Lehenumber » Väljaanded » 21. aprill 2021 Nr 17

Koos Eesti Kirikuga

Eesti Kiriku toimetuse kollektiiv 2008. aastal: Kaido Soom (vasakult), Salme Uustare, Merje Talvik, Rita Puidet, Sirje Semm, Sirli Lember, Sirje Kasemaa, Marju Abras, Juune Holvandus ja Hannes Heinsar (ees). Arhiiv. Toimetus palus inimestel, kes erinevatel aegadel lehega seotud olnud, panna kirja oma mälestusi. Ehk on need põgusad hetked ka lugejatele huvitavad, sest iga inimene näeb minevikku läbi oma silmade. Ove Sander: See pidi olema 1995. aasta teisel poolel, kui ...

Tere tulemast

Tiit Salumäe Tartus Eesti Kiriku toimetuses 1997. aasta juulikuus peatoimetajat asendamas. Arhiiv. Sirje Semmi asumise puhul Eesti Kiriku peatoimetaja kohusetäitjaks kirjutasin 31. jaanuari 1996 lehe juhtkirja sama pealkirjaga nagu täna.  Sirje Semm kirjutas kenasti samas lehes, kui ta alustas peatoimetajana: „Miks kandideerisin ajalehe „Eesti Kirik“ peatoimetaja kohale? --- Mõtlesin: miks mitte anda oma oskused ja tehatahtmine oma kiriku lehele? Et ma osutusin ...

Kullaterade leidmine ligimeses ongi ajakirjaniku töö rikkus

Jeruusalemmas. Nähtud ja kogetud. Sirje Semmi retked ja ametireisid. 7 x erakogu. Veerand sajandit Eesti Kiriku peatoimetajana töötanud Sirje Semm räägib, mis teda ajakirjaniku töös võlunud on ja mida ta selles oluliseks peab. Kuidas sai sinust ajakirjanik? Läksin Põlva kohalikku ajalehte Koit tööle 1979. aastal. Olin ülikoolis ajakirjanduse eriala lõpetanud, ootasin teist last. Toonane Koidu tegevtoimetaja Lembit Lehestik tegi mulle ettepaneku tulla ajalehte ...

Kummardus venna Vello Salo mälestusele

Foto on tehtud 1987. aastal Kanadas, mil Eevi Salm sai esmakordselt oma vennale Endlile külla sõita.Eraarhiiv. Täna möödub kaks aastat katoliku kiriku preestri, teoloogi, tõlkija ja kirjastaja Vello Salo surmast. Teda meenutavad ja süütavad mälestusküünla ilmselt paljud, teiste seas ka tema õde Eevi Salm (83). 4. märtsil, Eesti Kiriku taasilmumise aastapäeval helistas Eesti Kiriku toimetusse suurepärase diktsiooni ja värske, noorusliku hääletooniga Eevi Salm. Ta oli ...

Suvised lugejareisid

2006. a lugejareis Evald Saagi, Villem Reimani ja Jaan Lattiku radadel. Võrumaal Liguri talus võttis reisilisi vastu Evald Saagi õde Leili Kuppar. Pildil õpetaja Mihkel Kuke kõrval. 3 x Arhiiv. Lojaalse lugejaskonna kasvatamiseks, silmaringi avardamiseks ja lihtsalt heaks vaimseks meelelahutuseks võib pidada meie suvereise. Alustasime tagasihoidlikult 20 aasta eest 2001. aastal, kui toimetuse töötajad ja nende pereliikmed ning lehetellimuse vormistamise loteriis ...

Autorid ja raamatud

Osaline valik välja antud raamatuist. SA Ajaleht Eesti Kirik põhikiri (vastu võetud 2002. a) nimetab peaeesmärgiks kirjastustegevust, sh Eesti Kiriku väljaandmist. Toimetus on kord nädalas kolmapäeviti ilmuvat Eesti Kirikut peatähtsaks pidanud. Aga jõukohane on meile olnud ka raamatute trükieelne ettevalmistamine, kui selleks on autor ise raha leidnud või on olnud toetajaid. Kokku on alates 1997. aastast välja antud 25 raamatut ja üle kümne väiksemat sorti raamatu või ...

Trükised ja plakatid

Väike valik Eesti Kiriku toimetuse poolt välja antud trükiseid. Läbi kolme kümnendi on Eesti Kiriku vahel ilmunud lisalehti. Toimetus on välja andnud lisaks iganädalasele Eesti Kirikule mitmeid väiketrükiseid, reklaamlehti, reklaamplakateid, kinkekaarte ja igal aastal esimese lehenumbri vahel seinakalendri. 2006. aastal, kui olime kahe aasta seinakalendri tarvis üles pildistanud Läänemere saarte pühakojad, ilmus ka suur plakat 53 kiriku pildiga. Ka nende kirikute ...

Seinakalendrid

Eesti Kiriku seinakalendrid „Eestimaa kirikud“. Eesti Kiriku toimetus on 22 aastat välja andnud seinakalendrit „Eestimaa kirikud“.  Aastate jooksul on muutunud kujundus ja vahetunud tegijad, aga formaat on jäänud. Eesmärgiks seadsime tutvustada oma lehe lugejatele Eestimaa kirikuid. Need, kes on 22 aasta jooksul endale ostnud enamasti postkaardi hinnaga müügil olnud kalendri, on nüüd nagu suurejoonelise kirikute fotoalbumi omanikud. Iga kiriku juures on ...

Ajalehest Eesti Kirik aastatel 1923–1940

Päismik 1924. a. Iseseisva vaba rahvakiriku asutamine 1917. aastal ja kaks aastat hiljem kiriku põhikirja vastuvõtmine tõstsid päevakorrale ka kiriku häälekandja väljaandmise küsimuse.  Uue ajalehe ellukutsumine oli seda olulisem, et Ristirahva Pühapäevaleht, mis oli seni olnud tähtsaim kristlik väljaanne, lõpetas 1919. aastal ilmumise. Ehkki ettepanekud kirikulehe väljaandmiseks kõlasid juba 1919. aastal, lahenes küsimus esialgu teisiti.  Ettevalmistused ...

Meediakonverentsid

Esimene meediakonverents 2000. a Tartu Maarja koguduse majas. Seintel kunstnik Van der Bluti maalid.3 x Malev Toom. Aastal 2000 tundus aeg sobiv olevat kutsuda lehe lugejad ja kaastöölised meediakonverentsile arutlema aktuaalsetel kiriku- ja ühiskonnaelu teemadel.  Esimest konverentsi Tartu Maarja koguduse majas pealkirjaga „Suletusest välja. Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule“ korraldasime koos Tartu Pereraadioga. 4. märtsil 2000 möödus 10 ...

Uuring näitab usu ja kiriku osatähtsuse kasvu

Eesti elanikel on tihti ebamäärane lojaalsus kristluse suhtes, mida nimetatakse vikaarkristluseks. Ka need, kes ei kuulu kogudusse, soovivad, et kiriku uksed jääks lahti. Prangli saare südameks on Laurentsiuse kirik, kuhu just suviti paljud tee leiavad. Liina Raudvassar. 14. aprillil tutvustati möödunud aasta novembrist detsembrini Eesti Uuringukeskuse OÜ poolt Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) tellimusel läbi viidud uuringu „Elust, usust, usuelust“ esmaseid ...

Avalike teenistustega soovitakse jätkata

Möödunud nädalal tegi Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) vabariigi valitsusele ja teadusnõukogule ettepaneku lubada taas avalike jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste korraldamine siseruumides esimesel mõeldaval võimalusel juba aprillikuus. Eesti Kiriku küsimusele, millest lähtuvad Eesti kirikud oma pöördumises, vastab EKNi president, emeriitpeapiiskop Andres Põder: „Kirikute ja koguduste põhitegevus, mis on jumalateenistuste pidamine ja sakramentide jagamine, on ...

Millega siis ikkagi tegeldakse Tartu ülikooli usuteaduskonnas

Merille Hommik. Kirikuliste hulgas olen aeg-ajalt täheldanud mõningat segaduses olemist, kui räägitakse Tartu ülikooli usuteaduskonnast ja seal õpetatavast. Selle põhjuseks on enamasti see, et usuteaduskond on nii akadeemiliste rõhuasetuste kui liikmeskonna poolest väga rikas. Püüan vahendada terviklikumat pilti meie tegevustest. Usuteaduskonnal on kolm suuremat tegevusvaldkonda. Esimene on teadustöö, mis loob aluse kõigele ülejäänule, sest esmalt tuleb kõike ...

Veteranipäevaks

Ilmutuse 2:10 kõlab lootusrikkalt: „Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja!“ Kristlikus plaanis on see õndsusalane lause, maises vaates aga kätkeb endas vana tõde inimliku pühendumuse olulisusest. Pühimast mõeldes küsib inimene ikka, kuidas õndsaks saada, kuidas olla õige, vastata Looja ootusele. Teada on, et usuisa Martin Lutheri järgi tuleb siin lootus panna Jumala armule ja ise sealjuures kogu südamest uskuda Issanda Jeesuse Kristuse lunastusteo ja ülestõusmise ...

Jürikuu palava nuule mineva nädälist

Üts nuur miis tahtse väega ristitus saia. Kiäki oll teda latsõlõ vadõriss palunu ja nüüd oll kipõ ta asjaga. No tulõ õnnõ, ütli ma taale. Leerilatsõ omma joba kats kuud üten kävenu. Kiräkiili es või taad kõnõldaki – ku tervisõammõt teeda sääse ... A tulõ õks! Mi tiimi edimädsõ tunni perrä.  Läts päiv, läts tõnõ. Tuusama nuurmiis kirot iimeili ja ütel, et timä jätt ta leeri asja katski. Latse ristmine om edesi lükatu. Ku ta vadõriss es saa, es ole ristmist ka ...