Lehenumber » Väljaanded » 27. mai 2020 Nr 22

Minu hing, oh ole rõõmus

Nelipühil, sel aastal on I nelipüha 31. mail, näeme kirikuis punaseid kirikutekstiile. Punane liturgiline värv sümboliseerib Püha Vaimu ja kirikut. Fotol Tartu Jaani kiriku altar. Kätlin Liimets. See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. (Sk 4:6) Kuidas sünnivad suured ja võimsad asjad? Liivalossi ehitav laps toimetab tasaselt ja püüdlikult, vormides filigraanselt kujundeid, oodates päikesekiirte valguses ehitise kuivamist, et ...

Peapiiskopi läkitus nelipühaks ja Kristuse kiriku sünnipäevaks 31. mail 2020

Jeesus kõneles oma jüngritele: Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Jh 14:15–17 Nelipüha on üks suurtest kirikupühadest – ristikiriku sünnipäev. Nelipüha on Eestis ka riigipüha. Sellisena peaks nelipüha pisut suurejoonelisemaltki ...

Kuhu kadus usuõpetus?

Kristjan Luhamets. Sada aastat tagasi oli meie rahva elus pöördeline aeg. 7. mail 1920 võttis Eesti Vabariigi Asutav Kogu vastu „Avalikkude algkoolide seaduse“, mis jättis koolidest välja usuõpetuse.  Otsus oli uskumatu, veel 1. septembril arutas Tartu sinod, mida ette võtta, kui riik peaks tõesti tahtma usuõpetust täiesti surmata. Uute lahenduste otsimine oli alanud. 7. juunil 1920 asutati sisemisjoni seltsi Tartu osakond. Päevakorral olid ka usuõpetus ja ...

Et nad üks oleksid …

Saabuv nelipüha suunab mõtte loova Vaimu ja vaimuühtsuse olulisusele. Kirikute koostöö ja oikumeenia on alati olnud üheks inimkonna vaimukevade kuulutajaks. Nelipühasõnum teeb elusamaks, ühendab ja innustab. Mäletan, millise elevusega võisin 70ndatel kogudusele ette lugeda Kirikute Maailmanõukogu nelipühaläkituse, millele olid alla kirjutanud peasekretär Philip Potter ja aupresident Willem Visser ‘t Hooft. Suletud ja vaenulikus ühiskonnas oli see elavaks sidemeks üleilmse ...

Ära mõista hukka ligimest

Ühes varasemas Eesti Kirikus Marju Lauristin ütles, et kristliku ligimesearmastuse roll meie ühiskonnas peaks suurem olema. Elu näib liikuvat vastassuunas. Arrogantsus pole häbeneda, halvustame avalikult enda keskel elavaid inimesi grupiviisi ja ühekaupa. Lausa pühakutena tunduvad inimesed, kes eksimise korral oma süüd tunnistavad. Karantiini ajal vaatasin tõtt selle raamatuga, kuhu on koondatud usuisade mõtted armastuse, antipoodi, hukkamõistu kohta. Koostaja arvab, ...

Instituut jätkab samal kursil

5. mail EELK Usuteaduse Instituudi (UI) rektori kohusetäitjana tegevusse asunud praost assessor Marko Tiitus kinnitab Eesti Kirikule, et juhi vahetus ei muuda aastakümnetega paika saanud kurssi. Ellu kutsutud juhtrühmal tuleb töötada välja instituudi jätkusuutlikkuse tegevuskava, leides selleks majanduslikud lisavahendid. Ove Sander valiti ja määrati UI rektoriks 21. veebruaril 2017 ja tema ametialased volitused pidid korraliselt lõppema viie aasta pärast, s.t ...

Kaplanil on oma roll

Ove Sander näeb võimalusi, kuidas tõhustada riigi ja kiriku koostööd. Meeli Küttim. Aasta algul sotsiaalministeeriumis peakaplanina tööle asunud Ove Sander nendib, et olulisemaks takistuseks tervet Eestit hõlmava hingehoiusüsteemi ülesehitamisel on jätkuvalt oskustöötajate nappus: „Meil ei ole täna piisavalt kvalifitseeritud kaplaneid ja hingehoidjaid.“ Eesti haiglates ja hoolekandeasutustes on palgal kümmekond hingehoidjat-kaplanit, lisaks vabatahtlikud. ...

Lühiuudised

Lühter jõudis oma kohale tagasi Lühter ja meister Juhan Puusepp. Illimar Toomet. Eriolukorra ajal, mai alguses, tuli Märjamaalt rõõmus teade, et korrastamisel olnud kiriku lühter on jõudnud oma kohale tagasi. Lühtri paigaldas meister Juhan Puusepp. Koguduse õpetaja Illimar Toomet tänab Märjamaa lehe kaudu kõiki, kes möödunud jõulude ajal ja ka hiljem reageerisid üleskutsele annetada lühtri kordategemiseks. 19. sajandi teisest poolest pärineva lühtri olid kirikule ...

Randar Tasmuth – inimene, kes kõneleb Jumalast

Suur osa tänaseid vaimulikke on prof Randar Tasmuthi juures õppinud. Pildil professor Tasmuth pärast UI 2018. a lõpuaktust. Tiiu Pikkur. 31. mail saab 65aastaseks EELK Usuteaduse Instituudi usuteaduskonna dekaan, Uue Testamendi professor dr Randar Tasmuth – mees, kes on õppetöö juhtimisega seotud olnud juba 1992. aastast alates. Ent esimesed mälestused sellest koolist ulatuvad tal lapspõlve, kui ta isa, õpetaja Renè Tasmuthiga instituudi jõulupidudel käis. „Olen ...

Jälgi jätnud lugemiselamused. Risti-rästi

Lahutamatud: Toomas Paul ja raamatud. Ta ütleb, et üks kriteerium, mis aitab leida lugemist väärt raamatuid, on aeg. Meeli Küttim. Kas saaks olla midagi veel ahvatlevamat, kui seista teoloogiadoktor Toomas Pauli juures Veskimöldre kodus raamaturiiulite ees ning uudistada suurisilmi ja põnevil, kuidas ta sealt järjepanu toob nähtavale raamatuid, mis on teda viimastel nädalatel ja kuudel haaranud?  Just nii läks pärast seda, kui Sirje Semm oli lootegemise hoovad ...

Kantsler Andrus Mõttus: kõik tegevused, otsused vaadake misjonikäsu valguses üle

Nõnda nagu kantsler Andrus Mõttus ärgitab artiklis kogudusi katsetama uusi töövõtteid, nii pakkus ta ka välja foto tegemiseks hetke enne BMX krossirajatrenni, lisades, et vaimulikurõivais on fotosid juba nähtud küll. Kätlin Liimets. Võru praostkonna virtuaalsel sinodil pidas EELK kantsler Andrus Mõttus inspireeriva ettekande „EELK aastal 2059“, mis ühtpidi oli viimase 17 aasta statistiline analüüs, teisalt tulevikku vaatav vaimulik sõnum. Ilmselt võib tarkusetera, mis ...

Kaplaniteenistus on suutnud tõestada oma vajalikkust

Vanemkaplan kapten Ago Lilleorg on olnud kaitseväe kaplaniteenistuses alates selle algusest.Kaitseväe pildipank. Kaitseväe kaplaniteenistuse jaoks on väga oluline isik Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Ago Lilleorg (50), kes oli 1995. aastal ajateenija õhutõrjepataljonis ja kelle peakaplan Michael Viise kutsus esimeseks kaplaniks kaitseväkke.  Nüüd on ta eelmise aasta augustist taas tagasi kaplaniteenistuses: hetkel vanemkap­lani positsioonis. Piiskop Ago ...

Kaitseväe kaplaniteenistus

21. veebruaril õnnistas kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar Eesti Reservohvitseride Kogu, Tartu linna ja kaitseväe akadeemia kadetikogu poolt annetatud uue lipu kaitseväe akadeemiale. • Kaplaniteenistus loodi sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 22. veebruaril 1919 ning taastati kaitseväe juhataja käskkirjaga 5. juulil 1995. • Kaplaniteenistus on oikumeeniline, esindades kirikuid ja koguduste liite, mis on koondunud Eesti Kirikute Nõukogusse. • Eesti ...

Esimesed künnivaod

Arhiivifoto: Eesti kaitseväes kaplaniteenistusele aluse pannud Michael Viise (paremal) ja Tõnis Nõmmik. Tiiu Pikkur. Taasiseseisvunud Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse üks asutajaid erukolonel Tõnis Nõmmik, peakaplan aastatel 1998–2006, tuli Kanadast esimest korda üle pikkade aastakümnete Eestisse 1990. aasta suvel, teadmata veel siis, et õige pea seovad kodumaaga teda tihedad sidemed ja lõplik tagasipöördumine. Kui 1992. aastal hakati Eesti kaitseväge taas üles ...

Jumala abiga ja ustavalt

Signe ja Indrek Salumets olid valmis teenima koguduses, kuhu neid saadetakse. Praost Mart Jaanson saatis nad Harglasse, mille diakoniteks nad äsja ordineeriti. Ees Signe ja Indrek Salumets. Taga (vasakult) praost Mart Jaanson, piiskop Joel Luhamets ja Hargla koguduse hooldajaõpetaja Vallo Ehasalu. Kätlin Liimets. 23. mail toimus Valga praost­konnas Hargla kirikus Signe (41) ja Indrek (37) Salumetsa diakoniks ordineerimine.  Ordineeris piiskop Joel Luhamets, ...