Lehenumber » Väljaanded » 29. september 2021 Nr 37

Usuteaduskond 30

Kujunduse autor on usuteaduskonna magistrant.  Kristina Viin

Kirik ja usuteaduskond astuvad ühte jalga

1991. aasta suve mäletan hästi, sest see oli sündmusterohke. Sama suve hakul selgus, et Tartu Ülikoolis taasavatakse usuteaduskond. Kuna ka minul oli igatsus asuda õppima teoloogiat, soovitas minu koguduse õpetaja esitada paberid EELK Usuteaduse Instituudi kõrval ka Tartu Ülikooli usuteaduskonda.  Nõnda sõitsingi sel mitmes mõttes kuumal suvel korduvalt Tartusse eksamitele ja lõpuks ka vestlusele. Konkurss usuteaduskonda oli esimesel avamisaastal arvestatav – ...

Sõnaviibe teiselt poolt

Dr Marju Lepajõe (1962–2019), TÜ usuteaduskonna õppejõud 1993–2019:  Klassikaline Euroopa ülikool tähendab, et seal on ikka teatud kindlad teaduskonnad. Sellest sa näed ära, et on vana ülikool. Kui on usuteaduskond, siis on vana ülikool. Tartu on ikkagi vanem kui Harvard, mis on meeldiv muidugi.  Palju ei ole mõjuv. Vähe ja kindlates olukordades. On vaja anda teistsugust haridust. Nad ei taha õppida inglise keeles, mida neile peale surutakse. Nad ...

Üheksakümnendad

Juhid:  1991–1996 Kalle Kasemaa 1996–1997 Tõnu Lehtsaar 1997–1998 Peeter Roosimaa 1998–2001 Tarmo Kulmar Lõpetas: Bakalaureuseõppe:79 Magistriõppe: 19 Kaitses doktoritöö: 3 Usuteaduskonna lõpetanud EELK vaimulikud* 1993: Jaanus Noormägi; 1994: Toomas Paul (doktor), Tarmo Kulmar (doktor); 1995: Vallo Ehasalu,Taavi Laanepere,Urmas Petti, Allan Taruste, Kerstin Kask, Rein Schihalejev; 1996: Lagle Heinla,Arho Tuhkru,Mare Mägi (hilisem ...

Kalle Kasemaa: Palju aastaid!

Emeriitprofessor Kalle Kasemaa nimetati vilistlaste poolt 1990ndatel lemmikõppejõuks. Kätlin Liimets. Tartu ülikooli 1991. aastal taasavatud usuteaduskonna esimene dekaan, vaimulik, Vana Testamendi emeriitprofessor Kalle Kasemaa on üheksakümnendatel paljudele taastatud teaduskonna sünonüüm. Usuteaduskond kuulus 1632. aastal asutatud ülikooli nelja esimese teaduskonna hulka. Nõukogude võim sulges teaduskonna 1940. aastal, 1940ndate lõpu poole jätkati tegevust, ...

Vilistlane meenutab veebiküsitluses

Vastavatud usuteaduskonna esimesel aastal oli teaduskonnal ka väike kammerkoor. Harjutasime vaid mõned korrad enne esinemist Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis (vist oli tegemist teaduskonna jõuluaktuse vms). Samal aktusel esines ka TÜ kammerkoor, ning kahe koori tasemevahe oli väga mastaapne. (Meie kooris oli ka inimesi, kes mitte kõige paremini ei pidanud viisi ja kellel puudus varasem koorilaulukogemus, ka laulud olid valitud meie jaoks liiga ...

Nullindad

Juhid:  1998–2001 Tarmo Kulmar 2001–2003 Tõnu Lehtsaar 2003–2015 Riho Altnurme Lõpetas: Bakalaureuseõppe: 198* (neist 25 3 + 2 õppesüsteemis) Magistriõppe: 51* (neist 28 teadusmagister ehk 4 + 2 õppesüsteemis) Kaitses doktoritöö: 19 *Alates 01.09.2002 võeti kasutusele uus, 3 + 2 õppesüsteem ehk bakalaureuseõpe kestab kolm ja magistriõpe kaks aastat. 2005. aastal lõpetasid esimesed 3 + 2 bakalaureuse astmes. Enne seda kehtis 4 + 2 õppesüsteem. ...

Oma nimega jõudsalt edasi

Professor Riho Altnurme usuteaduskonna dekaanina oma töölaua ääres, seinal maal Johan Kõpust (ülikooli rektor aastatel 1928–1937). Liina Raudvassar, Pikalt usuteaduskonda juhtinud kirikuloo professor Riho Altnurme väljendab rõõmu, et hoolimata Tartu Ülikoolis toimunud struktuurireformidest on usuteaduskond suutnud säilitada oma identiteeti kandva nime ning ka majanduslikus mõttes lõiganud uuendustest kasu. 1994. aastal Tartu Ülikoolis ajaloo eriala lõpetanud ning ...

Vilistlane meenutab veebiküsitluses

Ükskord oli meil auditooriumi õhutusresti taga tuvi. Oli ilmselt kusagilt pööningu kaudu tulnud mingite tuulutus- avade kaudu ning sinna kinni jäänud. Olime suurte südametega esmakursuslased, tuvist oli jube kahju ja nii hakkasid poisid loengute vaheajal tuvi päästmise töödega pihta. Kuna rest oli äärtest tapeedi all, tuli see lahti lõigata ning rest lahti kangutada. Rest ise aga asus kõrgel lae all – selleks saadi kusagilt mingi redel. Aega läks, Kasemaa loeng tuli ...

Teistkümnendad

Juhid:  2003–2015 Riho Altnurme 2016 Tõnu Lehtsaar Al 2017 Urmas Nõmmik Lõpetas: Bakalaureuseõppe: 120 (2010–2019) + 13 (2020–2021) Magistriõppe: 113 + 34 Kaitses doktoritöö: 21 + 2 Usuteaduskonna lõpetanud EELK vaimulikud 2010: Kätlin Liimets, Raino Kubjas; 2011: Diina Tuulik; 2012: Marko Tiirmaa, Ariel Süvari, Valdo Lust; 2014: Kalle  Rebane; 2016: Kevin Kirs, 2017: Tanel Meiel, ...

Urmas Nõmmik: jääb haarav akadeemiline rahutus

 Usuteaduskonna juhataja dr Urmas Nõmmiku hinnangul on usuteaduskonnas sarnane motivatsioon ja liikumissuund: saada teada ja mõtestada. Kätlin Liimets. 2017. aastast juhib usuteaduskonda Vana Testamendi ja semitistika professor dr Urmas Nõmmik. Tema ametisse asumine oli erakordne selles mõttes, et esmakordselt sai teaduskonna juhiks taasavatud teaduskonna kasvandik ehk kolmanda lennu vilistlane. Astusite teaduskonda 1993. aastal ja 2017. aastast sai teist sama ...

Vilistlane meenutab

Professor vastuseks loengus esitatud küsimusele: „Taevas saame teada.“ Kõik usuteaduskonna kohtumisõhtud olid väga meeleolukad. Eriti kevadkoolid. Selliseid otseseid seiku ei oskagi välja tuua, ent olen saanud ääretult palju vahvaid mõttekaaslaseid, kellega suvevaheaegadelgi niisama juttu ajada. Muidugi esimese kursuse algus oli ka põnev, kui kahe kursavennaga sai pärast loenguid pubisse minna ja paari õlle taga zombidest ja muudest imelikest tegelastest, sh ka oma ...

Kraadide jagunemine kümnendeil

Diagrammi koostamisel kasutatud https://www.us.ut.ee/et/Teadus ja https://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/ andmeid. Kätlin Liimets.

Luulenurk:

Kui kassidel oleks jumal, poleks see sina, neurootiline, sasipäine liiga kõhn naine. Sest millal on jumal toidu nina ette pistnud ja pärast süles pai teinud. Jumal võiks olla midagi linnukese sarnast, väike ja hüplev, täiesti arusaamatu. Linnulaulu kirikus tahan ma elada ja maetud saada. Carolina Pihelgas (2012. aasta vilistlane)

Mõeldes peainglile

Jõhvi kiriku aknavitraažil on kujutatud peaingel Miikael. Jaak Eelmets. Iga aasta 29. septembril tähistame Jõhvi koguduses mihklipäeva ehk peaingel Miikaeli päeva jumalateenistusega.  Eestis on kümme peaingel Miikaelile pühitsetud kirikut, rahvakeeles nimetatakse neid Mihkli kirikuteks.  Inglitest on pühakirjas vähe juttu, Uus Testament nimetab nimepidi vaid Gabrieli ja Miikaeli. Johannese ilmutuse raamatus on kirjutatud taevas sündinud sõjast Miikaeli ja ...