Elavas keskustelus on poliitik Riina Solman ja vaimulik Tauno Toompuu. Avo Üprus. 9. mail toimus Tallinnas Viru keskuses diakooniafoorum. Kohale oli tulnud praktikuid ja teoreetikuid Eesti eri nurkadest. Diakooniafoorumi vestlusringi oli kutsutud ka allakirjutanu kui praktik, kes juhib Ukraina sõjapõgenike hingehoidjate Tallinna töörühma. Foorumi korraldaja, Eesti Diakoonia juht Avo Üprus tutvustas ürituse eesmärki tulla kirikuna rahva hulka ja muu hulgas ...
Viljandi Jaani kirik. Arhiiv. Eeloleval nädalavahetusel, 14.–15. maini toimub Viljandis Viljandi Jaani koguduse ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia korraldusel koraalimaraton, mille raames lauldakse katkematus voos läbi kõik kiriku laulu- ja palveraamatu (KLPR) koraalid. Plaan on alustada laupäeva varavalgel kell 5.15 avapalvusega. 5.30 võtab kirikulaulu üles esimene eestlaulja Liisi Koikson. Korraldajad on esinejate järjestuses arvestanud, et eestlauljaks on solistid ja ...
Kristjan Luhamets. Ehkki mitmed usulised lood räägivad üksinduses elavatest usuvägilastest, on inimene siiski loodud elama ühiskonnas koos teiste inimestega. Seda kinnitavad nii Piibli alguses olev tõdemus „Inimesel ei ole hea üksi olla …“ (1Ms 2:18), ühe säravaima antiikfilosoofi Aristotelese (384–322 eKr) väide, et inimene on loomult ühiskondlik olevus, või ka bioloogia andmed inimsusele omaste tunnuste evolutsioonilisest arengust, mis toimus vastavalt meie eellaste ...
Venemaa agressioon ja sõda Ukrainas on meie meeled ja mõtted endasse haaranud. See ei tohiks küll meie mõistlikku elurütmi häirida ja samas ei tohiks me ka selle olukorraga harjuda ega kurjusega leppida. Igaüks meist peab olukorrale andma hinnangu ja siis tuleks omalt poolt võimaluse piires anda kõik, et ülekohus lõpeks ning kannatajad saaksid aidatud ja toetatud. Venemaa ründas Ukrainat põhjendusega, et oli vaja Venemaa julgeolekut kindlustada. Et tuli anda löök ja ...
Tehnoloogiat kasutatakse teatud eesmärkide saavutamiseks. Arvutid ja mobiiltelefonid kiirendavad teabe liikumist ja tehnoloogia eesmärk on muuta viisi, kuidas me üksteisega suhtleme. See on mõjutanud inimeste eluviisi erinevates eluvaldkondades läbi hariduse, religiooni, meditsiini, transpordi jne. Tänu tehnoloogiale on kogu meie maailm muutunud kiiremaks. Saame elada, töötada, mängida ja isegi suhelda mugavalt oma kodus. Tehnoloogia on religioosseid harjumusi ja ...
Pikalt võiks jätkata nimedega, mida on kandnud meie emad ja vanaemad ja vanavanaemad. Meie eelkäijad on meie vereringes, mõttemustrites, isegi unistustes, aga kindlasti mõtlesime neile emadepäeval tänuga. Igas koguduses on oma Roosi ja Helmi, tänapäeval kannavad nad ehk moodsamat nime, aga nende mõtteviisis on esiemadega palju sarnast. Nii tähtsaid otsuseid kui tegusid teevad nad ikka Jumala nimel. Jumala nimel, nagu ütles ka Saksamaal valukoja rakendustehnik Ellen Maarja ...
Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhtide läkitus emadepäevaks, 8. maiks 2022 Kristlased usuvad, et Jumal kannab inimeste eest hoolt nagu armastav isa oma laste eest. Meieisapalves pöördume Jumala kui isa poole. Püha linna Jeruusalemma saatusest kõneledes võrdles Jeesus ennast hoopis kanaemaga, kes oma tiibadega pesakonda varjab. Jeesus ütles: „Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla.“(Mt 23:37) Jeesuse sõnad ...
Piiskop Tiit Salumäe (vasakult), praostkonna aasta sõbra tiitli pälvinud õp Allan Praats, kiriku sõbra tiitli saanud ajakirjanik Aivi Parijõgi ja praost assessor Marko Tiitus.Jaan Männik. 27. aprillil toimus Mõisaküla kirikus Viljandi praostkonna sinod, kuhu kogunesid praostkonna 14 koguduse vaimulikud ja sinodisaadikud. Sinodipäevast võttis osa piiskop Tiit Salumäe. Päeva alustati armulauaga jumalateenistusega Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirikus, mida on viimastel ...
Toomkiriku tornikuul pühitseti Eile, 10. mai keskpäeval pühitses peapiiskop Urmas Viilma Tallinna piiskopliku toomkiriku tornikuuli. Samas pandi kokku uus ajakapsel. Kogunenud huvilistele anti ülevaade uue ajakapsli sisust ning kohalviibijad said kirjutada oma nime kapslisse paigutatavasse dokumenti. Toomkiriku tornikiivri restaureerimise käigus toodi alla tornikuul ja selle uuesti kuldamine on nüüd lõppenud. Kolm kuud tagasi alustatud tööd on edenenud ...
Enne valamist loeb koguduse õpetaja Timo Švedko veel palve. Tartu Maarja kogudus on igatsenud kirikuhoone taastamist aastakümneid. Jumala abiga ja paljude toetusel saab unistus teoks. 3. juulil pühitsetakse kiriku torn. Et tornis taas kellad heliseksid, valati 29. aprillil Saksamaal Gescheris Tartu Maarja kirikule neli kella. Tundub natuke patune olla kodust ära ja mitte näha, kuidas Maarja kiriku torni ülemine osa võtab üha enam ilmet ja kuldne kukeke juba küütleb ...
Viru praostkond Ago Tint (vasakul) koos abilisega Sääksmäe kabelis orelit lahti võtmas. Sääksmäe koguduse leht Facebookis. Tudulinna kirik saab lõpuks oreli Augusti viimase nädala laupäev on Tudulinna koguduse kalendris punane. On plaan, et sel päeval pühitseb peapiiskop Urmas Viilma oreli. Enne koroonakriisi kuulutati kirikumuusika liidu kaudu, et Soome Sääksmäe kogudus soovib oma surnuaia kabeli oreli kinkida. Orelist oli huvitatud Tudulinna kogudus. ...
Pärast jumalateenistust on Vigala kiriku esisel pildile jäänud muhelevad vaimulikud Jaanus Torrim (vasakult), praost Tõnu Taremaa, Arvet Ollino, piiskop Tiit Salumäe, Kristiina Jõgi ja abipraost Tauno Teder. Liina Raudvassar. Pärnu praostkonna sinodikoosolek toimus 29. aprillil Vigalas. Sinodisaadikute keskel oli piiskop Tiit Salumäe. Alustati jumalateenistusega Vigala Maarja kirikus, kus lisaks praost Tõnu Taremaale ja teistele praostkonna vaimulikele teenis kaasa ...
Võru praostkond pidas sinodijumalateenistuse Võru kirikus. Kätlin Liimets. Võru kogudus võttis enda kanda Petseri koguduse järje korraldada sinod. Esimest korda viibis selle praostkonna sinodil piiskop Tiit Salumäe, kelle vastutusala on ka diasporaakogudused. Iga-aastasest praostkonna esindusorgani kogunemisest tunti siirast rõõmu, ehkki eelnenud koroonakriisi ja lisandunud sõjakriisi tõttu polnud Venemaa territooriumil asuval Petseri kogudusel võimalik sinodit ...
Tekst ja foto: Anu Põldsam. Avara pilguga paitada loodut. Avara südamega silmata ligimest. Avara haardega jagada ande. Avara hingega hingata ilu. Avara meelega rännata ilmas. Selleks, et kord jõuda Koju.
Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas. Teadke seda, mu armsad vennad! Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama. Sest mehe viha ei soeta õigust Jumala ees. Seepärast pange maha kõik rüvedus ja rohke kurjus ning võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja ...