Esileht » Arvamused » Arvamus »

Õela õnn ei õitse

19.01.2010 | | Rubriik: Arvamus, Nädala ringvaade

Mu sõjaaegse noorukikogemusega isa õpetas meile piibli- ja elutarkuse põhjal, et ära tee kunagi kellelegi seda, mida sa ei taha sulle tehtavat, ning et õela õnn ei õitse ja kadeda kodu ei kasva. Olen püüdnud oma elus neid kahte nõuannet alati järgida. Ja kui nüüd vahel ennast ebakindlana tunnen, mõtlen alati isale, kes kõrgele vanusele vaatamata ka teiste toidulaua eest hoolitseb, ning tean, et saan hakkama.
Möödunud nädalal näidati ETVs Jaanis Valgu dokfilmi «Teisel pool teed» haiglast, kus on 25 voodikohaga osakond 75 000 ravikindlustamata inimese tarbeks. Need arvud öeldi filmi lõpus. Ei kannata see asutus kuidagi võrdlust välja näiteks ühegi Tartu haiglaga. Aga südamesoojusega mõtlen nendele töötajatele, kes elust muserdatud patsientide eest hoolitsevad. Ilmselt tagasihoidliku tasu eest.
Viimaste uudistena on kõlama jäänud pealinna meerile uue ja varasemast veelgi kallima ametiauto ost, see, et pole piisavalt raha tuleval aastal soovitud tasemel Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna ettevõtmiste korraldamiseks, kuigi mõne aasta eest kultuuripealinna kandidaati valides oli just rahaküsimus üks peamine argument, miks Tartu valituks ei osutunud.
Olen segaduses, kuidas mu isa õpetussõnad meie tänase ühiskonnaga kokku käivad. Arvan, et paljud inimesed elavad sama moodi mõeldes. Aga need, kes seljataga alluvate palka kärbivad või veel kulukama auto istumise alla saanud, kuidas on lood nende õnnega? Mulle on hakanud tunduma, et rumalaid ja enesekeskseid otsuseid teevad õnnetud ja kadedad inimesed, kes ihaldavad samasugust võimu ja hiilgust, nagu on mõnel naabril. Kui me hästi palume, ehk tuleb siis õnn ka nende õuele ja sünnivad tõeliselt vastutusrikkad otsused igal tasandil.

Rita Puidet    

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. (Lk 12:48)