Esileht » Arvamused » Artikkel »

Oma mainet väärt

19.10.2005 | | Rubriik: Artikkel

Elas kord arst, kel oli nii palju vara, et ta pidi selle haldamiseks oma praksise jätma. Ta ei tahtnud elada oma kuulsa suguvõsa lossis, vaid ehitas uue. Kui 80 toaga häärber valmis sai, teatas abikaasa: «Mulle siin ei meeldi!» Juugendpargiga loss jäi jahilossiks, kus olid eraldi ruumid härrastele Mannerheimile ning Fazerile.

Sõja ajal müüdi loss saksa relvakaupmehele, seda külastasid Himmler ning Göring. Pärast sõda tegutses lossis aastaid kommunistlik kool, mis sattus raskustesse, kui Gorbatšovi ajal rahavool Nõukogudemaalt lakkas.

Kohaliku omavalitsuse kaasabil töötab Vanaja lossis Hämeenlinna lähedal nüüd hotell, mille külastajate seas on olnud nii Soome Vabariigi president kui ka põrguinglid, rääkimata 170-st Soome luterliku kiriku 2005. a kommunikatsioonipäevadest osavõtjast 21.–23. septembrini.

Inimene, nagu ta on

«Ärge arvake, et me moonutame pilti, mida te annate,» kaitsesid meediaspetsialistid end etteheidete eest, et kirikust maalitakse meelsasti negatiivset pilti. «Te ise annate vastuolulise sõnumi. Teie sõnum oleks maailma parim, kui te ei käituks nagu ametnikud.»

Suurüritusel nimetusega «Oma mainet väärt» vaagiti tõsiselt probleemi, miks kirikuliikmete hulk Soomes järjest kahaneb.

«Olen kirikust kui institutsioonist võõrdunud,» pihtis üks sõnavõtjaist. «Kirik ei anna vastuseid tänapäeva inimest painavatele küsimustele. Homosuhetes elavate laste vanemad kogevad kiriku poolt vaid süüdistusi, mitte hädas toetavat ligiolu. Õnneks on olemas Piibel, on olemas Jeesuse armastus, mida kohates kasvõi üheainsa armastava inimese läbi jõuan elus jälle jätkata. Miks me kardame kohtuda inimesega sellisena, nagu ta on?»

Mainet ei saa spetsialistilt osta nagu kaubamärki, tõdeti seminarides, vaid see tekib tegevuse käigus. Kuna kiriku «toode» on seotud eetikaga, satuvad kiriku töötegijad kergemini oma tegevuse pärast luubi alla. Millisel firmal läheks hästi, kui selle töötajad avalikult loobuksid oma toodangu kasutamisest?

Ootamatu vaatenurga alt läheneti kriisiteavitusele. Kas kriisiteavitus on tegevusjuhend välise katastroofi saabumisel või õigeaegne ja asjakohane reageerimine probleemidele kiriku sees? Kriis pole ainult negatiivne nähtus, vaid peidab endas alati võimalust positiivseks muutuseks. Seega ei pea selle eest põgenema, silmi ja kõrvu sulgema.

Suurt rõhku pöörati interneti, sealhulgas  mobiili-interneti võimalustele kiriku tegevuses ajal, mil ühiskond muutub aina internetipõhisemaks. Kauge lähedus, usu ja eluga seotud küsimustele vastuste leidmine interneti teel võib osutuda väravaks nende inimeste südamesse, kes internetti mitte ainult ei kasuta, vaid seal elavad. Tehniliselt üha enam võimalusi pakkuv suhtlemiskanal järjest odavneb, pakkudes väljakutset näiteks noortetööle.

Kuidas suudavad traditsioone austavad kiriku töötegijad jõuda järjest erinevamate vaadetega inimesteni, rääkida nendele mõistetavas keeles üha enam individuaalsust ja elamuslikkust hindavas ühiskonnas? Kuid on ju Piibelgi erakordselt rikas oma sisu poolest… 

Hoida töötegijaid

«Tööjõudu on vähe, töötegijate koosolekul tasub välja valida mitte rohkem kui kolm ala, milles oma tegevust parandada. Kui siiski tundub, et tähtsaid alasid on kolmkümmend, tuleb omavahel rääkida nii kaua, kuni jääb kolm,» kõlas üks soovitustest.

Maineloome on lahutamatult seotud organisatsiooni juhtimisega. Võtmeküsimuseks on siin töötajate oskus ja tahe omavahel kohtuda, teavet jagada, arutada. Seda ei saa tagada teavitaja, vaid soodsa õhkkonna loomine on juhatuse võimalus.

Soome suuremates kogudustes on olemas eraldi teavitaja ametid kõikvõimaliku info levitamiseks nii kiriku sees kui suhetes ümbritsevaga. Kiriku teavituskeskus korraldab teavitusala inimeste kokkusaamisi juba 37 aastat. Külastajate huvi on mitmekordistunud just viimasel ajal, tunnistades ala tähtsuse kasvust.

Külalisse Eestist suhtuti suure soojusega. Kahe maa kirikute probleem on põhimõtteliselt sarnane: inimeste jätkuv võõrandumine kirikust. Kui üle lahe leitakse aga üksinduseski Päästja Piiblist, siis siinpool lahte on Jeesust otsida oskajate  arv kaduvväike.

Ring ümber kiriku

Seminarid olid pikitud kultuuriüritustega, millest üheks oli Vanaja kiriku külastamine. Kirikus vastavalt Saksamaalt pärit kirikupedagoogikale palju ei räägitud, vaid tajusime pühadust kõikide meeltega. Suletud silmadega kuulasime vana hoone helisid, nuusutasime lõhnu. Orel tegi naljakat häält. Sosistasime, laususime, karjusime oma nime.

Kinniste silmadega kaaslast talutades juhtisime ta kätt hoone sisustust kompides, ükski koht ei olnud tabu. Meid oli täpselt nii palju, et kätest kinni hoides moodustasime ringi ümber kiriku.

Piret Riim

———————

Autor toimetab Jüri koguduse lehte ja Misjonikeskuse sõbralehte M-failid.

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)