➡️ Vaata ka videouudist Avati näitus "100 aastat esimesest rahvahääletusest. Religioonialane haridus enne ja nüüd" https://youtu.be/tOczUGlkvWA Tartu ülikooli Lossi tänava õppehoones avati näitus, mis annab ülevaate Eesti esimesest, 17.–19. veebruarini 1923 kooli usuõpetuse teemal toimunud rahvahääletusest. Kuigi 17. veebruaril avatud rändnäituse tulipunktis on sada aastat tagasi usuõpetuse teemal läbi viidud referendum, käsitleb väljapanek teemat oluliselt ...
Tuhkapäeval, 22. veebruaril 2023 Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest! Jl 2:12–13 Elame vastuolulisel ajal, mil kõigega, mida näeme, kuuleme või loeme, tuleb tundlikult ja ettevaatlikult ümber käia. Mitte kunagi varem pole nii paljudel inimestel olnud lugematul arvul võimalusi ...
EELK Misjonikeskuses on kaks erilist päeva aastas. Kindlasti on neid rohkem, aga täna tahan kirjutada kahest. Üks päev on tavaliselt jaanuari lõpus, kui toimub misjonikeskuse nõukogu koosolek ja seal on minul vaja esitada eelmise aasta tulude ja kulude aruanne ning kokkuvõte aasta tegevustest ja muud tavalised nõukogu pädevusse kuuluvad teemad. Käesoleval aastal kogunes nõukogu uus koosseis: Madis Kask, Kristiina Seppel, Kadre Arikainen, Vootele Hansen, Joel ...
https://www.mage.space/ tehisintellekt 8. veebruari Eesti Kirikus Robert Bunderi sulest ilmunud arvamuslugu „Julge kirik“ ühtaegu nii kurvastas kui tekitas nõutust. Selles esitatud seisukohad lähevad vastuollu soovitustega, mida olen oma tudengitele pea kakskümmend aastat nii Tartu teoloogia akadeemias kui EELK Usuteaduse Instituudis andnud: hoida ennast kursis religioonisotsioloogiliste uuringute tulemustega ja kasutada saadavat teadmist koguduse- ja ...
Kui külm oli ilm 12 aastat tagasi Peterburis, kuhu koos toonase Eesti Kiriku peatoimetaja Sirje Semmiga vabariigi aastapäeva eel jõudsime, ei unune kunagi. 32 miinuskraadi ei olnud mina oma teadlikus elus varem kogenud ja pole sellisest pakasest ka hiljem osa saanud. Aga just niisuguse karge talveilmaga võttis Piiter vastu meid, kes me soovisime osa saada eestlaste Jaani kiriku taaspühitsemisest. Dekabristide uulitsale jõudes hakkas süda kiiremalt lööma. Et ...
Anti Toplaan 14. veebruaril sooritasid EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari diakonikoolituse läbinud diakoniameti kandidaadid diakonieksami. Kõik kandidaadid olid selleks ajaks pastoraalseminari juhataja Marko Tiituse sõnul läbinud diakonikoolituse õppekava täies mahus, teinud nõutavad kodutööd ja kogudusepraktika. Eksami sooritasid Aili Ilves, Urmas Koorits, Vesse Seppel, Andres Suurevälja ja Tiia Vene. Fotol on nad koos kirikuvalitsuse liikmetega, kes ...
Sõjaajal võiks koguduste ülesanne olla hingehoid, hukkunute matmine ja info jagamine. Fotol tutvustatakse kriisikasti sisu. Kätlin Liimets Vaata ka galeriid! Vaimulike konverentsil siseministeeriumi esindaja Annes Kalle peetud ettekanne (vt artiklit lk 6) kriisi juhtimisest tõi fookusesse koguduste ja vaimulike rolli erinevate kriiside lahendamisel. Kõlas soovitus oma piirkonnas initsiatiiv haarata. Üheks selliseks initsiatiivi haaramiseks oli kahtlemata ...
Pühakiri veelgi kättesaadavamaks Eesti Piibliselts koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega on teinud üleskutse salvestada pühakirja eri raamatud hääle ja pildiga, et emakeelne pühakiri oleks tõesti igale soovijale kättesaadav. 12. veebruaril loeti üle kolme tunni jumalasõna Haapsalu toomkirikus. Lugemas oli 14 inimest ja nende kohuseks oli ette kanda Johannese evangeeliumi. Lugemise salvestas helirežissöör Mati Schönberg. Piibel loodetakse läbi lugeda suve ...
Riigikogu valimisteni on vähem kui kaks nädalat. Erakonnad on oma valimisprogrammid esitanud ja teevad aktiivselt kampaaniat. Et saada aimu, millised on parlamenti pürgivate parteide seisukohad suhetes kirikute ja kristlastega, pöördus Eesti Kirik üheksa kandideeriva erakonna poole nelja küsimusega. 1. Millised on riigi ja kirikute ühishuvid ja võimalikud tegevusvaldkonnad, kus Eesti elanike heaks koostööd teha teie erakonna vaates? 2. Eesti Kirikute Nõukogu tegi ...
Et olla valmis kriise juhtima ja nendega toime tulla, on vaja koostada kriisiplaanid. Ettekande pidas siseministeeriumist Annes Kalle. Tiit Kuusemaa Kas kogudused ja vaimulikud on valmis erinevateks kriisideks? Milline on meie roll nendes ja kus on koostöö võimalused omavalitsuste ja riigiga? – Need küsimused olid tulipunktis siseministeeriumi esindaja Annes Kalle ettekandes vaimulike konverentsil. Jaanuari lõpus Tartus toimunud vaimulike konverentsil pidas ...
Eesti Kirikute Nõukogu asutati 16. veebruaril 1989. Sellesse aastasse mahub palju märgilisi sündmusi, mis viisid Eesti Vabariigi taastamiseni (Pika Hermanni torni heisati Eesti lipp, asutati Eesti Kodanike Komitee, Hirvepargi miiting, Balti kett). Asutamisotsusele kirjutasid alla peapiiskop Kuno Pajula (luteri kirik), metropoliit Aleksius (õigeusu kirik), vanempresbüter Ülo Meriloo (baptistikirik), superintendent Olav Pärnamets (metodisti kirik), vanempresbüter ...
Tekst ja foto: Tiiu Hermat Kui midagi peab tulema, siis see tuleb. Tuleb ka siis, kui me selle vajalikkust ja eesmärki ei mõista ning valjuhäälselt protestime. Meil oleks kergem, kui kõik läheks meie soovide kohaselt, sest nii tundub ju kõige parem. Alles palju hiljem tuleb mõistmine ja leppimine, arusaam, et juhtus parim võimalikest.
Mt 16:21–23 Kui Jeesuse maapealne teekond hakkas lõppema, algas nii tema kui jüngrite jaoks uus periood. Üheks selle pöördepunktiks kujunes hetk, mil Peetrus tunnistas Jeesust Kristusena. Messia saabumist oli sellel maal oodatud juba aegade algusest, kuna terve maailm oli pattulangemise kaudu antud surma ja patu orjusesse. Selle tõsiseim tagajärg oli igavene lahutatust Jumalast. Ometi ei soovi Jumal, et ükski inimene satuks hukatusse. Jeesuse enda kõrval oli ...
Issand Jeesus Kristus, puhasta mind mu pattudest oma verega. Tühista see, mis süüdistab mind Isa ees, ja riieta mind õigusega, mille Sina kingid.
Läänelikus kultuuriruumis on viimastel aastatel kerkinud aeg-ajalt esile nn tühistamiskultuuri (cancel culture) ilminguid. Lühidalt öeldes on tegemist liikumisega, mis püüab ühiskonnast isoleerida või kõrvaldada seisukohti või tegusid, mida peetakse kaasaja ühiskonnas äärmiselt ebasobivaiks. Need seisukohad või teod võivad olla aastakümneid vanad, teinekord isegi aastasadade tagused. Tühistamiskultuur püüab omal kombel puhastada ühiskonda ning avalikku ruumi. Samas ...