Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Õigeusu kiriku preester kirjutas raamatu Venemaa esimesest tsaarist

01.06.2016 | | Rubriik: Kultuurielu

Roland Tõnisson oma raamatu «Gosudar» esitlusel. Internet

Raamatupoodidesse on jõudnud Roland Tõnissoni ülimahukas teos «Gosudar», mille keskseks tegelaseks on Vene tsaar Ivan Julm.

Ivan Julm (1530–1584), Venemaa esimene tsaar, oli kurikuulus türann ja vereimeja. «See raamat ei ole mõeldud Ivan IV ja Moskoovia puhtakspesemiseks. Liivi sõja ajal toime pandud metsikusi ei ole võimalik unustada. Aga see raamat räägib valitsejast ajal, mil seaduseks oli tsaari sõna ja selle täideviijaks gosudari tahe. Need olid riigi püsimajäämise garantideks.
See raamat räägib Ivanist kui abikaasast, väepealikust, võitjast ja kaotajast. See räägib noorukist, kes varajasest lapsepõlvest alates oli sunnitud kartma ja võitlema oma ellujäämise pärast. See räägib lapsest, kes oli räpaste mängude tunnistajaks ilusateks võõbatud võimukoridores. See on lugu ühest inimesest tema ajas. Tema ainsast näpuliigutusest piisas, et hukata inimene või saata teise ilma sajad ja tuhandedki. Ta olevat janunenud verd ja tundnud sadistlikku rõõmu tapmisest,» kirjutab autor raamatu eessõnas.
Raamatust leiab intriige, armastust, viha, suhteid, sõprust ja reetmist. Paljutki, mis juhtus toona, pea 600 aastat tagasi, saab kanda üle tänapäeva. Kõik kordub.

Roland Tõnisson on EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse esipreester Roman, kes teenib Saaremaal ka Lümanda, Mustjala, Metsküla, Piila, Reomäe ja Ööriku kogudust. Veebiküsitluses Eesti Kirikule ütles ta, et huvi ajaloo vastu on teda kannustanud kirjutama romaani Ivan Julmast.
Kui kaua võttis aega enam kui 800 lk «Gosudari» kirjutamine?
Roland Tõnisson: Kirjutamisaega oli kokku 20 kuu jagu, kuid kogu protsess venis seitsme aasta peale, kuna tegin seda põhitööst vabal ajal. «Gosudari» 1. osa venis kuue aasta peale. 2. osa jaoks võtsin palgata puhkusi ja kasutasin muid võimalusi kirjutamiseks aega leida. 2. osa valmis kümne kuuga.
«Gosudari» ehk «Valitseja» kõrvalt valmisid veel «Uus Ilm» 2008. a (Soomes nimega «Osasto 26» aastal 2015) ja lühijuttude kogu «Tuuleväljad» 2014. a. 16. mail saabus trükikojast ka soomekeelne «Toisella linjalla» elust Helsingis ja tööst trammijuhina. Eestikeelne versioon jõuab lugejani sügisel või järgmisel kevadel. Seega on aastatel 2006–2016 valminud neli raamatut viies variandis.
Miks selline teemavalik?
Huvi ajaloo ja elulugude vastu on siin võtmesõnadeks. Ivani valitsemise ajal toimus Eesti elanikkonna jaoks kõige hävitavam sõda läbi ajaloo.
Kuidas ja millega peaks raamat lugejat kõnetama?
Keisrigi hinges on kõik, mis lihtsurelikus – näitan Ivani tema mitmekülgsuses ja lõhestumises. Sunnitud olema karm, tundis ta ka oma pattu erinevalt nii mõnestki oma kaasaegsest.
Võid vist end kirjanikuks pidada. Kas see «amet» on kogu aeg sinus peidus olnud?
Nüüd võib vist tõesti öelda, et kirjanik. Kõik sai alguse aga 2004. aasta jaanuaris, kui kirjutasin oma esimese lühiloo. Enne seda ma ei tundnud ei vajadust ega sisemist sundi midagi paberile panema hakata. Nüüdseks on sellest saanud üsna kindel osa mu elust. Loodan, et võin peagi uute töödega välja tulla. Vähemalt minul on huvitav

Roland Tõnisson on sündinud 22. septembril 1968. aastal. Õppinud rahvusvahelisi suhteid ja teoloogiat. Töötanud väga erinevatel ametikohtadel, nagu hooldajana psühhiaatriahaiglas, kooliõpetajana ja diplomaadina, laulnud Estonia teatri kooris, olnud Keila abilinnapea, trammijuht Helsingis, vaimulik ja kaplan EELKs (1997–2004). Aastast 2007 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimulik.
Sirje Semm

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)