Marju Lepajõe Tartu ülikooli aulas. Eesti Kirik. Marju Lepajõest (28.10.1962–4.07.2019) on keeruline rääkida minevikuvormis, tunnistab usuteadlane Anu Põldsam, kelle hinnangul on Lepajõe mõju tänaseni tunda. Meenutades Marju Lepajõed, mis meenub eelkõige? Anu Põldsam: Mõjusus. Marju mõtte, sõna ja kohalolu mõjusus, mis kestab senini. Seetõttu on Marjust minevikuvormis rääkida keeruline. Marju oli ja on alati olevikuline ja samas aegadeülene, kandes endas – ...
Ajalehe Eesti Kirik aastatellimus koguduste juhatuste ja nõukogude liikmetele soodushinnaga 36 eurot kehtib kuni 28. oktoobrini. Ajalehe Eesti Kirik tellimishinnad muutuvad uuest aastast 2023. aasta hinnad kehtivad alates 1. novembrist vormistatud tellimustel. Aastatellimus 48 eurot Kuus kuud 30 eurot Kolm kuud 25 eurot Püsimakselepinguga 3.90 eurot kuus Tellimishinnad välismaale Saatmisega kord nädalas – aastatellimus 150 ...
Merille Hommik. „Lapsed, kell on veerand, kes on kella keerand, aega otsast piirand, seierisi tiirand …“ – nii kirjutab Hando Runnel oma luuletuses „Kella kallal“. Eeloleval pühapäeval tuleb taas kord minna üle talveajale. 2018. aasta suvel korraldatud küsitlus näitas, et Euroopa Liidu elanikest pooldas 84 protsenti ehk umbes 4,6 miljonit kellakeeramise kaotamist. Kuigi Euroopa Parlamendi komisjon tegi juba sama aasta sügisel ettepaneku kevadine ja sügisene ...
Esiisa Aabraham ei kahelnud Jumala tõotustes, vaid sai teda ülistades usus vägevaks. Aabrahami usk kannab meidki meie ajastu võitlustes. Usuta pole kirikutööd olemas. Kiriku eesmärk tuleb Jumala enda soovist, et kogu maailm pöörduks eksitusest tõe tundmisele. Meie saadud käsk kuulutada kogu loodule rõõmusõnumit tähendab kõikide maade rahvaste kutsumist Jumala osadusse viisil, mida tunneme Jeesuse õpetatu kaudu. Pöördumise sünnitab kohtumine Jumalaga. Seeläbi ...
Mul on hästi meeles, kuidas veel koolitüdrukuna 1989. aasta 25. juunil võtsin osa president Konstantin Pätsi taastatud ausamba avamisest tema sünnikohas Pärnumaal. Pool sajandit oli möödas esimese samba avamisest, mis 1940. a oli lõhutud. Palusin Tahkuranna teeotsas bussijuhilt peatust. Usun, et palve nõudepeatuseks sai enamik tol päeval sel maanteel sõitvaid bussijuhte. Tahkuranda kogunes tuhandeid inimesi. Õhus oli laulupeole kohast vaimustust. Hiljem hinnati, et ...
Väljas on küll täissügis ja üsna sageli on mõistlik avada vihmavari. Vahelduvad aastaajad ja aastadki. Eesti Kiriku toimetajate Tartu vangla külastus (loe lähemalt järgmisest lehest) tuletas meelde aja, mil suuskadega sai mõõdetud jõeäärset luhta. Jõgi on muidugi omal kohal, ainult luhale kerkis aja jooksul suur hoone, edaspidi kasvas sinna terve kompleks. Vangla tuletab end nüüdki meelde, sest seal valmivad laialt kasutuses olevad saunakerised. Meilgi on selline kodus. ...
Mis motiveeris usuteaduse instituuti kutsuma dr Vladimir Sazonovi (fotol) külalisõppejõuks ja kas teie kõrgkoolil on kavas edaspidigi lisaks korralistele õppejõududele kaasata ka külalisõppejõude? Liina Kilemit, UI usuteaduskonna dekaan:Doktor Vladimir Sazonov on tulnud meile EELK Usuteaduse Instituuti külalisõppejõuks üheks semestriks. Ta viib läbi võrdleva usundiloo proseminari, mille teemaks on piibliaegsed Lähis-Ida usundid: hetiitide, Mesopotaamia, Egiptuse ...
Plaadisarja „Eesti orelid“ esimene plaat on ilmunud. Plaat on salvestatud Paide kiriku orelil. Erakogu. Müüki on jõudnud esimene plaat sarjas „Eesti orelid“. Paide Püha Risti kiriku orelil mängib professor Andres Uibo. Nii nagu pool sajandit tagasi anti plaadisari välja selleks, et tulevased põlved saaks kuulata meie imeliste orelite häält, siis selle mõttega tehakse nüüd uued salvestused. On ju meie orelid möödunud aja jooksul läbinud uuenduskuuri, kunagised ...
Pärast mitmeaastast pausi kogunes Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) meedia ümarlaud 18. oktoobril Tallinnas kõrgema usuteadusliku seminari ruumes. Kohtumise avas ja luukapäeva palvesõnad ütles EKNi president peapiiskop Urmas Viilma. Ümarlaual osalejaid tervitas ka täitevsekretär Vilver Oras, koosolekut juhtis meediatöö konsultant Kaija Velmet. Kohtumine algas õiguskantsler Ülle Madise (fotol) sõnavõtuga, kes vahendas oma muret seoses arengutega ühiskonnas ja ...
Jõelähtme orel saadetakse Saksamaale Pühapäeval, 30. oktoobril kell 13 on Jõelähtme kirikus kontsert, millega kogutakse annetusi oreli restaureerimiseks. Orel saadetakse pidulikult Saksamaale, et see suuremaks ehitada. Mööbli restaureerimisega tegelev usaldusühing Renovare on oreliprospekti juba viinud oma töökotta, et korda teha selle korpus. Kontserdil laulab Kristjan Kannukene, kes saadab end elektrikitarril, aga ka Tallinna Poistekoor Lydia ja Tomi Rahula ...
Viidates teoloog Paul Tillichile ütleb hiljuti juubelit tähistanud Aivo Prükk, et kannatus võib saada ukseks tarkusesse. 2 x Kätlin Liimets. Mulle pole olnud tähtis, et minust saab vaimulik, vaid et teen tööd, mis kirikut üles ehitab, ütleb Tartu praostkonna Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Aivo Prükk, kes 22. septembril tähistas juubelit. Tartu kesklinna kortermaja viienda korruse aknast avaneb vaade – kesk sügise värviküllust paistavad katused, ka Peetri ...
Just alates usupuhastusest on jutlus, vähemalt reformeeritud kirikutes, jumalateenistuse keskne osa. Vaimulik saab jutluses selgitada kirikulisele piibliteksti tähendust ja siduda see kirikuliste kaasajaga. Fotol A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ järgi vändatud filmi võtted Järva-Peetri kirikus, kus pastori rollis on näitleja Andres Lepik. Liina Raudvassar. Tuleval esmaspäeval tähistame usupuhastuspüha. Reformatsioon väärtustas väga jutlust. Tänapäeval on ...
Hingehoidja poole võib pöörduda, kui on mure enda või lähedase haiguse pärast, vajatakse emotsionaalset tuge, esinevad eksistentsiaalsed või spirituaalsed küsimused ning kui tegemist on leina või surija ja tema lähedaste toetamisega. Kätlin Liimets. Koroonakriisi ajal ööpäevaringselt kõnesid vastu võtnud hingehoiutelefoni vastuvõtu aeg on vähenenud alates 1. aprillist. Tööd koordineerib nüüd sotsiaalkindlustusamet. Pärast esimest koroonakevadet alustas 17. juunil 2020 ...
Anna ja Viktor laulatati märtsis 1948. Fotol koos poeg Robertiga.Erakogu Ingerisoomlaste kannatuste raja oma nahal läbi teinud Anna Pakkonen sai 15. augustil 97 aastat vanaks. Simunas elav proua on üle elanud 1930. aastatel stalinliku rahvuspoliitika valuvõtted ja tulnud Eestisse pärast Teist maailmasõda põgenikuna, kellelt oma maa – Ingerimaa – oli ära võetud. Anna Pakkonen on sündinud 15. augustil 1925 Verepi külas Gattšina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. ...
Kaili Särg. Hingehoiu lahutamatu osa on töö usaldusega. Terve selle aja (ja veel aastaid hiljemgi), mil ma hoian kellegi hinge, hoian ühtlasi selle inimese usaldust. Mure jagamist alustatakse enamasti arglikult. Inimese kehakeel on kinnine, sõnad napid ja kõhklused minu osas suured. Isegi kui ta ei saabu eelarvamustega, ei too ta sügavaid hingemuresid kandikul kohe minu ette. On loomulik ja täiesti arusaadav, et tõeline usaldus kasvab ajas ja kohtumiste ...