Lehenumber » Väljaanded » 27. november 2019 Nr 47

Saada kõigile kõigeks

esi_11

22. novembril toimus Tallinnas metodisti kirikus esimene kaplaneid ja hingehoidjaid ühendav konverents „Kutse ja kutsumus“. Korraldajaks oli Eesti Kaplanite Kutseühing (edaspidi EKKÜ) koostöös Eesti Kirikute Nõukogu ja usuteaduse instituudiga. Metodisti kiriku teoloogilise seminari avaratesse ruumidesse kogunenud kirikuhoonetest väljaspool teenivate vaimulike ehk kaplanite ja hingehoidjate seas oli tunda siirast rõõmu ja elevust: ehkki MTÜ Eesti Kap­lanite Kutseühing ...

Uus kirikuaasta annab võimaluse usus kasvada

Oleme astumas uude kirikuaastasse. Kirikuaasta erineb kalendriaastast selle poolest, et siin keskendutakse Kristuse ja kirikuelu seisukohalt olulisele. Julgen väita, et kui inimene käib ühe kirikuaasta jooksul igal pühapäeval kirikus, siis saab ta tuttavaks kõige olulisemate usuliste õpetustega. Kirikuaasta pole kujunenud ühekorraga, vaid siin on tegu pika protsessiga. Algkristlased tähistasid kindlalt ülestõusmispüha, mida võib pidada kirikuaasta keskmeks, ja sellele ...

Piibli tõlgendustest

EK karikatuur 2019-11-20 (3)

Viimasel ajal on teoloogid kirjutanud ja rääkinud meie mitmekesisest pühakirjast ja Piibli tõlgenduste muutumisest. Öelnud isegi seda, et kõik inimesed, olenemata veendumusest, peavad pühakirja tõlgendama. Tõlgendusi on tõepoolest palju, aga kas kõik tõlgendused on samaväärselt õiged? Teoloogiadoktor Arne Hiob on tabavalt öelnud, et ka Jee­suse isiku kohta oli tema eluajal erinevaid vaateid ja arusaamu. Kaifasel oli oma vaade, Pilaatusel oma jne. Aga õige vaade Jeesusele ...

Usuvabadus Eestis

Meiel,Tanel2019nov

Hea lugeja, tahan jagada oma mõtteid usuvabadusest ja sellega seonduvast temaatikast. Soovin välja tuua kolm alateemat, millele tahan pöörata teie tähelepanu. Esmalt avan usuvabaduse olemust, teise teemana käsitlen seda, miks on oluline kaitsta usuvabadust, ning viimaks annan hinnangu hetkel Eestis valitsevale olukorrale. Usuvabaduse olemus on üks rahvusvahelistes inimõigustes käsitletav osa. Tulenevalt inimväärikuse ja võrdsuse ideest mängib usuvabadus üksikisiku ...

Mida erilist te siis teete?

Tarvo-Siilaberg-min-350x350

Kristlane on kõigi teener ning alam. (Martin Luther) Evangeeliumis on esitatud halastuse ja sotsiaalse õigluse standard, mis on kompromissitu oma isetuses ja ulatub kaugemale kiriku organisatsioonist või ükskõik millisest inimkooslusest. Jeesuse sõnad Matteuse evangeeliumi 5. peatükis puudutavad teemasid, mis on sama ajatud kui pattulangemine: enesekesksust, omasuguste soosimist ja teiselaadsete tõrjumist. Ometi oleme kõik Jumala näo järgi loodud. Seetõttu mõjub Jeesuse ...

Abielu tõde ja õigus

Kirikuaasta on lõpule jõudnud. Pimedad ööd kestavad ja filmisõpradele Pimedate Ööde filmifestival. Valik ja teemadering on lai. Otsimisel leiab ka religioosset ainest kajastavaid linateoseid. Näiteks Poola film „Kristuse ihu“, mis nihutab usu, ohverduse ja andestamise piire, või põhivõistlusprogrammi kuuluv islamiusuliste pereelu kujutav Iraani film „Täiskuu aeg“. Kes enam kristliku abielu teemasse süüvida soovis, sai laupäeval Tallinnas Eesti Evangeelse Alliansi poolt ...

Eesti Kirikute Nõukogu delegatsiooni külaskäik Stenbocki majas

EKN ja Ratas

25. novembril võttis peaminister Jüri Ratas Stenbocki majas vastu Eesti Kirikute Nõukogu delegatsiooni eesotsas presidendi, emeriitpeapiiskop Andres Põderiga. Traditsioonilisel koosolekul kõneldi kiriku ja riigi ühishuvist. „Avatud koostöö kirikute ja vaimulikega aitab tagada Eestimaa inimestele vajalikku tuge ja abi,“ kinnitas peaminister pärast kohtumist. Ühistöö näiteks nimetab ta, et maksu- ja tolliameti veebikeskkonnas saab edaspidi iga soovija tulumaksu tagastamisel ...

Piibli keelest riigikeeleni

Piibel 1739

Piibli- ja keeleaasta hakkab lõppema. Käesoleval aastal möödub 280 aastat eestikeelse Piibli esmailmumisest. Anton Thor Helle koos oma abilistega ja ka varasemate piiblitõlkijate poolt tehtu on jätnud sügava jälje meie vaimulikku kultuuri ja igapäevakeelde. Tänu nendele saime emakeelse Piibliga rahvaks. Kui Põhjasõja-eelsetel ja ka sõja- ning katkuaastatel nägid mehed vaeva, et maarahvas saaks endale emakeelse Piibli, ei osanud neist keegi mõelda, milline on eesti rahvas ...

Piibliselts jagas atlaseid

piibliatlas

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson pöördub kristlike koolide poole üleskutsega: kes soovib, saab Eesti Piibliseltsist piibliatlase. Piibliatlase (fotol) andis selts koostöös Logosega eesti keeles välja aastal 1994 ja tegu on John Strange raamatu tõlkega. 25 aastat tagasi trükiti atlast enam kui 10 000 eksemplari. Neid jagati üldhariduskoolidele üks klassikomplekt, et kogu klass saaks korraga atlasega töötada. Osa eksemplare jäi seisma ja nüüd, kui kristlike ...

Tunnustus Andres Põderile

hõbemärk põderile

„Mulle rahvastikuministrina ning laiemalt tervele valitsusele on peapiiskop emeeritus Andres Põder olnud ja on jätkuvalt hea ja aktiivselt ühiskonnaasjades kaasa mõtlev koostööpartner,“ märkis Solman hõbeteenetemärgi üleandmisel. Andres Põder pälvis siseministeeriumi hõbeteenetemärgi aastatel 2005–2014 Vabariigi Valitsuse ja EELK vahelise ühiskomisjoni kaasesimehena riigi ja kiriku vahelise koostöö arendamise ning alates 2013. aastast EKNi presidendina osadusühtsusel ...

Konsistooriumi novembrikuu istungil

EELK XXX kirikukogu liikmeks Järva praostkonnas kinnitati Jaanus Tammiste. EELK koostöömedal on antud järgmistele EELK kaastöölistele Soomest: Juhani Virtanen, Leena Märsylä, Hannele Päiviö, Kaisa Jäppinen, Kaija Eerola. SA EELK Tallinna Diakooniahaigla nõukogu liikmeteks määrati Vahur Keldrima, Annika Laats, Tanel Ots, Ove Sander ja Triin Simson. Kuulutati vakantseks Audru koguduse õpetaja ametikoht. Avaldusi saab esitada 1. detsembrini. Kuulutati vakantseks Vastseliina ...

Rahvusülikooli idee viis emakeelse ülikooli loomiseni

Rahvusülikooli avamisest eestikeelse Tartu ülikoolina möödub 1. detsembril sajand. Kuigi saja aasta jooksul on Eesti allunud erinevatele riigikordadele ning ka meie universitas on kandnud periooditi isesugust nime, siis keeleküsimuses on suudetud hoida alguses paika seatud põhimõtet – õppetöö ülikoolis, väikesed erandid välja jättes, on toimunud eesti keeles. Emakeelne ülikool on olnud läbi erinevate aegade huumusrikkaks kasvulavaks eestimeelse haritlaskonna ...

Haapsalus uuendati lepingut

seppo ja tiit

Läinud pühapäeval olid Haapsalu toomkirikus jumalateenistusel ka sõbrad Soomest, sest pärast teenistust uuendati sõprussuhteid, sõlmides ametliku lepingu Agricola kogudusega. Haapsalu koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe ütleb, et esimene sõprusleping allkirjastati 1980ndatel. Toona oli lepingupartneriks Loviisa kogudus ja sõprussuhted tekkisid nii mõlema linna kui ka koguduse tasandil. Läbikäimine on olnud elav, vastastikku on külas käinud laulukoorid ja koguduseliikmed. ...

Loodust ja ligimest väärtustades

Looduhoidmine

19. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud vestlusringis arutleti loodu hoidmise üle. Oma mõtteid olid tulnud jagama Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ning hingehoidja ja Jaani koguduse abiõpetaja Naatan Haamer. Tüür käsitles teemat keskkonnakaitse vaatenurgast, rääkides peaasjalikult kliimamuutustega ja elurikkuse vähenemisega seotud ohtudest. Samas rõhutas ta, et hirmutavate tulevikupiltide maalimise asemel tuleks keskenduda pigem sellele, mida olukorra ...

Burchard Liebergi Eestile elatud elu

liebergi rist2019okt

Titulaarpraost Burchard Liebergi praostirist on tagasi Eestis. Kui peapiiskop Urmas Viilma oli septembris töövisiidil Saksamaal, kohtus ta Kasselis Burchard Liebergi tütre Dagmar Mederiga, kes andis peapiiskopile Eestisse tagasi viimiseks isa praostiristi, mille kandmise õiguse sai Burchard Lieberg 1991. aastal EELK titulaarpraosti ametinimetuse pälvides. Peapiiskopi sõnul on kullatud hõberist konsistooriumi seifis hoiul ja jääb sinna seniks, kui tekib vajadus see ...