Lehenumber » Väljaanded » 11. september 2019 Nr 36

680 aastat esmamainimisest

Vigala Maarja kogudus tähistas ussimaarjapäeva laupäeval esmamainimise 680. aastapäeva jumalateenistusega. Päev algas piduliku protsessiooniga kogudusemajast läbi Kivi-Vigala küla neitsi Maarjale pühitsetud kirikusse. Rongkäigus osalesid vaimulikud ja kaasa teenivad laulukoorid. Teekonnal kirikusse lauldi vaimulikke laule. Kirikutee pole rohtunud Kui jõuti kiriku lähedale, helisesid kirikukellad ja rahvas kogunes kaunilt ehitud kirikusse. Vigala kirik asub looduskaunis ...

Suvi

Lea Jants

Lea Jants, Nissi Maarja koguduse õpetaja: See suvi sai muljeterohke, kuid eriliselt meeldejääv oli laulu- ja tantsupidu. Osalesime Riisipere naisrahvatantsurühmaga tantsupeol võimlejatena. Kavad olid sisukad, kuid ka keerukad. Ühel proovil „Rabahaldjate“ tantsu aegu hakkas üle taeva laotunud pilvedest vihma sadama. Koos tantsuga lõppes ka vihm. Ühel etendusel kordus sama lugu: loodusjõud andsid tantsule lisaväärtuse. Me pole seda tantsu iial nii hästi tantsinud kui siis ...

Uued algused 100 aastat tagasi

Punased olid Eestist välja löödud, sakslaste Landeswehr taganema sunnitud ja Eesti Rahvavägi oli paugutanud Riia all. Vaatamata sellele, et sageli tuleb kasutada sõnu „õnneks“ või „viimasel hetkel“, tõstis võit Landeswehri üle eesti rahvusliku meeleolu enneolematusse kõrgusesse. Kuigi Vabadussõda polnud veel läbi, oli meeleolu ülev. Oma riik ootas kõikjal ülesehitamist. Postimehe hinnangul põdes Eesti lausa kongressipalavikku: „Ajalehtede weerud on kirjud kõiksugustest ...

Kõike ei mõõdeta rahas

Lust.Valdo

Eelmise sajandi eelviimasel kümnendil laulis ansambel Jäääär tuntuks laulu: „No võtke näiteks Tartu – väike puust linn. No võtke näiteks Tartu – nii-öelda linn“. Laiemas plaanis võibki sageli paista, et on Tallinn ja ülejäänud Eesti on üks linnalähedane maa. Ja kõik oluline on ikka koondunud linna ehk siis Tallinna. Kuid on elu ka väljaspool Tallinna. Näiteks Tartus käib kibe töö teaduse kallal ja mitte tulemusteta. Kas ilma Tartu teadlasteta oleks Maa orbiidil esimene ...

Sõnavabaduse kiituseks

Rain_Soosaar_oige copy

Sõnavabaduse kaitsmisest räägitakse viimasel ajal palju. Seejuures nõutatakse aga õigust ennast vabalt väljendada sageli ainult oma mõttekaaslastele. Ometi peaksime samavõrd järjekindlalt kaitsma ka nende inimeste sõnavabadust, kellega me üldse nõus ei ole. Esiteks tuleb sageli ette, et üldiselt enesestmõistetavaks peetud seisukohad osutuvad lõpuks valeks. Nii võib juhtuda, et ühiskonna ees olevad ohud või võimalused jäävad märkamata. Seetõttu on väga oluline, et ...

Austades isa ja ema

Pühapäeval oli kirikukalendris ussimaarjapäev. Nn väike maarjapäev, mil eri kirikud tähistavad Jeesuse ema sündimise püha. Päevaga on seotud ka mitmeid rahvalikke kombeid, mille aluseks on arvamus, et sel päeval poevad ussid talvitumiseks urgu. Vaid need, kes on kedagi salvanud, jäävad pelgupaika otsima, sest maa ei taha neid hästi vastu võtta. Pühapäeval tähistati ka vanavanemate päeva, et tänada vanavanemaid laste ja lastelaste kasvatamise eest. Toimetusele on teada, et ...

Suurpõgenemise 75. aastapäev

Eesti ajaloos traagilise 1944. aasta sügise sündmusi meenutatakse nii Eestis kui eesti kogukondades üle maailma. Eestist vabasse läände punase terrori eest põgenemist meenutatakse alates 17. septembrist üldpealkirja „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ all. Lisaks peakorraldajale (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu) ja teistele erinevatele eesti organisatsioonidele on üheks korraldajaks ka EELK. Suurpõgenemine, mida rahvapärasemalt kutsutakse ka paadipõgenemiseks, toimus sügisel ...

Diakonikursust alustab kuus inimest

3. septembril toimus EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari diakonikursusele astumiseks kirikuvalitsuse ees diakonivestlus. Vestluse vormis eksamile oli kutsutud kuus kandidaati: Ulvar Kullerkupp, René Paats, Kristjan Paju, Indrek ja Signe Salumets ning Tia Vene. „Kõiki neid ootab nüüd väikeste variatsioonidega ees tõsine õppimisperiood, et olla mõne aja möödudes taas valmis eksamil läbikatsumiseks. Siis juba selleks, et valmistuda vastu võtma kiriku kutset vaimulikku ...

Praostkonna esindus käis elamusfestivalil

Piirkondlikult Tartumaal asuvad Valga praostkonna kogudused osalesid 24. augustil Elvas toimunud elamusfestivalil. Elva vald korraldas sel aastal teist korda elamusfestivali, millest otsustasid osa võtta ka lähiümbruses paiknevad kogudused. Miina-Liisa Kuusemaa initsiatiiv leidis praostkonnas poolehoidu ja nii olid meeskonnas kõik viis kogudust: Elva, Nõo, Puhja, Rannu ja Rõngu. Kõigi asukohaks on Tartumaa. Meeskond oli esinduslik, sest ennast tutvustama olid tulnud kõigi ...

Lühiuudised

tamkevicius

Konverents Poola ajaloost 13. ja 14. septembril toimub Tartus Poola ajaloo teemaline konverents „Scripta manent“, mille korraldab Poola suursaatkond koostöös Eesti mäluasutustega. Üritus on tasuta ja oodatud on kõik ajaloohuvilised. Arvukate teaduslike ettekannete seas on mitu pühendatud ka jesuiitide tegevusele Tartus. Lisaks tutvustatakse osalejatele rahvusarhiivis leiduvaid rariteete ning Tartu vanalinnas toimub retk Poola jälgedes. Konverentsi täpsem programm on üleval ...

Pühendunud tõlkija avardab eestlaste maailmapilti

Lindepuu1

Teenekas tõlkija Hendrik Lindepuu armastab poola kultuuri ja hindab selle aluseks olevaid kristlikke väärtusi. Hendrik Lindepuu (60) on Eesti kultuurihuvilisele publikule ammu tuntud poola kirjanduse tõlkijana. Lindepuule tänavuse Transatlantyku tõlkeauhinna andmine näitab aga, et tema töö on tähelepanu äratanud ka raja taga. Tõlkija enda sõnul on tegemist suurima tunnustusega, mis on talle seni osaks saanud. 2005. aastast igal aastal välja antud Transatlantyk on nimelt ...

Uudiseid praostkondadest

jõelähtme kirik

Ida-Harju praostkond Lopergune Jõelähtme kirik on erandlik Jõelähtme Püha Neitsi Maar­ja koguduse tinglikult 800. aastapäeva tähistades toimus 17. augustil põnevate ettekannetega ajalookonverents. Kõneldi kiriku ehitusloost ja muust kirikuga seonduvast. Erilist huvi pakkus Villu Kadaka ülevaade põneva kiriku ehitusloost, mis on olnud keerulisem kui varem arvatud. Pühakoda on teiste maakirikute seas erandlik: ehitise vanimaks osaks on käärkambri jäänused. Kümme aastat ...

Kanepi kogudus tähistas 209. aastapäeva

800px-Kanepi_kirik

25. augustil tähistas Võru praostkonna Kanepi Jaani kogudus oma 209. aastapäeva. Toimus ka ristimine ja kolme noore leeritamine. Klassitsistlikus stiilis Kanepi kirik ehitati 1804–1808 ja pühitseti 28. augustil 1810. Kanepi kiriku teeb eriliseks see, et ainukesena Eestis on tema tornis aotäht ehk koidutäht, mitte rist või kukk. Pühitsemise päeva peetakse Kanepi koguduses meeles igal aastal. Jumalateenistusele lisas pidulikkust mitmekülgne muusikaline osa. Kaasa teenis ...

Kirg, anne ja kutse hoiavad kiriku küljes

Rein Külm on põline tartlane, tunneb oma kodulinna kultuuriväärtusi ja ajalugu. Teoloogia akadeemias õppinuna võiks ta Lauliku sõnu kasutades öelda: Issanda võimsus ja ilu on tema pühamus (Ps 96:6). Kohtun pensionärist sisearhitekti Rein Külmaga tema kodus ja satun otsekui muuseumisse. Seintel on tapeeti vaevalt näha – igal pool ripuvad pildid. Rein näitab uhkusega raamitud ajaloolist dokumenti, isa Kristjan Külma leeritunnistust möödunud sajandi algusest. Leeris käis isa ...

Partnerkirik meenutas II maailmasõja puhkemist

1. septembril möödus 80 aastat Natsi-Saksamaa kallaletungist Poolale, mis vallandas II maailmasõja. Mälestustseremooniast Varssavis võtsid osa Saksamaa kantsler Angela Merkel, USA asepresident Mike Pence ning palju teisi kõrgeid riigitegelasi. Aktiivselt tähistasid aastapäeva aga ka nii Poola kui Saksamaa kristlased. Lisaks ühisele suurele oikumeenilisele jumalateenistusele Berliini toomkirikus toimus mõlemas riigis hulk teisigi ettevõtmisi. Teiste seas osales sõja alguse ...