Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Oikumeenilisel ühisseminaril kõneldi kristlikust kasvatusest

04.04.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

 Eestis käis Soome Oikumeenilise Nõukogu 17-liikmeline delegatsioon, kasvatusosakonna liikmed ja kasvatusala asjatundjad, et osaleda Eesti Kirikute Nõukogu ja Tartu ülikooli usuteaduskonna ühisseminaril.

Delegatsioon külastas Eesti Kirikute Nõukogu, EAÕK kirikuvalitsust, Pirita kloostrit, toomkooli, Tartu katoliku kooli, kristlikku noortekodu. Tartu ülikoolis peeti ühisseminar «Kool ja kogudus», kus kõneldi kahe maa usuõpetuse olukorrast. Lühiintervjuu Eesti Kirikule andis oikumeenilise nõukogu peasekretär Heikki Huttunen (fotol).

Mis mulje Teil jäi usundiõpetuse olukorrast Eestis?
Saime aru, et Eesti ja Soome ajalugu usuõpetuse osas on erinev ega sõltu ainult Nõukogude okupatsioonist. See sai alguse enne sõda, kui Eestis lahutati kirik riigist ja usuõpetus koolis jäi vabatahtlikuks. Eesti areng oli lähedasem euroopalikule, Soomes oli sekulariseerumine aeglasem. Eesti liberaalne põhiseadus ja poliitika, filosoofiline mõju 1920ndatel oli rohkem euroopalik ning põhjustas kaugenemise usust.
Okupatsiooniajast olen palju lugenud, see on mulle tuttav, aga paljud on selle võib-olla unustanud. Nüüd kuulsime, mida see tähendas kirikule ja usuõpetusele. See on suur erinevus.

Kui erinev või sarnane on usundiõpetuse seis Soomes ja Eestis?
Saime hea üldvaate olukorrast Eestis. Meil on erinev ajalugu, aga nüüdne olukord on üllatavalt sarnane. Sekulariseerumine toimub ka Soomes, kuigi meie institutsioonid suhtuvad usuõpetusse positiivsemalt ja luterliku kiriku liikmete hulk on suur. Meie taust on erinev, aga see, kuidas inimesed usust ja usuasjadest mõtlevad, on sarnane.
Soomes läheb 1% palgast kirikumaksuks, see tagab kirikule majandusliku toe, aga paljud ei mõtle, mis selle rahaga tehakse. Soomes oli valdav protsess, et usuvabadus tähendab usust vabanemist, et usuõpetus koolis on igand, millest peaks loobuma. Muutus on tulnud viimase kuu, suisa viimase nädala jooksul.

Milles muutus seisneb?
Nüüd ütlevad poliitikud avalikult, et usuõpetus on tähtis: sellest ei loobuta ja seda hakatakse arendama. Nähakse, et usuõpetust on vaja. Usk ei kao ära, usust on vaja aru saada, sest usk on sinu identiteedi osa ja seda on vaja lapsele õpetada. Usus ei nähta ainult võimalust, et vanad inimesed meie eest valimistel hääletaksid. Nüüd on tekkinud mulje, et usuõpetus on osa koolielust ja sellel on positiivne ülesanne.

Mis võib olla muutuse põhjus?
Meil on tekkinud usuvähemused, näiteks muslimid. Tõde on, et poliitikud soovivad neid ühiskonda lõimida, et nad ei jääks getosse. Muslimid ütlevad, et on suur vahe, kas usku õpetatakse koolis või mošees. Viimases õpetatakse ainult oma identiteeti, aga koolis antav õpetus näitab tervikut, õpetab tolerantsust kõikide inimeste suhtes – see on osa ühiskonna seadustest.

Mida huvitavat pakkus Eestis nähtu?
Huvitav oli kuulda, mida on uuritud vanemate ja laste suhtumisest usuõpetusse, kuidas eestlased mõtlevad. Hea on näha, missugusel järjel on Eestis ususotsioloogia, see on väga professionaalne. Ootame analüüsi tulemusi, mida annab käimasolev rahvaloendus.
Teine huvitav asi on kristlaste teatud radikaalsus, et inimesed teevad ilma kartuseta, mida nad usuvad. Seda nägime katoliku koolis, toomkoolis, kristlikus noortekodus. Kirik on küll vähemuses, aga kirikuinimesed teevad radikaalseid samme lootuses, et teevad õiget asja. On näha, et kiriklik liikumine kasvab. Kirikul on suured probleemid, aga on usk ja lootus – meil on kõik võimalused.
Soovin, et Soome kirikutes oleks julgust uusi projekte ette võtta. Meil on liiga mugav, sellest on vaja ärgata. Kirikuliikmete arv on suur, tulud on suured, aga me ei tohi magada. Peame olema julged tegema seda, mida vaja. Me ei tohi mõelda, et täna on hea.
Maailm äratab meid, selle eest on vaja Jumalat tänada. Jeesus ei mõelnud, et misjonitöö on lihtne. Kui sa kõik õigesti teed, on ka raskused. Kui kurivaim sind ei kiusa, siis on midagi halvasti.

Kuidas koostöö jätkub?
Me vajame üksteise kogemusi ja palveid. Eesti Kirikute Nõukogu on reaalne toimija. Maailm üha globaliseerub ja kristlased peavad koos tegutsema. Meie oikumeeniline nõukogu ja teie kirikute nõukogu teevad Põhjamaade tasemel koostööd. Mais on meil koosolek Tallinnas.
Rita Puidet

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Ef 2:19)