Oleme ühe asja eest väljas

Eesti Kirikute Nõukogu (edaspidi EKN) liikmeskirikud valisid 17. veebruaril kolmeks aastaks uue juhatuse, mille ametiaeg algas 1. aprillil.

Eesti Kirikute Nõukogu on Eestis tegutsevate kristlike kirikute ja koguduste liitude sõltumatu ja vabatahtlik ühendus, millega on liitunud kümme kirikut. Selliselt esindab EKN enam kui 95% Eesti kristlaskonnast.

EKNi uue presidendina alustas EELK peapiiskop Urmas Viilma. Juhatusse kuuluvad veel asepresidendid piiskop Philippe Jourdan (Rooma-Katoliku Kirik) ja pastor Erki Tamm (Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president). Ametiaeg lõppes senisel presidendil, EELK emeriitpeapiiskopil Andres Põderil ja asepresidendil Meego Remmelil (Eesti EKBK Liit). EKNi uus president Viilma oli valmis Eesti Kiriku lugejatele avama oma uue ameti töösihte.

Olete lisaks EELK peapiiskopi ametile ka Luterliku Maailmaliidu asepresident. Kuidas uus vastutus sobitub teie tihedasse ajakavasse?

Aeg on planeeritav. Usun, et aasta teiseks pooleks on töörütm paigas. EKNi töökoosolekud, mis toimuvad iga kuu kolmandal neljapäeval, v.a juuli ja august, on ette teada aasta. Minu eelkäija Andres Põderi eelis oli see, et ta oli emeeritus. Usun, et keegi ei hakka meid selliselt ka võrdlema. Soovin enam kaasata asepresidente. Võrdluseks võiks tuua muud otsustuskogud kirikus või avalikus sektoris. Ka seal on aseesimehed. On erinevad tööstiilid. On neid juhte, kes jagavad ülesandeid, ja ka neid, kes seda ei tee. EKNil on olemas ka täitevsekretär ja sekretär, kes töötavad täiskoormusega.

Teine küsimus on, kust läheb piir EKNi presidendi ja EELK peapiiskopi ameti vahel. Avalikkusesse ehk riigiametitesse pole tõenäoliselt positsioonide vahetus veel jõudnud. Peame juhatusega lähikuudel tutvustusvisiidid tegema presidendi, peaministri, ministrite juurde. Arvan, et EELK piiskoppide roll luterliku kiriku sees hakkab seoses minu uue ametiga suurenema. Pean ju ka hingamisruumi omama, et puhata ja perega koos olla.

Siiani on 33 aasta jooksul EKNi president olnud luterlane. Kas see amet on reserveeritud luterlikule kirikule?

Ei ole reserveeritud, ent siiani on tõesti luterlikul kirikul olnud presidendi positsioon. Ka seekord esimeses voorus ei tulnud kümmet häält. Seega on võimalus, et EELK kandidaat ei leia alati toetust. EKNis on kümme liikmeskirikut ja juhatus valitakse konsensuslikult. Pean seda lähenemist heaks.

Olen ka mõelnud, et presidendi amet võiks olla roteeruv. See on teema, mille üle aru pidada ja siingi on omad raskused. Kui näiteks on tegemist kirikuga, kel on vaid paar kogudust Eestis, siis kas ta suudab esindada nõukogu suhetes riigiga. Küsimus võib tekkida ka keeleoskuses. Osaline roteerumine tekitaks jälle teisi küsimusi. Riigi seisukohalt on oluline, et läbirääkiv pool esindaks Eesti kodanikkonda.

Milline on teie meelest EKNi roll Eesti ühiskonnas?

EKN on suurema osa Eesti organiseerunud kristlaskonnast koondanud ühtseks ja pannud juhtide tasandil ümber ühise laua istuma. See on ümmargune laud, mitte vastaspooltega laud. Oleme ühe asja eest väljas ja ühtne hõimkond omavahel ning suhetes riigiga. Perekond oleks ehk liiga palju, sest armulauaosadust kõigi kirikutega pole. Selle koostöö nimel näevad vaeva kõik kirikujuhid.

Põhikirjas on kirjas, et vaatamata liikmeskirikute suurusele on hääletamisel kõigil üks hääl. Ühe kogudusega Armeenia kirik Eestis ja EELK 169 kogudusega on hääleta-

des võrdsel positsioonil. Leian, et see on hea. See sunnib kogu aeg otsima konsensust. Põhjamaades see nii ei ole, seal oleneb häälte arv kirikute suurusest. 

EKNi töövaldkonnad on meedia, haridustöö, religioonisotsioloogia, kaplanaadid, oikumeenika, eluväärtused ja eetika, noortetöö, ühiskonnatöö, rahvusvahelised suhted. Millised on olulisemad tegevused, mis esimeses järjekorras tähelepanu nõuavad?

Minu presidendiks valimisega ei toimu mingit suurt muutust. Olen töökoosoleku juht ja EKNi esindaja. President ei vali töösuundi, meil on arengukava, millest lähtume, ja eelarve jaotus näitab ära prioriteedid. EKNi on siiani hästi juhitud.

EKN sõidab vabas kindlas vees. Siin pole vaja tüürimist ühele või teisele poole. Tuleb lihtsalt rooli hoida. Ega me ei tea veel, mida Ukraina sõda meie laua taha toob. Esimene juhatuse koosolek toimub sel nädalal. Arvan, et külastame ka liikmeskonfessioone.

Kui midagi välja tuua, siis südamel on kaitseväe kaplanite koondamise teema. Arvestades praegu toimuvat sõda Ukrainas leian, et see on valupunkt. Veel on fookuses põgenike küsimus ehk kas kirikud suudavad aidata ja kas riik seda abi vajab. Lahendamata on endiselt usundiõpetuse küsimus üldhariduskoolides. Koroonakriis ja Ukraina sõda on sotsiaalministeeriumi kaplanaadi vajadust ilmselgelt tõestanud. Mis aga saab siis, kui saabub taas vaikelu? Kas siis jäävad kaplanid alles?

Mis kõige enam rõõmustab EKNi töös?

Eelkõige see, et EKN toob kümme kirikut kokku. See on ainus ametlik platvorm, kus kasvõi kahe õigeusukiriku juhid kohtuvad. Lisaks koos olemisele on olulised ühised jumalateenistused. Sellist oikumeeniat näeb ka mujal maailmas, aga sageli tullakse kokku ja minnakse laiali siiski võõrastena. Meie oleme omad. Tunneme üksteist hästi. Iga koosoleku juurde käib ka ühine lõunasöök. Lauaosadus näitab, et oled valmis usaldama. See pole küll armulaua leiva murdmine, aga siiski suur asi.

Kätlin Liimets