Lehenumber » Väljaanded » 29. aprill 2020 Nr 18

Kriisist väljudes on kool tugevam

Toomkooli direktor Egle Viilma juhatab kooli kodusele terrassile sisse seatud kodukontorist. Urmas Viilma. Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma tunnistab, et kui paljud õpilased saavad distantsõppega suurepäraselt hakkama, siis on neidki, kellele selline õpikord sugugi ei sobi.  Kuidas koolipere eriolukorraga, mis on toomkooli 700 aasta pikkuses mitmete katkestustega ajaloos senikogematu, hakkama saab?  Egle Viilma: Praeguse olukorra sarnast pole kool ...

Harjunud, aga tüdinud

Pärast nädalapäevad kestnud kevadist koolivaheaega jätkavad Eesti koolid riigis kehtivat eriolukorda järgides distantsõpet. Koolivaheaja lõpu pöördumises kinnitas minister Mailis Reps, et kui pärast 15. maid osutub kontaktõpe osaliselt võimalikuks, siis ei tähenda see, et kõik lapsed korraga kooli läheksid. Minister tunnistab, et ka siis, kui viiruse levik peatub, ei luba riigis kehtestatud väljumisstrateegia koolielu taastamist koroonakriisieelses vormis ning ...

Vägi ja kogukond

Merille Hommik Hiina majanduse avanemise, Nõukogude Liidu lagunemise ja NSVL vasallide vabanemise järel on palju räägitud üleilmastumisest ja rahvusriikide osatähtsuse vähenemisest. Möödunud kuudel oleme olnud tunnistajaks, kuidas üle maailma levinud viirus on peatanud mitmes osas üleilmastumise. Riigid on sulgenud piirid ja inimesed püsivad kodus.  Inimeste tervise kaitseks on valitsused kehtestanud eriolukorra. Nii nagu tosin aastat tagasi majanduskriisi ajal ...

Liberaalse turumajanduse kõikuv kaardimajake

Eesti iseseisvuse taastamise järel 1991. aastal võttis Mart Laari juhitud valitsus Eestis kasutusele uusliberaalse majanduspoliitika, mille lahutamatuks osaks sai vabaturumajandus ja eraomandi tingimusteta soodustamine. Selle aasta algusest hakkas liberaalse turumajanduse kaardimajake force majeure (eesti k ’ettearvamatu asjaolu’) tõttu kõikuma. Koroonaviiruse põhjustatud haigus COVID-19 halvas vääramatu jõuna kogu maailma, sealhulgas Eesti majanduse. Eriolukord, mille ...

Vastuoluline paavst ajaloolaste vaekausil

Koroonaviiruse leviku tõkestamisega seonduv pole sugugi ainus kirikueluga seotud teema, mis märtsikuus maailma meedias kõneainet pakkus. Palju tähelepanu pälvis näiteks seegi, et Vatikan avas 2. märtsil uurijatele juurdepääsu Pius XII paavstivõimu (1939–58) aegsetele ametlikele dokumentidele. Tänu sellele võib oodata uut informatsiooni näiteks selle kohta, miks Vatikan hoidus omal ajal vastloodud Iisraeli riigi tunnustamisest või mis oli 1950. aastal paavsti poolt neitsi ...

Kodukontorist distantskirikusse

Ajuti tekib vastupandamatu tahtmine ennast näpistada. Nii kõvasti, et ebameeldivast unenäost ärgata. Et jätkuks normaal­ne elu. Selline, kus saaks taas varahommikul tööpostile rutates unistada kodusest nädalavahetusest, mil oleks pikemalt aega pereringis veeta. Lõpeks pikale veninud uni, mis on unistuse kõiki töid-toimetusi kodust lahkumata sooritamisest kõverpeeglisse asetanud. Kui elutargalt kõlab hoiatus, et ole oma soovidega ettevaatlik – mõni võib täide ...

Koroonakiusamine

Lugesin ajalehest Järva Teataja, et inimesed on Facebookis või lausa kogukonna lehel postitanud kuulujuttude ümberlükkamiseks teate, et nad ei ole nakatunud koroonaviirusesse. Üsna samasugune, tõsi, teise aktsendiga lugu jäi silma Sakalast. Ses loos oli peres mitu haigestunut, aga nende sõnum kogukonnale oli, et ei vasta tõele jutud vastutustundetust käitumisest, nemad püsivad kodus ega käi avalikes kohtades viirust levitamas.  Juba kuuleme kättemaksumõtetest ...

Koroonakriis ja ülikool

Toimub veebiseminar aines katehheetika. Kuvatõmmis. Alates 16. märtsist ei toimu Tartu ülikoolis enam auditoorset õpet, vaid on üle mindud distantsõppele.  Algul tekitas auditoorse õppevormi lakkamine kõigis küsimusi ja hirmugi. Kas distantsõppel üliõpilased ikka osalevad loengutes? Kas ei teki olukorda, kus õppejõu ja üliõpilase vaheline suhtlus väheneb või kaob hoopis? Kas isiklikku kontakti hakkab asendama raamatute lugemine? Aeg e-õppel on näidanud, et need hirmud ...

Kirikukogu kevadine istungjärk jääb ära

EELK konsistoorium arutas 17. aprillil toimunud istungil kirikukogu kevadise istungjärgu toimumise või edasilükkamise küsimust ja langetas eriolukorra tingimustes erakorralise otsuse jätta istungjärk ära.  Tegu on tõeliselt erakorralise otsusega, sest EELK pole seni kunagi oma ajaloos olnud sunnitud jätma kirikukogu istungeid ära. Küll aga jäi kirikuloolase Priit Rohtmetsa sõnul ära teine kirikukongress 1917. aastal, sest poliitilised olud muutusid segaseks. ...

Lühiuudised

Viirus laastab Paljudes riikides on uus koroonaviirus levinud muu hulgas usuliste rahvakogunemiste kaudu. Näiteks Prantsusmaal mängis epideemia vallandumisel olulist rolli Mulhouse’i linnas 17.–24. veebruarini toimunud vabakoguduse suur­üritus, millest võttis osa tuhandeid inimesi. Ohustatud on ka muust ühiskonnast eraldumist taotlevad usulised kogukonnad. Nii on Ukraina pealinna Kiievi üheks nakkuskoldeks kujunenud õigeusu kiriku Petšerski suurklooster, kus haigestus ...

Annika Laats julgustab otsima Jumala avarust

Õpetaja Annika Laats ütleb, et vaimulik kasvamine on pidev protsess, taamal Risti kiriku torni restaureerimise protsess. Meelis Süld. Ungari vaimulike suguvõsast võrsunud Risti koguduse hingekarjane ning Tallinna lastehaigla hingehoidja Annika Laats tunnistab 50. sünnipäeval, et soovib jätkuvalt areneda empaatiavõimes. Ta ei söandaks nimetada end liberaaliks, küll aga tunnetab ta Jumala vabastavat väge, mida kuulutada kõigile. Hingehoidjana soovib ta seista inimese ...

Kirik sai ikkagi 270-aastaseks, sõltumata kriisist

Kiriku ehitus kestis pea kolm aastat. 1747. a võttis raad meistritelt töö vastu. Sündmust märgib peaukse kohal seisev kiri Anno 1747. Arhiiv Pärnu Eliisabeti kirik sai 270-aastaseks. 29. märtsile planeeritud pidustused jäid eriolukorra tõttu ära, sündmust loodetakse tähistada sügisel. Koguduse kodulehe andmeil pühitseti Pärnu Eliisabeti kirik 29. märtsil 1750. 1741. aastal eraldati Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsul riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ...

Kogudused on kogukonnale toeks

Kõpu kogudus Viljandi praostkonnas on heades sidemetes kohaliku omavalitsusega. Selles veendus ka peapiiskop Urmas Viilma õpetaja Hedi Vilumaad, kogudust ja kogukonda külastades eelmise aasta sügisel. Kätlin Liimets Põhja-Sakala valla elanikel aitavad kriisiaja raskustega toime tulla vald ja kogudused ühiselt. Viljandimaa põhjaosas asuva Põhja-Sakala vallavanem on kohaliku Pilistvere koguduse vaimulik Hermann Kalmus. Valla piires tegutsevad veel kaks EELK kogudust: ...

Piibliselts on olemas ka kriisiajal

Eesti Piibliselts teeb ka kriisiajal tööd ja on inimeste jaoks olemas. Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson on ka eriolukorras optimistlik ja ütleb, et selts oli ootamatusteks valmis. Seda tänu moodsatele tehnoloogilistele lahendustele. Siiski on piibliseltski pidanud eriolukorra tõttu ära jätma konverentsid, kohtumised, näitused ja see on kaasa toonud annetuste vähenemise. Ka ei pääse inimesed raamatupoodi Piiblit või mõnd muud piibliseltsi väljaannet ...

Juubelimargil on ajalooline maja

Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) 150. aastapäeva tähistamiseks ilmus mark (fotol), millel on kujutatud organisatsiooni maja Tartus Tõnissoni tn 1 tuules lehviva sinimustvalge lipuga. AS Eesti Post esitles Indrek Ilvese kujundatud marki koos ümbrikuga 7. aprillil.  Seda kuupäeva (vana kalendri järgi 26. märts 1870) peab EÜS oma alguseks, sest just siis alustas kooskäimist eesti soost haritlastest rühm, kellest kujunes esimene Eesti üliõpilasorganisatsioon. ...