Kalle Kõiv näeb teises inimeses Jumala-näolisust, olgu koolis või kirikus. Direktor Kõiv ulatab esimese koolipäeva puhul koolipoisile aabitsa.Arhiiv. 12. veebruaril 50-aastaseks saav Juuru pastor ja kohaliku põhikooli direktor Kalle Kõiv kasutab teatriõpingutest saadud teadmisi nii vaimuliku- kui koolijuhiametis. Et mündil on kaks külge ja sisemise rahuni jõudmiseks peab läbima kurnava kriisi, seda ei tea keegi Kalle Kõivust paremini. Enda nahal on ta selle valusa ...

Vaatamata pandeemiale pidas Järva praostkond konverentsi. Katrin-Helena Melder. 4. veebruaril toimus Järva-Jaanis Järva praostkonna korraline konverents. Külalisena pidas piiblitunni Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu. Pandeemia piirangud lubasid Järva praostkonna vaimulikel tavapärast elu järgida – on traditsiooniks kujunenud, et konverentsile kogunetakse kaks korda aastas, veebruaris ja novembris.  Konverents algas jumalateenistusega Järva-Jaani kirikus. ...

Merille Hommik. Peapiiskop Urmas Viilma avaldas 26. jaanuaril ERRi portaalis arvamusartikli kiriku aruteluküpsusest ja ühtsusest, mis on tõukunud viimasel kümnendil toimunud debattidest inimese seksuaalsuse, paarisuhete ja abielu mõtestamise ümber. Vaimuliku ameti kandjate seisukohast on luteri kirikus valitsenud suhteliselt suur arvamuste vabadus, vastasel juhul ei oleks meil nii palju eriilmelisi kogudusi, mille juhtideks on meie vaimulikud, keda abistavad selleks ...

COVID-19 ning lugematu hulk kaasnevaid teemasid on olnud mu töölaual sotsiaalministeeriumi peakaplanina nüüdseks pea aasta. Hetketeemadest kõige olulisem on vaieldamatult viirusevastane vaktsineerimine, mis aitaks lõpetada selle mõõtmatu kannatuse ja traagika, mida koroonaviirus on kaasa toonud terves maailmas. Vaktsineerimise ilmselge kasu on selleski, et mida rohkem on vaktsineerituid, seda vähem on ka viirusetüve mutatsioone, mille võimalikult väike arv võib osutuda ...

Jumala Sõna on mitmekihiline, selle täiuslikuks mõistmiseks ühest inimelueast ei piisa. Või on inimene sedavõrd vastuoluline, et ka tema enda mõtted tunduvad talle ühel päeval helged, teisel päeval sünged, kuigi sõnadesse pannes on täpselt samasugused. Jumala Sõna ümbermõtestamine, nüüdisaegse tähenduse andmine, ilmutuse otsimine hetkel, mil inimene temaga tutvub, on paratamatu. Me ei lepi selle tähendusega, mille omistavad olulistele tekstidele teised, me tahame neile ...

Iga meediaväljaande palavamaks sooviks on vastata lugejate ootustele. Ka Eesti Kirik püüab oma sisuloomes arvestada sellega ning pakkuda iga nädal lugemiseks lugusid teemadel, millest teame, et need huvitavad inimesi. Selleks pöördub toimetus aeg-ajalt oma lugejate poole, saamaks nõuandeid, millele keskenduda. Hiljuti tegime seda jälle (EK veebiküsitlus 11.–18.01) ning olime tulemusest positiivselt üllatunud. Saime 28 põhjalikku vastust, milles nimetatakse konkreetseid ...

Piiskop Philippe Jourdanile (fotol) anti teenetemärk riigi ja roomakatoliku kiriku vaheliste suhete arendamise ning Eesti Kirikute Nõukogu asepresidendina oikumeenial põhineva osadusühtsuse ja koostööpartnerluse kujundamise ning edendamise eest. Roomakatoliku kiriku pressiteate kohaselt toimus pidulik teenetemärgi üleandmine küünlapäeval, 2. veebruaril pühal missal Pirita kloostris. Teenetemärgi andis üle endine rahvastikuminister Riina Solman. See oli endise ...

Harju-Madise kirikus kulges valimispäev 31. jaanuaril hoogsalt ja ladusalt. Arhiiv. Kuigi kirikukogu otsusega võib korralisi valimisi läbi viia kuni 30. aprillini, on esimestes EELK kogudustes nõukogu ja juhatuse uued liikmed juba ära valitud.  Päris aasta algusest, 3.–10. jaanuarini toimusid juhtorganite valimised Viru praostkonna Iisaku koguduses. Tulemust võib nimetada murranguliseks, sest tõi kogudust juhtima mitmed uued inimesed, teiste hulgas vahetus isik ka ...

Mari Leppänen (42, fotol) ordineeriti Turu piiskopkonna piiskopiks 7. veebruaril.  Ta on kolmas Soome kiriku naissoost piiskop Askola ja Hintikka järel. Leppänen on vaimulikus ametis alates aastast 2012, mil ta alustas tööd Liedo koguduse pastorina. Kahe pastorina töötamise aasta järel on ta juhtinud mitmeid projekte Soome luterliku kiriku kirikuvalitsuses ja olnud piiskopi assistent. Enne piiskopiks valimist töötas Turu piiskopkonna dekaanina. Paar aastat enne seda ...

Välisministeerium tunnustas Tunne Kelamit ja Poska muuseumi Teist aastat annab Eesti välisministeerium Tartu rahu aastapäeval üle rahuläbirääkimiste Eesti-poolse delegatsiooni juhi Jaan Poska (1866–1920) mälestusele pühendatud medali isikule või isikutele, kellel on silmapaistvaid teeneid Tartu rahulepingu põhimõtete kaitsmisel maailmas. Sel aastal said selle erilise medali poliitik Tunne Kelam ja Poska muuseum.  Muuseum avati aastal 2008 ja seda haldava SA ...

Urmas Nõmmik EARS-i konverentsil (17th Annual Conference of the European Association for the Study of Religions) Tartus 2019. Fred-Erik Kerner. Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja ning Vana Testamendi ja semitistika kaasprofessor Urmas Nõmmik ütleb, et teadus on väga loominguline ala. Ta leiab, et kõige loomingulisem on teaduse ja ühiskonna vaheliste seoste leidmine. Alustame sellest, et oled aastast 2016 Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli doctor habilitatus. Kas ...

Suure-Jaanis kohtumisel kõnelesid Andres Uibo (esiplaanil) ja Paavo Paul Pihlak reisist Athosele.Endel Apsalon. Oleme Suure-Jaanis pannud käima tinglikult ortoklubiks nimetatud kooskäimised, eesmärgiga tutvustada huvilistele Eestis ja mujal maailmas tegutsevat õigeusu kirikut. Suure-Jaani Viljandimaal asub Eesti keskel Põhja-Sakala vallas. Läbi aegade on selle kandiga olnud seotud mitmed kultuuritegelased – esimestena tulevad meelde heliloojad Kapid ja Mart ...

Suure-Jaani sinine altaripõll, mis on ainsana säilinud Vastsemõisa Maanaiste Seltsi poolt 1935. a valmistatud siniste katete komplektist. Marju Raabe. Lisaks viiele liturgilisele värvile – rohelisele, valgele, punasele, violetsele ja mustale – on alates möödunud aasta 1. novembrist EELKs kasutusel kuuenda liturgilise värvina veel sinine. Taevakarva tooni lisandumine tekitas mitmetes kirikuliikmetes, k.a vaimulikes, küsimusi. Kuulda on olnud ka nõutust, isegi ...

Mullu ilmus eesti keeles Wilfred Cantwell Smithi raamat „Religiooni tähendus ja ots“. Tõlkinud Mihkel Niglas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2020, 450 lk. Arvustuse pealkirjas esitatud küsimus võib tunduda provokatiivne, kuid sama provokatiivselt mõjus omal ajal ka arvustatav raamat ise. Selle autor, Kanada religiooniteadlane Wilfred Cantwell Smith (1916–2000), on üks neist uurijaist, kes on tõstatanud kriitiliselt küsimuse, kui põhjendatud on tänapäevastes ...

Kirikuvanem Tarmo Rätsep Mait PüümannI rollis on fotol vasakult teine. Rita Puidet. Tartu linnamuuseumis saab 2. veebruarist kaasa elada Tartu rahulepingu allakirjutamisele. Soovitan sammud seada Taaralinna muuseumi, kus hoiul ka laud, mille ümber pidasid Eesti ja Vene delegatsioon rahuläbirääkimisi ja pärast mitu päeva kestnud kõnelusi piirileping allkirjastati. Kui keeruliselt kõnelused toimusid, sellest saab hea ülevaate Raul Meiesaar Filmsi dokumentaalfilmist, ...