Lehenumber » Väljaanded » 23. september 2020 Nr 36

Taaspühitsetud ilu ja värskus Lüganusel

Peapiiskop Urmas Viilma taaspühitseb Lüganuse Ristija Johannese kirikut. Kätlin Liimets. 19. septembril taaspühitses peapiiskop Urmas Viilma Viru praostkonnas asuva Lü­ga­nuse Püha Ristija Johan­ne­se kiriku.  Kaasa teenisid emeriit­pea­piis­kop Andres Põder ja kunagine Lüganuse õpetaja (1973–1985) emeriitpiiskop Einar Soone. „Kõige tõenäolisem koht Jumala poolt kõnetatud ja Püha Vaimu poolt puudutatud saada on kirik – Jumala koda. Nõnda ei ole ühegi kiriku ...

Minna ei tahtnud, jääda ei saanud

Aivar Simsoni skulptuur suurpõgenemise mälestuskivil Puise rannal. Kätlin Liimets. Kaitseliidu Lääne malev ja Eesti Memento Liit korraldasid 19. septembril 1944. aasta suurpõgenemise mälestuspäeva Läänemaal. Suurpõgenemise mälestusmärgi Puise rannal õnnistas piiskop Tiit salumäe. 76 aastat tagasi olid Läänemaa mereäärsed teed rahvarohked. Tuhandete inimeste elusaatused muutusid, sest oldi sunnitud põgenema saabuva nõukogude okupatsioonivõimu eest. Põgenike seas oli ka ...

Piibli uue tõlke ettevalmistamist alustatakse ühispöördumise allkirjastamisega

Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi hoone. Koht, kus trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne Piibel. Erik Salumäe. Rahvastikuminister Riina Solman ütles 18. detsembril 2019 sõnavõtus Pirita kloostris Eesti Kirikute Nõukogu jõulueelsel palvusel: „Olen veendunud, et emakeelse Piibli tõlkimisest ja väljaandmisest peab saama meie üldrahvalik ettevõtmine, millel aitavad ühiselt teoks saada nii kirikud, riik kui kõik need inimesed, kellele on oluline eestikeelne ...

Pastoraadi piiblikool

Esmaspäeval alustas tööd Pastoraadi piiblikool. Huvi alanud koolituse vastu oli suur. Keeruline oli kõiki soovijaid vastu võtta. Pastoraadi saalis on ruumi umbes 80 inimesele ja kõik need kohad said täidetud. Koos käiakse igal nädalal esmaspäevaõhtuti kell 18 ja korraga toimub kaks 45-minutilist loengut. Aeg on varutud ka küsimustele vastamiseks ja kohvilauas vestluseks. Vaheaega peetakse jõulude ajal ja aastavahetusel. Kokku toimub 36 kokkusaamist. Kindlasti ei ole kõik ...

Kuidas hoiduda lühisest pühakirja tõlgendamisel

Küllap on hea lugeja kuul­nud Eesti ühiskonna uuri­jatelt, et Eestis on palju re­li­gioosset kirjaoskamatust. Kesk­mine eestlane teab usu ja usun­dite kohta vähe. Vähene orien­tee­rumisvõime tähendab vähest vabadust, sest ei osata ära tunda klišeesid ja eelarvamusi usu ja usundite kohta. Religioosse kirja­oska­matu­sega on kahtlemata seotud ka hermeneutiline ehk ekse­gee­tiline ehk tõlgenduslik kir­j­a­oskamatus. See tähendab, et näiteks Piiblit loetakse ja ...

Muutuste jalutuskäik

Looduse lopsakas hüvastijätt enne talvist rahuperioodi on  kaunis. Kui septembri rohelusse ilmuvad esimesed värvid – kuldsed vanikud kaskedes ja veidi punasta­vad vahtravõrad -, siis tead, et algamas on järjekordne sügis­ilu jalutuskäik meie eludes. Ehkki see kordub, on iga kord nüans­sides kordumatu. Vaadakem või ühte konkreetset vahtralehte! Kas on võimalik leida täpselt samasugust? Lisaks sügise algusele algas juutidel uus aasta, sel kor­ral 5781. Kas pole ...

Sotsiaalministeeriumi soovitusi

1. Kasuta koroonaäppi „Hoia“. Laadi enda telefoni koroonaäpp, mis hoiatab sind, kui oled olnud lähikontaktis (vähemalt 15 minutit kuni kahe meetri kaugusel) positiivse koroonatesti saanud inimesega. 2. Ühiskonnaelus osalen aktiivselt ainult siis, kui tean ja tunnen end tervena ning ei ole olnud lähikontaktis koroona­viirusesse nakatunuga. 3. Hügieenisoovituste järgimine on hea viis nakkushaiguste en­netamiseks: pese hoolikalt ja regulaarselt käsi, mustade kä­tega ...

Eriolukord tõmbas tähelepanu kunstile

Hetk Keila kihelkonnapäevade ajalookonverentsilt. Vasakul ajaloo­dok­tor Anu Mänd, paremal õp Matthias Burghardt. Keila linna Facebooki-leht. Keila kihelkonnapäevade raa­mes toimunud ajaloo­kon­­ve­rents keskendus see­kord kir­i­kus leiduvatele kunsti­väär­tustele. Kihelkonnapäevi korraldab Keila Miikaeli kogudus koostöös linnavalitsusega teist aastat jär­jest. „Ma arvan, et see on üks vä­ga hea võimalus kogudusena välja paista ja püüda midagi te­ha ka koos nendega, ...

Kas kabel ikka ilusaks ka tehakse?

Vanast võlvitud keldrist on saanud toomkoo­lile kabel. Urmas Viilma. Nii küsis Tallinna toomkoolis sel sügisel kooliteed alusta­nud pisike poiss, kui esimest korda koolimajas asuvat ka­be­l­it nägi. Kabeli õnnistas 16. sep­tembril peapiiskop Urmas Viilma. Üheksa aastat tagasi tegutsema hakanud toomkooli direktor Egle Viilma ütleb, et unistus oma kabeli järele on kooliperel olnud selle taastamisest pea­le. Kui aastal 2011 Apteegi 3 asu­vasse majja koliti, elas seal ...

Eesti Karskusliit tunnustas Sirle Loigot

Eesti Karskusliidu aas­­ta­­­­kon­ve­rents pee­ti 16. sep­tembril Tal­­lin­­nas Viru ho­tel­li kon­ve­rent­si­keskuses, kus kes­ken­du­ti viimastele al­koholi­prob­leemide tren­didele ja küsiti, kuidas 2020. aasta eriline olukord neid mõjutanud on. Konverentsil anti 2019. a te­gi­­ja tänukiri politsei- ja piiri­val­veameti politsei­majorile Sir­­le Loigo­le, kes pidas ka oma töö­valdkonda tutvustava ette­­kande. Lisaks kõnelesid Tal­lin­na Kiirabi peaarst Raul Adlas, ...

Elva kogudus on Eesti Vabariigiga peaaegu ühevanune

100. aastapäevale pühendatud jumalateenistusele on Elva kiri­kus­se sisenemas vaimulikud (paremalt) Mart Jaanson, Vallo Ehasalu, Tiit Maasikmäe ja ajakirjanik Teet Korsten. Septembrikuu esimesel pühapäeval tähistas Elva kogudus piduliku jumalateenistusega oma koguduse ja kiriku 100. aastapäeva. Teenisid Valga praostkonna praost Mart Jaanson, Saarte praost Anti Toplaan (pihikõne), pastor loci Vallo Ehasalu ja diakon Tiit Maasikmäe. Jutluseks tõusis kantslisse ...

Oikumeenia argi- ja pidupäevas

Katoliiklaste missa Viru-Nigula kirikus palverännaku ajal. Allikas: www.katoliku.ee. Eesti pühakodasid külas­tades võib aeg-ajalt mär­gata, et mõnes luteri kirikus peetakse katoliku missat. Nii mõnelgi inimesel võib tekkida küsimus, kas see on lubatud.  Eesti on usuliselt kirev maa ja kristlaskond on siin vä­he­muses. Ilmselt tänu sellele on ka kirikutevaheline oiku­mee­niline koostöö tugev. Oikumeenia seisukohalt on oluline aasta 1948, mil loodi Kirikute ...

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad leidsid omaniku

Jakob Hurda auhinna said sel aastal Eela Jää ja Mart Laar. Annely Eesmaa. Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts andis Eesti Panga muuseumis Mart Laarile ja Eela Jääle üle Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad. Žürii otsusega sai 2020. aasta Jakob Hurda rahvuskultuuri vabariikliku auhinna Mart Laar ja maakondliku rahvakultuuri auhinna Põlvamaa sädeinime­ne ja kogukonnavedur Eela Jää Hurmi külast. Auhinna üleandmise tseremoonial olid kohal seltsi liikmed, ...

Disaini abil Jumala sõna kuulutamas

Läti luterliku kirikuvalitsuse hoonet ehib piiblisalmist Jh 10:9 inspireeritud sõnum. LELK-i koduleht. 3. septembrist ehib Riia va­na­linnas Jakobi kiri­ku naab­ruses asuva Läti Evan­geel­se Luterliku Kiriku (LELK) ki­ri­ku­valitsuse seina tekst „Kristus: Mina olen uks. Kes läheb sisse minu kaudu, see pääseb“. Tegemist on osaga projektist „Religioosne tekst kaasaegse keskkonnaobjektina“, mis al­ga­­ta­ti lu­ter­li­ku kiriku poolt seo­­ses 500 aasta möö­du­misega ...

Koguduse ajalukku lisandus veel üks killuke

Malevlased leidsid Keila kirikuaiast vabadussõdalase Helmuth Wiiburgi hauakivi. Erakogu. On otsekui sümboolne, et 19. septembril Keila kihelkonnapäevade raames ajalookonverentsiga aasta­päeva tähistanud Keila kogudus sai kuu aega tagasi lisada veel ühe detaili 800 aasta pikkusesse ajalukku. Keila kirikuaed on hoolitsetud, ent kohati kipub suures kirikuaias ikka võsa kasvama. Et kogudusel on head suhted kooli ja noortekeskusega, pa­ku­ti tööd malevlastele. Koguduse ...