Esileht » Uudis » Esileht »

Olevipäev täitis Vormsi saare lauluga

07.08.2002 | | Rubriik: Esileht, Uudised

Vormsi rahvaarv kasvas kümnekordseks kui olevipäeval, 29. juulil peeti saarel ka Lääne praostkonna laulupäeva.
«Oleme laulupäeva korraldamisel ammu Vormsile mõelnud ja millal siia ikka tulla kui olevipäeval,» põhjendas praost Tiit Salumäe Vormsi valimist praostkonna laulupäeva paigaks.
Alustati keskööl
Praostkonna laulupäeva tõttu oli tänavune olevipäev viimase aja rahvarohkemaid üritusi saarel. Koos püsielanikega oli saarel umbes 2000 inimest ja üle hulga aja oli kirik pilgeni rahvast täis.
Üritused algasid pühapäeva õhtul kesköise missaga. Pärast missat suundusid kirikulised Vormsi unikaalsele rõngasristidega surnuaiale, et mälestada meie hulgast lahkunuid.
«Mõtlesime erilise tänuga neile, kes olid kaastegevad kiriku ülesehitamisel, kuid kes nüüdseks on meie hulgast lahkunud,» sõnas Vormsi koguduse diakon Ants Rajando.
Esmaspäeva hommikul oli taas põhjust koguneda Vormsi kirikusse, et piduliku jumalateenistusega meenutada Vormsi Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 12. aastapäeva.
Eesti ja rootsi keeles peetud jumalateenistusel teenis 11 kirikuõpetajat Eestist, Rootsist, Soomest ja Saksamaalt eesotsas peapiiskop Jaan Kiiviti, peapiiskop emeerituse Kuno Pajula ja Stockholmi piiskop emeerituse Henrik Svenungssoniga.
Vormsi esimene laulupäev
Laulupidu algas rongkäiguga Vabadussõja mälestussamba juurest. Rongkäigu eesotsas marssis laulupeopaika kiigeplatsile Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel abikaasa Ingrid Rüütliga, jätkates eelmise presidendi Lennart Meri tava osaleda Vormsil olevipäeva tähistamisel.
Kiigeplatsil kõlasid laulud paarisaja laulja esituses. Laulupeol osalesid kirikukoorid Läänemaalt, Saaremaalt ja Tallinnast, aga ka Soomest ja Rootsist.
Vormsi vallavanema Ants Varblase sõnul on praostkonna laulupäev Vormsi ajaloos esimene laulupidu. Lauldud on Vormsil küll varemgi, sest 1933 võtsid saare koorid osa eestirootslaste laulupäevast Haapsalus.
Olevipäeva vanasti ei peetud
Vormsi kiriku pühaku Olavi nimepäevast on kujunenud Vormsi suurim pidupäev, mida tähistatakse suurejoonelisemalt üle aasta.
«Ma ei ole kuulnud, et enne sõda oleks saarel olevipäeva tähistatud,» ütles Rootsis tegutseva Vormsi kirikufondi sekretär Margareta Hammermann. «Selle päeva tähistamisest on saanud traditsioon pärast Vormsi kiriku taaspühitsemist 1990. aastal.»
Püha Olavi kirik on saare vanim ehitis, praegune kirik on ehitatud 1632.
Hammermanni sõnul on 29. juulist saanud kohtumiste päev, mil vormsirootslased ja Vormsi sõbrad kogunevad saarele. Eriti rõõmustav on, et eakamate tuttavate kõrval kohtab sel päeval saarel ka noori.
Olevipäeva nimetas oma jutluses taaskohtumiste päevaks ka piiskop emeeritus Henrik Svenungsson. Temagi saabus esimest korda saarele aastal 1990 ja andis siis lubaduse iga kahe aasta tagant saart külastada. Oma lubadust on ta pidanud.
Vormsi kui pärl
«Mulle jäi Vormsi kiriku taaspühitsemisest fantastiline elamus ja Vormsil on minu jaoks siiani eriline tähendus. See on nagu pärl,» sõnas Svenungsson. Koos piiskop emeeritusega tuleb alati saarele ka Vormsi koguduse sõpruskoguduse esindajaid Rootsist Djuröst.
«Olen ikka öelnud, et sõprussidemete loomisel on truudus A ja O. Kui neid sidemeid on alustatud, tuleb neid ka hoida,» ütles Svennungson.
Ants Varblane oli kindel, et olevipäeva tähistamine ei kao Vormsi saarelt enam kunagi: «Kui ühte traditsiooni on 12 aastat tähistatud, ei saa seda nii lihtsalt lõpetada.»
Kaire Reiljan,
Lääne Elu

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)