Lehenumber » Väljaanded » 29. jaanuar 2020 Nr 4

Keskendudes misjonile

Vaimulike konverents toimus 21.–22. jaanuaril Nelijärve puhkekeskuses, mis on viimastel aastatel kujunenud traditsiooniliseks konverentsi toimumise kohaks. Konverents algas avajumalateenistusega Aegviidu kirikus. Teenisid Viru praostkonna vaimulikud praost Tauno Toompuu juhtimisel. Jutlustas Kadrina koguduse õpetaja, abipraost Meelis-Lauri Erikson, kes rõhutas Kristuse-kesksust selles maailmas. Esimesed ettekanded läksid sügavuti pühakirja analüüsi. Piibli ja misjoni suhet ...

Aasta vaimulik on Matthias Burghardt

vaimulike konv2020aasta_vaimulikMatthiasBurghardt_fKätlinLiimets_o

Mida mõtlesid, tundsid tiitlit pälvides ja kuhu plaanid palverännakut? Esimene mõte oli: „Ei või olla!“ See oli tõeline üllatus! Tundsin alguses suurt piinlikkust, sest olen harjunud Kristust avalikkuses esindama, kuid nüüd pandi minu isik keskpunkti. Kui veidi seedisin, siis lihtsalt purskus õnn minust välja ja leidsin, et see on super. Unistus on kõige vanemale kristlikule maale Armeeniasse ja ka Gruusiasse sõita. Veel tõmbaks kolmenädalane palverännak jala Erfurdist ...

Kanname hoolt oma vaimujõu eest

Tartu rahu_Kristina Viin

Mõne kuu tagusest Kaitseliidu aastapäeva tähistamisest Tartus on mulle meelde jäänud kindral Riho Ühtegi kõne. Kindral rääkis oma vanaisast, kes oli meie esimesel iseseisvusajal Kaitseliidu liige olnud ja kellelt sõjaajaloo huviline, tulevane Kaitseliidu ülem Ühtegi n-ö pärisajaloo kohta teadmisi ammutas. Küsimuse peale, miks Eesti enne II maailmasõda iseseisvuse kaotas ja Kaitseliit sel ajal ühtegi pauku ei teinud, oli vanaisa rääkinud küll ühte ja teist, kuid jutu ...

Positiivsed kogemused

luhamets_joel_nh

Tänavusel vaimulike konverentsil pidas ühe ettekande Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku vanempastor ja Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant Ago Lilleorg. Oma ettekandes ta tutvustas ja analüüsis kasvavaid kogudusi Eestis. Igal edukal kogudusel on oma lugu ja töömeetodid, kuid küsimus oli selles, kas teised kogudused saaksid nendelt midagi üle võtta ja kas selline edukus on ka järele tehtav. Ettekandja tõi välja palju ühiseid jooni, mida võis märgata kõikide kasvavate ...

Kuulutatud Jumala sõna copyright?

PädamTiit7okt2017_fRitaPuidet

Lugesin ajalehes Eesti Kirik nr 2 (15. jaanuar 2020) viimasel lehel toimetuse selgitust, kus sedastati, et keegi tähelepenelik lugeja oli tuvastanud ühe mu ametivenna lehejutluses teise ametivenna jutluselõikude kasutamist ilma neile viitamata. Selgituse avaldamise ja ka valitud avaldamiskoha eetilisuse üle ma arutlema ei hakka, küllap on sellise tavatu otsuse taga tõsised arutelud. Mind pani rohkem pead murdma küsimus, kas kuulutatud Jumala sõna trükisõnas avaldamine ...

Viitamine on oluline

Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus ... Kui Arno isaga koolimajja jõudis ... Meil lobisemise eest palka ei maksta ... Sarnaseid üldtuntud tsitaate kasutame iga päev, et oma kõnekeelt rikastada. Pärinegu need siis Piiblist, raamatust, filmist või teatrilavalt. „Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: „Milleks see salvi raiskamine? Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.““ Tõenäoliselt tunnevad paljud ...

EKNi teema-aasta 2020: „Armastame loodut“

Kirikute nõukogu pressiteates selgitatakse, et liikmeskirikute juhid soovivad selle teemaga kinnitada oma jätkuvat pühendumust ja üleskutset heamajapidajalikule hoolitsusele kogu loodu eest, mis on saanud alguse armastusest ja suunatud armastusele. „Armastada tähendab tahta koos elada. Looja on kutsunud ellu meid ja kogu loodu kooseksisteerimiseks. Armastusena on tema tahe elada koos oma looduga üle aegade. Armastusele saab vastata armastusega. Nii osutub meie ...

Tartu rahust möödub sada aastat

Eesti iseseisvuse kindlustamisel olulist rolli mänginud rahuleping on meie ajaloos ka suure sümboolse tähtsusega. Esimese maailmasõja (1914–18) lõpus ja selle järel puhkenud riikide sisekonfliktid muutsid põhjapanevalt Euroopa poliitilist kaarti ja paljude maade sisepoliitilist korraldust. Enamasti astusid sõjas nõrgenenud valitsuste vastu tollal välja rahvuslikud ja eri masti vasakpoolsed poliitilised jõud. Seejuures tekkis uusi riike, mille vahel omakorda puhkesid ...

Lühiuudised

vabanemine

Viimsi saab vabadussõja mälestusmärgi Möödunud aastal korraldas Viimsi vallavalitsus koostöös Eesti Sõjamuuseumi, muinsuskaitseameti ja arhitektide liiduga konkursi mälestusmärgi ideelahenduse leidmiseks. Viimsi valla aastalõpu tunnustusüritusel kuulutati välja konkursi võitja. Selleks osutus Sander Paljaku ideekavand „Vabanemine“(fotol). Mälestusmärk rajatakse sel aastal Viimsi mõisa parki. Ideekavandi kontseptsioonis kirjutatakse, et mälestusmärk sümboliseerib inimeste ja ...

Peapiiskopi aukartustäratavalt tihedad viis aastast

26. novembril 2014 valis kirikukogu Urmas Viilma peapiiskopiks. Ta ordineeriti piiskopiks ja seati peapiiskopi ametisse küünlapäeval, 2. veebruaril 2015 Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikus Toomkirikus. Viis aastat peapiiskopina kiriku teenimist pole väga pikk aeg, sest teame, et „tuhat aastat on Jumala silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel“ (Ps 90:4), teisalt on see konkreetne ajaühik, mille pinnalt saab kokkuvõtteid teha ja aimu, millises ...

Anu Põldsam: huvi judaismi vastu algas heebrea keele tunnis

Anu 2

Tartu ülikooli usuteaduskonna judaistika lektor, teoloogiadoktor Anu Põldsam, kelle tõlkes on eesti lugejale kättesaadav Iisraeli kirjaniku Amos Ozi romaan „Juudas“, räägib Eesti Kirikule oma teekonnast juudi mõtteloo avastamisel ning sellest, kui hõlpus on tõlkida heebrea keelest eesti keelde. Me kohtume ülikooli peahoones. Usuteaduskonna ruumes, kus Anu Põldsam annab judaistika lektorina oma üliõpilastele edasi seda, mida kord ise teoloogiatudengina vastu ...

Eesti Kiriku kaks aega ja kaks kodu

Eesti Kirik 30 – 4. märts 1990 Et asi selge oleks, tuleb alguses öelda, et Eesti Kiriku ilmumise ajaloos saab arvestada kahe perioodiga. 1923. aasta jõuludeks ilmus Eesti Kiriku proovinumber. 1924. aasta 3. jaanuarist hakkas leht ilmuma kord nädalas neljapäeviti. Kogu II maailmasõja eelse ilmumisaja (1924–1940) kandis Eesti Kirik motot „Valvake, seiske usus, olge kui mehed“ (1Kr 16:13). Eesti Kiriku esimene ilmumine Lehe proovinumbri (Eesti Kirik, 1923 detsember) ...

Kiriku häälekandja juba 30 aastat

peeter parts

Peeter Parts, lehelugeja Kolga-Jaanist: Olen taasasutatud Eesti Kirikut lugenud esimestest numbritest alates ja üksikuid sõjaeelseid numbreid pastoraatides Mõisakülas, Saardes, Tarvastus ja Järva-Jaanis. Leht on ilmumise 30 aasta jooksul kasvanud soliidseks kiriku häälekandjaks. Kui arvestada, et akadeemiline teoloogiline haridus on olnud auklik ja vastandideoloogiate surve all, siis ajaleht pole sellest mõjutatud ja suudab lugejatele vahendada materjali üsna adekvaatselt. ...

Eenok Haamer sai elutööpreemia

Tunnustuseks pikaajalise kogukonda toetava loomingulise tegevuse eest andis Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp elutööpreemia titulaarpraost Eenok Haamerile (84), kes on Mustvee kogudust vaimulikuna teeninud 56 aastat. Tunnustus anti eakale tegevvaimulikule üle reedel, 24. jaanuaril Mustvee kultuurikeskuses, kus toimus Jõgeva maakonna tunnustusüritus. Kultuurkapitalile elutööpreemia saamiseks esitasid Haameri kandidatuuri MTÜ Look ja EELK Palamuse kogudus, kelle ...

Pille Valgu stipendium läks Võrumaale

Tänavuse Tartu luterliku Peetri kooli (TLPK) välja antava Pille Valgu nimelise stipendiumi pälvis Võru gümnaasiumi ja Parksepa keskkooli usundiõpetaja Merit Süving. Stipendiaadi pidulik õnnitlemine toimus 13. jaanuaril TLPKs ja pärast seda ka TÜ usuteaduskonna nõukogu koosolekul. Merit Süving (41) on põhihariduselt kunstiõpetaja, ent osalenud ka TÜ usuteaduskonnas kaheaastasel usundiõpetajate ümberõppe koolitusel ja õpetab usundiõpetust alates 2005. ...