Omakeelse Piibli ilmumisest Eestis, Lätis ja Soomes

Vanal Liivimaal, täpsemalt Alūksnes 17. sajandi lõpus teeninud pastor Johann Ernst Glück (1654–1705) on end ajalukku kirjutanud ühe tähtsa teo ja ühe olulise inimese kaudu.

1689. aastaks oli pastor Glück jõudnud Piibli tõlkida läti keelde ja viis aastat hiljem, 1694. aastaks oli Piibel, millel 2487 lehekülge ja kaalu 4 kilo, ilmunud. Seda trükiti 1500 eksemplari. Alūksnes asuvas väikeses 1990. aastal asutatud Ernst Glücki piiblimuuseumi toas on üks selline ka eksponeeritud. Giidi sõnul olevat Lätis neid haruldusi, esimest trükitud Piiblit, alles u 30.
Maja, milles muuseum paikneb, asub Alūksne luterliku kiriku läheduses samas hoones infopunktiga. Muuseumi eksponaatide hulgas on ka B. G. Forseliuse Seltsi poolt muuseumile 2002. aastal kingitud medal „Wastne Testament 1686“.
Kui Glück jõudis Uue Testamendi tõlkimisega valmis 1685. aastal, siis lõunaeestikeelne „Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament“ ilmus trükis Riias aasta hiljem, 1686. Selle töö taga oli 40 aastat Kambja kogudust teeninud teine Liivimaa pastor Andreas Virginius (1640–1701), kes tegi tõlketööd koos poja Adrian Virginiusega.
Toda kauget aega, mil pastor Glück Alūksnes elas ja töötas, meenutavad tähtsa tõlketöö lõpetamise tähistamiseks tema enda istutatud kaks tamme kirikumõisa pargis, mis on tänapäevani kasvujõus. Nende kõrval on mälestuskivi kirjaga „Glücki tammed. 1685–1689“.
Pastor Ernst Glück on tuntud ka selle poolest, et peres hoolealuse teenijatüdrukuna kasvanud leedu päritolu Marta Skowrońskast sai Venemaa keisrinna Katariina I. (1712. aastal abiellus Peeter I õigeusku pööranud ja Katariinaks ristitud Marta Skowrońskaga.) Keisrinnana ei unustanud Katariina Glückide perekonda ja kinkis pärast pastori surma tema lesele Ahja mõisa.
Ligi pool sajandit pärast lätikeelse Piibli ilmumist, 1739. aastal, ilmus esimene eestikeelne Piibel 6015 eksemplaris. Tõlkimist korraldas alates 1713. aastast Jüris kirikuõpetajana teeninud Anton Thor Helle (1683–1748). Et Piibel ilmus põhjaeestikeelsena, kujunes põhjaeesti keelest ka meie kirjakeele alus.
Uue Testamendi (Se Wsi Testamenti) soomekeelse tõlke (põhineb Turu murdel) tegi Mikael Agricola (u 1510–1557), vaimulik, soome kirjakeele rajaja, üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes. Käsikiri valmis 1543, kuid jõudis Stockholmis trükki alles 1548.
Piibli tõlkimist alustati Soomes 1602. aastal, tõlge oli 1627. aastaks sisuliselt valmis, kuid trükikõlblikuks sai tõlkekäsikiri 1642. aastal. Piibel trükiti 1200 eksemplaris Stockholmis ja pühendati kuninganna Kristiinale (1626–1689). Piibel on tänapäevaste mõõtude järgi hiiglasuur, köidetuna kaalub see kuus kilo. Säilinud kirjastamislepingust selgub, et trükikoda kasseeris töö eest 1440 taalrit. Teost müüdi Soomes 8 taalri eest. Tiraažist kaks kolmandikku jõudis Soome ja kolmandik jäi Rootsi.
Reformatsiooni üks tulemeid kehtestas inimese õiguse suhelda Jumalaga oma emakeeles. Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas 15.–16. sajandil ning Gutenbergi trükipress andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Omakeelne Piibel omakorda lõi võimaluse lugemisoskuse ja kirjakeele oskuse arenemisele. Rahvuskultuuri ja koolihariduse arenemisele.
Sirje Semm

Piibli ilmumise aeg
Uus Testament
Soomes 1548
Lätis 1685
Eestis 1686 (lõunaeestikeelne) ja 1715 (põhjaeestikeelne)
Piibel
Soomes 1642. a, 1200 eks, kaal 6 kg
Lätis 1694. a, 1500 eks, kaal 4 kg
Eestis 1739. a, 6015 eks, kaal 1,8 kg