Esileht » Teemad » Vaimulike konverents »

Olemusvõõrast spiritualiteedist

16.01.2008 | | Rubriik: Vaimulike konverents

Uue jumalateenistuse korra autorite tegevus, nagu ajalehest Eesti Kirik aeg-ajalt lugeda võib, on teinud paljusid nõutuks. On nähtud palju vaeva (Ordo Missae’st püüdlikult näpuga järge ajades?), et oleks ikka «nii nagu roomakatoliku kirikus». Miks siis on vaja lõhkuda aastakümneid hästi toiminud kohalikku traditsiooni?
Loomulikult ei käi jutt mõne vanakirikliku palve võimalikust lisamisest armulaualiturgiasse (liturgilise) terviku huvides, küsimus on hoopis muus, ehk nagu väljendus üks mu muusikust sõber, EELK liige, olles külastanud nn uue strateegia jumalateenistust: «Aga see on ju üks teine, v õ õ r a s  kirik!»

Kohaliku traditsiooni rikastamisest

Kas on tõesti tegemist vaid konservatiivsete kitsarinnalisusega, kes ei taha aru saada «uuenduste vajalikkusest» kirikus? Kui V. Vihuri ütles ühes EK juunikuu numbris teada andes, kuidas «uus laud on ju palju rikkalikum», võiks seepeale küsida: kas näiteks vana korra järgi pühitsetud armulaud polegi siis päris tõeline, või kui ikka on, siis mis saab olla sellest v e e l rikkalikum?
Traditsiooni (ka kohaliku!) austamine ja järgimine on juba iseenesest katoolse mõtteviisi tulemus. Seda mõtteviisi kandvad vaimulikud mõistavad aga hästi, et õ p e t u s (sisu) kujundab t e e n i s t u-
s e (vormi), mitte vastupidi, ja et luterliku kiriku sees pole võimalik (ega vajagi) praktiseerida olemusvõõrast spiritualiteeti, olgu see siis katoliiklik, õigeusu, baptistlik või mõni muu. Nad miskipärast ei leia ka, et kohalikku traditsiooni tuleks mitmekesistada anglikaani või rootsi luterluse mõjudega.

Palju lähedasi mõtteid

Mida on meil siis tegelikult anglikaanidega nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt ühist (v.a EELK ja anglikaani kiriku vahel enne sõda sõlmitud vastastikuse tunnustamise leping, mille vastu kirja autoril ei saa olla vähimatki) – nimetatud kiriku tekkelugugi on ju seotud õige proosaliste põhjustega? Rootsi luterlik «kõrgkirik» vaevleb aga probleemide puntras, mida on piinlik kommenteeridagi.
Missugune on siis see «eesti luterlus», nagu mõni oponent on seda kerge irooniaga küsinud? Vastus sellele on lihtne – see, mida Tartu ülikoolis on viimase (paari)saja aasta jooksul õpetatud. See ongi saksa mõjudega traditsioon, millest on välja kasvanud eesti rahvuslik teoloogia (olles küll teisemat nägu) – J. Hurt, V. Reiman, J. Kõpp ja U. Masing, kui nimetada vaid mõni nimi.
See süntees saksa ja eesti mõjudest võib tõepoolest näida paradoksaalne, aga ometi olevat Uku Masing leidnud Paul Tillichi poolt kirjapandust palju lähedasi mõtteid.

Päären Lepp

33 Kommentaari artiklile “Olemusvõõrast spiritualiteedist”

  1. No aitab juba ütleb:

    See peaks olema juba ammu ammu selge, et teoloogias ei maksa argumendid midagi, täpsemalt on võimatu tõestada ühtede argumentide paremust teiste ees, sest Jumalat pole keegi kunagi näinud. Niisiis on kaks võimalust, kas demokraatlikult hääletada või valida üks diktaator ja las siis tema teeb. See mida EKs juba pikemat aega tehakse ei vii kuhugi eil lahenda midagi, ainult laseb ehk natuke auru välja. See on kõik.

  2. No ei aita ütleb:

    Sa ei ole vist kirikuasjadega sügavalt kursis. Krstlaste seas on ka kolmas (tegelikult esimene ja peamine) võimalus diktatuuri ja hambutu demokraatia kõrval. See on alandumine jalapesija rolli nagu Õpetaja seda oli koos Püha Vaimu nõustamisega. See on palju raskem kui manipulatsioonid võimu ja hääletusviguritega. Komsomoli ja kirikut ei maksa segamini ajada.

  3. kirik ütleb:

    Käesoleva kirjatüki artikkel alustab väga üleolevalt ja ründavalt:

    “Uue jumalateenistuse korra autorite tegevus, nagu ajalehest Eesti Kirik aeg-ajalt lugeda võib, on teinud paljusid nõutuks. On nähtud palju vaeva (Ordo Missae’st püüdlikult näpuga järge ajades?), et oleks ikka «nii nagu roomakatoliku kirikus». Miks siis on vaja lõhkuda aastakümneid hästi toiminud kohalikku traditsiooni?”

    Teadmiseks: “uue jumalateenistuse korra autoriks” on algul EELK Kirikukogu, hiljem Piiskopliku Nõukogu poolt moodustatud liturgiline komisjon (praeguse nimega liturgiakomisjon), kelle koosseis on aja jooksul küll vaheldunud, kuid kelle tööd on jätkuvalt tunnustatud ning töötulemus Piiskopliku Nõukogu poolt heaks kiidetud.

    EELK on demokraatliku struktuuriga kirik, ja vastavalt selles kirikus kehtivale demokraatlikule korraldusele on liturgiakomisjon moodustatud ning oma tööd teinud. Parandusettepanekuid jumalateenistuste käsiraamatule on saanud teha kõik vaimulikud – ja kui vaimulikud on viitsinud asjaga tegelda, siis nende kaudu ka kõik teised kiriku töötegijad ning koguduseliikmed.

    Taolisi süüdistusi pilduda, nagu ülalolevas artiklis või mujalgi, on äärmiselt kohatu, kuna Eesti kirikuloos ei ole iialgi varem ühtegi liturgiat niivõrd demokraatlikul ega avalikul viisil koostatud nagu praegust eelnõu.

    Me ei loodagi, et mu kommentaar eriti paljusid nende rumalust ja süüdistavat meelsust kahetsema paneb, aga ehk veidi abi on sellest siiski.

  4. kirik ütleb:

    Esimeses lauses peab olema “kirjatüki autor”. Vabandust nii selle kui võib-olla teistegi kirjavigade eest!

  5. vastus ütleb:

    Kuule, ‘kirik’, saan aru, et Sa pakatad tõest, õigusest ja Pühast Vaimust. Aga Sa ei pea tingimata iga arvamusavaldust, mis Sinu omaga kokku ei lähe, hukka mõistma. Päärenil on seesama demokraatlik vabadus, mida Sa kiidad, oma mõtteid avaldada. Lepi sellega. Las see demokraatia teeb oma töö Vaimulike Konverentsil õige pea, siis räägime edasi.
    Muide, teravik ei olegi uue liturgia menetlemise ebaõiguspärasusel. Ka demokraata tingimusis läheb ühtteist untsu. Kui juba EELK-s on nõnda tõsine ja massiline vastuseis sellele uuele, mida selle ettevalmistajad küllap parimas tahtmises on teinud, siis on see objektiivne märk, et asi on veel toores.
    Sina paistad olevat üks neist, kel on hea meel sellest, et uusliturgia kohe-kohe kinnitatakse vaatamata pikemale perspektiivile, et see pooles kirikus ei hakka kunagi toimima. Kuhu on nii kiire küsimata tagajärgedest? Sellele küsimusele ei ole tänini selget vastust.
    Hiljuti püüti mulle pähe määrida supertolmuimejat, mis maksab auto hinna. Esitlus oli viimase peal hea. Kaup jäi katki põhjusel, et tuli otsustada kohe. Kirik ei peaks toimima SMS-laenukontori tasemel.

  6. kirik ütleb:

    … on see asi olnud ilmselt kogu selle valmimise aja jooksul.

    Paraku pole kraaksujad suvatsenud selle aja jooksul tööga liituda (jah, Piiskoplikus Nõukogus tehti MLÜ esindajatele konkreetne ettepanek, et nad esitaksid oma esindajad liturgiakomisjoni, aga nad ei pidanud seda vajalikuks).

    Mis puutub aga “massilist vastuseisu”, siis mingi mass sellel vastuseisul kindlasti on, ent isiklikult pean enamust koguduseliikmeid tunduvalt avatumaks ja intelligentsemaks nendest, kes oma isiklikke probleeme “massilise vastuseisuna” esitleda püüavad.

    Ah soo, minu isiklik seisukoht jumalateenistuse ja kirikutalituste käsiraamatu suhtes on, et sellega tuleks tõepoolest veel tööd teha.

    MLÜ eesmärgiks ei ole aga mitte tööd teha, vaid “ära teha” (või “panna”), ja seda ma toetada ei saa …

  7. vastus ütleb:

    Sa nimetad oma kaassulaseid kraaksujateks?! Ja veel ‘kiriku’ nime all esinedes.
    MLÜ ei puutu siiani asjasse, probleem on palju laiem.

  8. kirik ütleb:

    Jah, ma olen seisukohal, et need, kes kraaksuvad, on kraaksujad.

  9. Hulkur ütleb:

    Kuulsite, Kirik kraaksus oma arvamuse! Ja meil pole enam midagi kraaksuda!

  10. aitab juba ütleb:

    Sinu enda kommentaarist õhkub tõepoolest seda päris õiget jalgade pesemise vaimu. Eks! Nii viimast esimest kui sina, vist küll jah teist ei ole.

  11. KK-s pettunu ütleb:

    Tublid poisid, et seda KK vastu ei võtnud! See KK tähendanuks evangeelse kiriku lõpu algust.
    Ja krüptokatoliiklased,teie ülendage südamed Issanda poole … leinamissaks!

  12. Z ütleb:

    Auksmanni usutunnistuse selts kirjutab oma kodulehel: “Kirikukäsiraamatu edasine saatus on nüüd taas piiskopliku nõukogu pädevuses, kes võib anda loa selle kasutamiseks või paluda liturgiakomisjonil eelnõu uuesti läbi vaadata.”
    Õige oleks, et edasi tegeleksid asjaga teoloogid-süstemaatikud. Liturgiakomisjon on selleks korraks oma töö teinud, hoolsalt Ordo Missa’t jm. tõlkinud – aga KK-le tuleks anda õiglane, aus ja erapooletu hinnang parimate luterlike teoloogide sulest. Dixi.

  13. kirik ütleb:

    Millist kristlikku ligimesearmastust õhkub viimastest kommentaaridest!

    Poisid, pärast kaklust ei ole mõtet rusikatega vehkida: ja vaatamata kogu oma demagoogiale ei õnnestu teil tõestada, et 35 on rohkem kui 47. Enamus hääletanud vaimulikest (s.t. enamus EELK vaimulikest) pooldab uut käsiraamatut.

  14. ZZ ütleb:

    Loogikaga pole sul just paremad lood. Ja sa tead, et VK reglement on erinev sellest, mida te oma kodukal rahvale rääkisite. Aga see on andeksantav patt. Paljud vaimulikud, kes oleks surmkindlalt vastu hääletanud ja on hääleõiguslikud, lihtsalt kas ei saanud või ei tahtnud Roostale tulla. Aga enamik neist hüsteerikuist, kes arvasid, et KK tuleb läbi suruda, olid kohal.
    Ilusat päeva jätku!

  15. kirik ütleb:

    Ligimesearmastuse pursked jätkuvad …

    Mis “hüsteerikutesse” puutub, siis tasub lugeda uue kirikukäsiraamatu pooldajate ja vastaste artikleid “Eesti Kirikust”, et aru saada, kumba poolt see sõna paremini iseloomustab. Aga jäägu selle üle otsustamine igaühe südametunnistuse asjaks (kellel seda on).

    Selge on see, et uus kirikukäsiraamat sai vaimulike konverentsil enamuse heakskiidu sellele vaatamata, et poolehääli ei olnud 2/3.

    Paraku on selge ka see, et kui kiriku liturgia kujundamine jätta Martin Lutheri Ühingu hooleks, siis peame uut käsiraamatut ootama veel vähemalt 90 aastat, sest sellesse ühingusse kuuluvad inimesed, kes oskavad olla alati vastu, aga ei ole võimelised konstruktiivseks (koos-) tööks.

  16. XYZ ütleb:

    Keegi ZZ teab, et “paljud vaimulikud, kes oleks surmkindlalt vastu hääletanud ja on hääleõiguslikud, lihtsalt kas ei saanud või ei tahtnud Roostale tulla. Aga enamik neist hüsteerikuist, kes arvasid, et KK tuleb läbi suruda, olid kohal.”

    Hääletamine oli salajane. Kust ZZ teab, mismoodi keegi hääletas? Kas “luterlasi” sunniti kasutama värvilisi pliiatseid? Kas nende hulgas, kes kohal ei olnud, korraldati mingi “surmkindel” alternatiivhääletus?

    Kuidagi kohutavalt nõukogudelikult kõlab “luterlaste” (peaks neid vist hakkama nimetama “punaluterlasteks”?) propaganda.

    Aga laske käia. Hea, et teil on olemas ürgvaenlase kuju Augsburgi Usutunnistuse Seltsi näol, kelle vastu võidelda – millega te muidu oma igapäevast vegeteerimist õigustaksite. Mida muud teil olekski oma kantslitest ja õppetoolidest kuulutada ning seminaridel arutada … Evangeeliumi? Mis see teie arvates on? Ahaa, meelde tuli: “Kui näed pindu oma venna silmas, siis tänita ja mõnita nii vägevasti kui võimalik …” – nii vist kõlab Eenoki evangeelium ja Jaani ilmutus …

  17. To viimane ütleb:

    Tead, koostöö igaühega pole võimalik. Enamgi: see on isegi ohtlik ja salakaval asi, kuni avastad, et oled selles mülkas kaelani sees, au ja häbi ammu minetanud ja krooksud veel jõuetuid fraase mingi kiriku? Kiriku? KIRIKU? nimel.

  18. Vanasõna ütleb:

    Tühi kott tolmab ikka kõige hullemini.

  19. Osservatore ütleb:

    Tundub, et “uus laine” astub sama reha otsa mis vanagi. Einar Soone, Einar Laigna, Kalle Lindi, Illar Hallaste ja Üllar Kase tegevus oleks olnud tunduvalt viljakam, kui oleks käitutud vaoshoitumalt, viisakamalt, diplomaatilisemalt ja demagoogiat pruukimata. Praegust purelemist vaadates tundub nn “luterlik” seltskond sümpaatsem ja vist isegi “katoliiklikum”. EELKd peab nägema ikka tervikuna ning isegi “vana agendat” töövahendiks pidades on ta heas mõttes katoliiklik niikuinii …

  20. erotavresso ütleb:

    Tundub, et “uus laine” astub sama reha otsa mis vanagi. Theodor Tallmeistri, Voldemar Kuljuse, Eduard Tennmanni, Jüri Kimmeli ja Johannes Selliovi tegevus oleks olnud tunduvalt viljakam, kui oleks käitutud vaoshoitumalt, viisakamalt, diplomaatilisemalt ja demagoogiat pruukimata. Praegust purelemist vaadates tundub nn “katoliiklik” seltskond sümpaatsem ja vist isegi “luterlikum”. EELKd peab nägema ikka tervikuna ning isegi “uut agendat” töövahendiks pidades on ta heas mõttes luterlik niikuinii …

  21. osservatore ütleb:

    Sämplimine ja kaverdamine on toredad asjad küll, aga miskitpidi näitavad nad “taasloojat” andetumana kui originaaliga hakkama saanut. Ja mulle tundub, et kreatiivsust on paadunumates maruluterlasteski enam kui end “õige” katoolsuse maaletoojatena eksponeerivates vaimulikuisandates. Isegi sel juhul, kui ses õnnetus talaaris gootikirjasest agendast palvet tsaariperekonna eest peetakse.

  22. erotavresso ütleb:

    Mis aparaadiga Sa seda loomingulist ja andekust mõõdad?

    Mis puutub minu eelmisse kommentaari, siis selle eesmärgiks ei olnud mitte lisada omalt poolt midagi kreatiivsuse kaalukaussidele, vaid näidata, kui lihtne on kirjutada pea 100-protsendiliselt samane, aga absoluutselt vastassuunaline kommentaar, mis on sisuliselt sama “õige” kui Sinu oma.

    “Luterlaste” peamiseks veaks pean ma aga seda, et nad armastavad ilma sisusse tungimata sildistada ning takerduvad välistesse detailidesse (musta vaimulikukuue pikkus ehk sutaan vs. luterkuub või raamatuköite värvus ehk Agenda vs. kirikukäsiraamat). Erilist kreatiivsust see paraku ei näita …

  23. Kirikuinimene ütleb:

    KK vs. Agenda pole mingi “detail”, see on sügavalt sisuline küsimus. Ja kui mõni narr tahab sutaani kanda, võiks ju selle jätta tema privaatlõbuks. Aga luteri kirikus on see anakronism, pealegi võib see desorienteerida katoliiklasi. Muide, palju kat. preestreid veel sutaani kannab?

  24. Osservatore ütleb:

    Alist teimin ikka arbaga, mille muuga.

  25. kirik ütleb:

    Hea loogika mõnel “kirikuinimesel”:

    “Aga luteri kirikus on see anakronism, pealegi võib see desorienteerida katoliiklasi. Muide, palju kat. preestreid veel sutaani kannab?”

    Aga see selleks. Veel teatab “kirikuinimene”:

    “Ja kui mõni narr tahab sutaani kanda, võiks ju selle jätta tema privaatlõbuks.”

    Selle kohta küsin:

    kas ka vaimulikusärgi kandmine on narrus?

    Ja kas ka talaari kandmine on anakronism?

  26. Ettepanek ütleb:

    oleks uue agenda õige nimi vohh. Ja kredosse: mina usun üht püha krüptokatoliku kirikut.

  27. Loogiga ütleb:

    Vend, sul puudub kontekstuaalse mõtlemise võime. Kui sina nt. kannaksid seelikut, oleks see üldsuse seisukohalt veider mis veider. Või kui naine kannaks presidendi vastuvõtul meesteülikonda või frakki, lisaks valevurre – see oleks ilmselt mitte ainult kummaline, vaid ka perversne. Kõik sõltub ju sellest, kes kus mida kannab. Ja seda võiks vaadelda hetke riietumistavade, kostüümiajaloo ja mis iganes seisukohalt veel. Ning hinnang tuleks anda sellest lähtuvalt. Aga sina ainult lahmid ja demagoogitsed.

  28. Kirikule ütleb:

    Tead, normaalse luterlase või ka katoliiklase meelest mõjub sutaan luteri pastori seljas umbes samuti kui seelik mehe seljas. Eriti “briljantne” oleks muidugi, kui sutaani kannaks naispastor.
    Ja kui olla õel: keskmise poolsekulariseerunud eurooplase meelest ongi sutaan pigem naiste rõivese, mida on sunnitud kandma mõni õnnetu mees.

  29. Küll on hea ütleb:

    … et meie hulgas on inimesi, kes teavad täpselt, kuidas mõtlevad nii normaalsed luterlased kui ka normaalsed katoliiklased – ning mida tunneb üldsus.

    Huvitav, kes see keenjus sihuke on – kummardaks kohe laup vastu maad, sest säherdusi vaimuhiiglasi (ja millise avara mõtlemisega veel!) kohtab haruharva.

  30. kirik ütleb:

    “Tead, normaalse luterlase või ka katoliiklase meelest mõjub sutaan luteri pastori seljas umbes samuti kui seelik mehe seljas. Eriti “briljantne” oleks muidugi, kui sutaani kannaks naispastor.”

    Jah, normaalse luterlase, normaalse katoliiklase, keskmise eurooplase ja üleüldse üldsuse jaoks ei ole midagi hullemat seelikust naispastori seljas.

  31. originaalne ütleb:

    kui luteri õpetaja võib kanda sutaani, siis peakatteks peaks ta kasutama katamaraani.

  32. Vaba rahvakirik ütleb:

    Meil on vaba rahvakirik ja õpetaja võib kanda, mida tahab. Vastu igasugust põlist maarahva traditsiooni isegi aluspesu.

  33. Johannes ütleb:

    Kallid vennad ja õed! Olen ahastuses, et meie kiriku töötegiad on nii madalale laskunud. Kas tõesti pole meil Issanda põllul enam muud teha, kui üksteist poriga loopida. Paluksin, et peapiiskop kuulutaks välja patukahetsuse aasta. Ärge ometi muutuge selle maailma sarnaseks!!!

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)