Esileht » Arvamused » Arvamus »

Olla inimesele lähedal

16.03.2011 | | Rubriik: Arvamus, Nädala ringvaade

Vahel helistan mõnele vaimulikule, et kuulda, kuidas tal läheb. Mõistan väga hästi jumalasulast, kes ütleb, et ei taha endale jutluse kirjutamisega lisakoormust võtta, niigi läheb kogu võhm sellele, et peret toita ja makse maksta. Kust leida veel aega lisakohustuseks, kuigi kirikus on majandus teisejärguline. Aga kuidas panna tööle vaimne pool, et koguduse rahakotis vaid tuul ei lõõtsuks?
Mare Palgi Koselt oli valmis mõtteid jagama. Neil on koguduses just pooleli arengukava koostamine ja olukorda fikseerides hakkab silma karjuv vastuolu. Vahendid, mis kuluvad hoonete ülalpidamisele, on kordades suuremad kui töötajate palgad. Kirikus ei müüda ega osteta – koguduse ülalpidamine on usu küsimus ja selle toimimine suur ime. Iga aasta on kogudus saanud kinnitada, et Jumal on neid imeliselt hoidnud. Koguduse sissetulekuks on ju põhiliselt liikmemaks ja annetus.
Inimesed on aga jäänud kirikukaugeks, nad ei tea isegi, mida nad kirikult ootavad, arvab noor õpetaja. Arengukava koostades otsitakse võimalust olla inimesele lähedal, et ta tunneks: kirik on seitse päeva nädalas minu oma, mitte ainult pühapäeval või ekstreemoludes matuse või pulmade korral. Imenippi, kuidas tekitada inimeses oma kiriku äratundmist, ei ole. Ses suhtes ei ole ka arengukava imeravim, kuid aitab oma mõtteid sõnastada, et kirik oleks inimesele vaimne kodu, mis läheb talle korda ka nädala sees. Siis tunnetab inimene ka annetuse vajalikkust.
Rita Puidet        

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)