Lehenumber » Väljaanded » 27. veebruar 2019 Nr 10

Et nad kõik üks oleksid

Eesti Kirikute Nõukogu 30. aastapäeva tänujumalateenistus toimus 21. veebruaril Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. Pärast protsessiooni sisenemist lauldi esimene ühislaul (KLPR 232). Aastapäevakoguduse laulu kõrval esitas Credo-Allika kammerkoor Anna Mazurtšaki juhatusel Margo Kõlari, Pärt Uusbergi ja Rudolf Tobiase laule. Organistiks oli Piret Aidulo. Tervitas Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson. Osalejate hulgas olid president Arnold Rüütel koos abikaasa Ingrid ...

Peaminister Jüri Ratase tervituskõne Eesti Kirikute Nõukogu 30. aastapäeva tänujumalateenistusel

Lugupeetud Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid! Austatud riigikogu esimees! Head vaimulikud! Kõik siinviibijad! Eesti Kirikute Nõukogu on praeguseks 30 aastat vana ning on selle aja jooksul teinud palju kõigi Eestimaa inimeste ning seeläbi terve Eesti riigi heaks. Nõukogu asutamisprotokollis sõnastati selle liikmete ühiste eesmärkidena kristliku eluhoiaku, kõlbluse ja eetika kujundamist, eestimaalaste õiguste kaitsmist ning soovi ühendada oma jõud evangeeliumi ...

Kirik ja akadeemia

Teema leidmisega minu esimese kolumni jaoks Eesti Kiriku veergudel pole raskusi. Ülikoolis töötava teoloogi jaoks on kõige lihtsam, aga ka kõige olulisem kirjutada kirikute suhetest ülikoolidega ehk kokkuvõttes akadeemiaga. Kirikul on akadeemiat vaja, sest kirik peab kogu aeg tegelema sellega, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb. See, kust kirik tuleb, on esmalt määratud Piibliga. Seda peab oma liikmete jaoks tõlgendama. Hiljemalt Martin Lutherist saadik tähendab tõlgendamine ...

Piibel – nõia või nunna raamat?

Melder_Katrin-Helena_ek2018

Pühapäeval tähistasime Eesti Vabariigi 101. aastapäeva. Juubeliaasta oma nähtavate märkidega ning ilusate mälestustega mitmetest ühistest ettevõtmistest on jäänud seljataha ja oleme astunud uue aastasaja teele. Viimastel päevadel on palju kõneldud Eestimaast, sellest, kui hea on siin elada, kui palju oleme saavutanud, aga osutatud on ka valupunktidele, millele tuleb edaspidi tähelepanu pöörata, et võiksime elada hoolivamas ühiskonnas ja tugevamas ning jätkusuutlikumas ...

Kas ka valimata jätmine on kodaniku õigus?

jaanus kangur_2014 copy

Olen patrioot. Seepärast olen alati valimisi oluliseks kodanikukohuseks pidanud ning enda valikud langetanud. Kuna olen ühe erakonna liige, siis minu hääl on oma koduerakonna kandidaadile läinud. Sel korral olen aga päris mitmel teelahkmel. Esmalt pole enam üldse kindel, et valima lähen. Muidugi vasardavad mu peas mantrad, mida igal pool paatoslikult korratakse: „Valima peab“, „Valimine on kodaniku kohus“ jne. Aga kas valimata jätmine pole mitte kodaniku õigus? Mulle tundub ...

Ühtsust otsimas

Mitte miski ei too ühiskonnas valitsevaid lõhesid nii hästi välja kui valimiskampaania. Vabariigi aastapäeva tähistamise üheks eesmärgiks on aga vastupidine – sõnastada seda, mis rahvast ühte seob. Seda eesmärki teenisid seekordki näiteks peaministri, presidendi ja peapiiskopi pidupäevakõned, aga ka meeldejääv aastapäevakontsert. Ometi on Eesti rahvas nii eripalgeline, et teda pole kuigi kerge ühise mütsi alla koondada. Kas või vastakas tagasiside presidendi kõnele annab ...

Otsitakse uut peakaplanit

Justiitsministeeriumi vanglate osakond otsib oma meeskonda nõunik-peakaplanit, kelle tööpaik saab olema Jõhvis. Motivatsioonikiri ja CV tuleb ametikohale kandideerijatel saata 4. märtsiks aadressil personal@just.ee. Eesti Kirik palub otsingut kommenteerida justiitsministeeriumi vanglate asekantsleril Priit Kamal. Vanglate peakaplani ametis oli EELK vaimulik Merike Kütt. Kas tema ametiaeg sai läbi? Priit Kama: 20. veebruar oli tõesti tema viimane tööpäev. Kaplanid on ...

Kaitseväe kaplani­teenistus sai saja-aastaseks

Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse sajanda aastapäeva tänupalvus peeti 22. veebruaril Viimsi Püha Jaakobi kirikus. Teenistus algas Roman Toi loodud Eesti kaplaniteenistuse marsiga „Pro Deo et Patria“. Algussõnad ütles mereväekaplan, Viimsi koguduse õpetaja Mikk Leedjärv. Päevakohase kõne pidas endine peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Kas me teame, kust tuleb sõna kaplan? See pärineb ladinakeelsest sõnast capa – rüü. Pärimuse järgi andis Prantsuse piiskop Martin (4. ...

Diakonieksami sooritanud

eksamilt

Koos peapiiskop Urmas Viilmaga (esimeses reas) ja teiste kirikuvalitsuse liikmetega on konsistooriumi maja trepil fotole jäänud äsja diakonieksamilt saabunud. 19. veebruaril toimunud diakonieksami sooritasid kirikuvalitsuse liikmete ees edukalt 2018/2019. õppeaastal pastoraalseminari diakonikoolitusel õppinud Marek Alveus Nõmme Rahu kogudusest, Kevin Kirs Tallinna Toompea Kaarli kogudusest, Juhan Rumm Rakvere Kolmainu kogudusest, Urmas Saupõld Tartu Pauluse kogudusest ja ...

Lühiuudised

Ergo-Naab2

Ergo Naab pälvis esimese koha Ergo Naabi (fotol) doktoritöö, mis uurib Uues Testamendis leiduvat motiivi, Kristuse ülendamist taevasesse kirkusesse / taevasele troonile, võitis Tallinna ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursil esimese koha humanitaarteaduste valdkonnas. „Kui mina ja töö teine juhendaja prof Randar Tasmuth teada saime, et meie juhendatav võitis konkursil esikoha, oli see meile suureks üllatuseks. Juhendatavale endale ka. Me võtame seda suure ...

Misjonärid lahkuvad Eestist, aga koostöö jätkub

Ühel päeval laekus mu postkasti kiri, milles Soome kiriku Mikkeli piiskopkonna sekretär palus mind kõnelema nende töötajatele Eestiga tehtavast sõpruskoguduste tööst, sest Soome misjoniorganisatsioon Lähetysseura (misjoniselts) on taandumas nii Venemaalt kui Eestist. Mikkeli piiskopkond leiab, et sõpruskoguduste töö peaks jätkuma. Ajasin juttu Eestis teenivate välismisjonäridega ja EELK Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaruga, et uurida, milline on olukord ...

Küllike Valk saab kiita Kultuurkapitalilt

Eesti Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupp tänab Ridala ja Martna koguduse õpetajat Küllike Valku tulemusliku töö eest paikkonna kultuurielu edendajana ning annab talle selle märgiks tunnustuspreemia 2018. „Me oleme märgatud, meid kiidetakse, meile loodetakse,“ on õp Küllike Valk rõõmus kõrget auhinda vastu võttes. Ta rõhutab, et käsitleb seda tunnustusena tervele meeskonnale: „Mina üksi ei jõuaks midagi. Minuga koos on suur meeskond. Tänan Ridala ja Martna kogudust ning ...

Kirikuõpetaja sai kultuuripreemia

VilumaaHedi_apr2013_f.JaanM2nnik

Põhja-Sakala valla kultuuripreemia pälvis Kõpu ja Suure-Jaani koguduse õpetaja Hedi Vilumaa (fotol). Kui õpetaja Hedi Vilumaa 16. veebruaril valla austamispeole läks, ei osanud ta arvata, et ka temal tuleb vastu võta preemia. Ta sõnab, et ei oska öelda, kes ta kandidatuuri sellele esitas, aga rõõmu teeb tunnustus kahtlemata. „Minu jaoks tähendab preemia kiriku jõudmist kultuuriasutuste valdkonda,“ sõnab ta. Enne preemia üleandmist loeti ette tema saavutused, mis on ...

Altaroreli eskiis on valminud

maarja altaorel

Tartu Maarja kogudus tähistas sõbrapäeva tulevikule mõeldes. Septuagesima-pühapäeval ei rutanud jumalateenistusel osalenud koduteele, vaid jäid rahulikult kohvi jooma ja põnevusega ootama, mida on kiriku ehitusest kõnelda sihtasutuse juhil Silvia Leiarul ja pealinnast saabunud turunduseksperdil Lehari Kaustelil. Pisut põnevust lisas teadmine, et peatselt saabub ka linnapea Urmas Klaas. On ta ju sihtasutuse nõukogu esimees. Pisut ootust tasus end kuhjaga, sest lõpuks oli ...

Me tahame aidata

Kirjutamine on hea viis oma mõtteid paremini korrastada. Kellelegi vastamine aitab sageli ka endal küsimuste üle sügavamalt mõelda. On küsimusi, mille puhul teame juba enne vastamist, et head vastust meil anda pole. Mis on see hea vastus? Vahel on see vastus, millega tahame küsijale rõõmu valmistada või teda rahustada. Teinekord tahame anda õiget vastust ehk siis võtame endale päris suure vastutuse, arvates, et see, mida meie teame olevat õige, ongi õige vastus sellele ...