Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Oluline on hoida kontakti

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Lääne-Harju praostkonna praost on 22 aastat olnud Jüri Vallsalu. Arhiiv

Lääne-Harju praostkonna sügissinod peeti simunapäeval Hageris.

Käesoleva aasta kevadel, kui toimus Lääne-Harju praostkonna korraline sinod, avaldasid sinodisaadikud valjuhäälselt arvamust, et peaks sama koosseisuga tihedamini kohtuma, et oleks piisavalt aega erinevatesse teemadesse süveneda ning ka omavahel kogemusi jagada.
Päevakorras olevad teemad tulenesid otseselt koguduste igapäevastest murekohtadest.

Liikmetest ja liikmemaksust
Kuidas toimida nii, et leerikooli läbinud värsked koguduseliikmed ei kaoks ära, vaid jääksid aktiivselt koguduse juurde? Arutelu käigus sai üsna ruttu selgeks, et mida väiksem on kogudus, seda isiklikumad on suhted inimeste vahel ning seda kergem on leida kontakti ka uute koguduseliikmetega. Tekib inimestevaheline kontakt, kirik ja kogudus ei ole ebamäärased ja suured mõisted.
Saku ja Risti kogudus on meie praostkonnas nendeks headeks näideteks. Häid sõnu jagus ka leerilaagritele ning EELK Misjonikeskuse pakutud koolitustele, milles saavad kaasa lüüa kõik, ka äsja kogudusega liitunud.
Teise mureteemana oli arutluse all, kuidas tuletada koguduseliikmetele meelde, et neilt oodatakse liikmemaksu. Paljud kogudused tõid välja tendentsi, et liikmemaksu maksmine jäetakse aasta lõppu. Samuti leiti, et aina rohkem hakatakse tegema püsikorraldusi, mis on väga tore. Aga leidub veel ka kogudusi, kus vana kombe kohaselt käib üks koguduse liige külades majast majja ja kogub nii kokku annetused vanematelt inimestelt.
Kuidas maksmist aga regulaarsemaks saada, nii et seda ei peaks meelde tuletama? Peamise positiivse näitena jäi õhku mõte, et aasta lõpus välja saadetud infokirjad, jõulutervitused jms on mõjunud kõige tõhusamalt.
Kolmas teema, mis tõstatati, oli kontsertide korraldamine kirikus. Teema, mis ilmselt kord aastas vähemalt igas koguduses on päevakorral: milline muusika sobib kirikusse, kes peaks otsuse sel teemal vastu võtma, kas on mingeid kokku lepitud üldiseid reegleid jne. Mõistan täiesti, et see on delikaatne teema, millega nagu keegi ei taha tegelda või otsustaja rollis olla, sest pisinüansse on nii palju.

Koguduse õpetaja vastutus
Seekordse arutelu aluseks oli ühe kontserdikorraldaja pikem küsimustik, mis tulenes omakorda sellest, et ta soovis üht jõulutuuri kontserti pidada ühes Lääne-Harju praostkonna kirikus. Koguduseõpetaja vaatas kava üle ja leidis, et see ei sobi tema arvates kirikusse.
Korraldajal tekkis aga õigustatult küsimus, miks konkreetne kontsert sellesse kirikusse ei sobi, kui täpselt sama kava läheb ettekandmisele jõulutuuril viies EELK kirikus. Niisiis: miks see ei sobi ja kes otsustab, mis sobib ja mis mitte?
Peamine vastutaja kirikus kõlava muusika eest on koguduseõpetaja. Kui temal jääb otsuse vastuvõtmisel teadmistest puudu, saab ta konsulteerida koguduse kirikumuusikuga, paluda vajadusel saata esinejal noot, uurida lisainfot internetist, küsida nõu kirikumuusika liidust jne.
Õpetaja ei pea jääma vastuse andmisel üksi. Kindlasti tuleb kasutada ka lepingut, mis sõlmitakse kontserdi korraldaja ja koguduse vahel, sest kulutused ja teatud õigused on ka kogudusel, mis saavad fikseeritud lepingus.
Sellise rahumeelse otsuseni jõudsime sinodil. Õpetajad said rahu südamesse, et võivad oma tunnetust rohkem usaldada – kui ka mõni kolleeg lubab kirikusse kontserdi, mis teisele õpetajale sobivana ei tundu, siis sellest pole midagi hullu. Küllap olid kolleegil selleks omad põhjused, miks antud kontsert tema kirikus kõlada võib.
Oli väga tegus, rõõmus ja arutelurikas sügisene sinod, milletaolist soovitakse korraldada ka järgmisel aastal.
Sigrid Põld,
Lääne-Harju praostkonna sinodisaadik