Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Olla olemas, kui kodumaa vajab

29.06.2022 | | Rubriik: Arvamus

Võidupüha on peetud ja jaanituli on tehtud, aga pidupäevamõtted kõnetavad jätkuvalt. Kaitsetahe ja kodanikukohus olid kandvad märksõnad mitmetes sõnavõttudes. Lehviva sinimustvalge all mõeldi murelikult Euroopa julgeolekule ning Eesti osale selle hoidmises. 

„Aidates Ukrainal võidelda ja kaitsta ennast, kaitseme ka Eestit ja rahu Euroopas,“ sõnas paraadikõnes president Alar Karis, kes toonitas, et neljandat sõjakuud käiva Venemaa kuriteod aina kuhjuvad. Viidates ukrainlaste vaprusele küsis riigipea, kas meie oleksime sama kindlameelsed, kui olukord seda nõuaks. Kas teaksime oma kohta ja kohustust? 

President tsiteeris meie põhiseaduse § 54, mis sätestab kodaniku kohustuse olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Põhiseaduses seisab: „Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.“ Paljude jaoks sisemine tahe on Eesti iseseisvuse kõigi vahenditega kaitsmine siiski iga kodaniku vääramatu kohus. 

§ 54-le toetus oma kõnes ka Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes rääkis vaba tahte jõust, mis väljendub oskuses olla olemas, kui kodumaa vajab. „Me oleme valmis siis, kui võimalikult paljud meist teavad, kus on nende koht ja millised ülesanded, kui peaksime rünnaku alla jääma,“ toonitas ta ja märkis, et Kaitseliidu ridades on ligi 28 000 vabatahtlikku, aga see arv võiks olla suuremgi.

Võidupühal andis tooni kirik ja vaimulikud. Paraadi õnnistas Kaitseliidu peakaplan kapten Peeter Paenurm. Pidupäevateenistuse jutluses märkis peapiiskop Urmas Viilma: „On oluline erinevus, kas säilitada rahu ja vältida sõda või saavutada rahu ja lõpetada sõda.“ Tema sõnul on Ukraina olukorras, kus ta peab suutma hoida mõõka selleks, et sõdida iseseisvuse ja rahu saavutamiseks. „Sellises olukorras olime meie pisut enam kui sajandi eest,“ meenutas Viilma, võrreldes Eesti Vabadussõda Ukrainas toimuvaga.

Eestlaste kõigi aegade võitluste ja võitude mälestuspäevana alustati võidupüha tähistamist 1934. aastal, traditsiooni jätkatakse 1993. aastast. Tähtpäeva korraldab Kaitseliit, vabatahtlikest koosnev üldrahvalik riigikaitseorganisatsioon. Tänavu toimus Kaitseliidu võidupühaparaad Kuressaares, Eesti läänepoolseimas keskuses. 

 

 

 

 

Liina Raudvassar,

ajakirjanik

Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses headuses ja õiguses ja tões. (Ef 5:8b,9)