu ühe suure laiali pillutatud pere liikmete kokkusaamine, see oli suur pidu. On eestlasena väga hea tõdeda, et Eesti riik kõige kõrgemal tasemel hõimuliikumist tunnustab. Kui just Eesti ja Soome on hõimuliikumise eestkõnelejad, siis eriti Eesti auks on olla siin lipukandja – meie riigijuhid on väga selge sõnumi ka Venemaal asuvate soome-ugri rahvaste kultuuride hoidmiseks teinud.

Kongress tõi ülikoolilinna kolmeks päevaks kokku meie hõimurahvaste esindajaid lähedalt ja kaugelt, koos olid kümmekonna rahva esindajad. Abja-Paluojalt anti kongressile Tartus selleks ajaks sümboolselt üle soome-ugri kultuuripealinna tiitel. Oli väga hea kohtuda vanade tuttavatega, aga rõõm oli ka uutest tutvustest. Tahan väga kiita Tartut ja eriti Eesti Rahva Muuseumi, kes ülihead tingimused kongressi pidamiseks lõid. Iga hetk oli tunda, et nii delegaadid kui teised sündmusest osasaajad on teretulnud – meil oli koos hea olla.

Kongress algas kesknädalal hõimurahvaste oikumeenilise palvusega Tartu Jaani kirikus. Palvus oli regilaulu vormis, selle oli kokku seadnud Mart Jaanson. Pealiturg oli piiskop Joel Luhamets, eeslaulja pastor Kristjan Luhamets, kaasa teenisid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad ja vaimulikud ning EELK Misjonikeskuse esindajad. Piiblilugemine oli eesti keelele lisaks ka soome, ungari, mari, liivi ja setu keeles. Mul oli väga toetav tunda, et enamikust keeltest sain vähemalt sõna-paar aru, kuna oskan eesti, soome ja vene keelt. Vaid ungari keel jäi saladuselooriga kaetuks. 

Muusikalise tervituse tõi kirikulistele mari rahvalaulik Anna Makeev.

Kirikupalves osalesid mitmete kirikute vaimulikud ja palvetati iga üksiku hõimurahva eest, et nad oleks Jumala kaitsva varju all: eestlased, setud, vadjalased, vepsad, ingerlased, isurid, karjalased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, handid, mansid ja ungarlased.

Oma kõnes ütles piiskop Joel Luhamets, et on hea, et me hoolime oma sugulasrahvaist. Me kõik vajame Jumala sõna oma emakeeles, vajame sõnakuulutajaid ja hingekarjaseid, et keegi meist ei jääks ilma Jumala annist, mille ta on kõigile rahvastele valmistanud Jeesuse Kristuse lunastustöö läbi. Me vajame üksteise tuge ja selles töös aidaku meid Jumal.

Kirikust siirdusime Eesti Rahva Muuseumi, kus kongressil osalenud rahvast tervitas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ning veebi vahenduse Soome president Sauli Niinistö. 

ERMi püsinäitusel olev ,,Uurali kaja“ oli jälle kord elavaks saanud.

 

 

 

 

Anu Väliaho,

misjonär, Saue koguduse emeriitdiakon