Tartu vabastamise aastapäevaks oli linna saabunud soomusrong nr 7 ja linnarahvale uudistamiseks haruteele sõidutatud. 2 x Liina Raudvassar Vabadussõjas Tartu enamlastest vabastamise 100. aastapäeva tähistati taliharjapäeval, 14. jaanuaril läbi päeva vältavate sündmustega. Päev algas pärgade asetamisega Vabadussõjas langenutele pühendatud Kalevipoja monumendile Emajõe kaldal. Mälestusküünla süütamiseks külastati seejärel linna surnuaedu, teiste Vabadussõja sangarite kõrval ...
Uhke tulevärgiga visualiseeriti Tartu Maarja kirikule taastamist ootav torn. Are Tralla Pühapäeval tähistati Tartu Maarja kiriku 177. sünnipäeva valgusetendusega, et juhtida tähelepanu taastamist vajavale pühakojale, aga eelkõige tornile. Kui kallil pühapäeval hämarus maad hakkas võtma, kogunes Taaralinnas Maarja kiriku juurde paarsada inimest, kel südamel kiriku saatus, aga ka selleks, et osa saada muusikast ja erilisest valgusmängust, mida pakkus Tiit Kikas. Mõttele ...
Kui jõulud ja aastavahetus läbi saavad, siis muutub kõik korraga halliks ja valgeks. Korraga kustub kõik sära ja jõulukaunistused muutuvad äkki mingitmoodi ülearuseks. Maailm võtab kuidagi asjalikult talveunise hoiaku. Enam pole justkui midagi oodata, käes on üldine vaikelu. Kuid aasta algus on enda tegevuse ülevaatamise ja kokkuvõtete tegemise aeg. On see meeldiv tegevus või mitte? Nii ja naa, kuidas keegi seda asja võtab. Kord küsiti minult, milline on minu unistuste ...
Ajalehenumbri ilmumise päeval saab 28 aastat päevast, mil kaks noort meest seisid värisevate põlvede ja südametega piiskopliku toomkiriku altari ees, et võtta vastu õpetaja ordinatsioon. Nendeks meesteks olid praegune kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar ja alljärgnevate ridade autor. Altaris aga oli viis meest: peapiiskop Kuno Pajula, assessor ja Tartu praost Harald Tammur, Saarte praost Elmar Reinsoo, Välis-Eesti kiriku assessor Tõnis Nõmmik ning Toronto Peetri koguduse ...
Esmaspäeval tähistasime Vabadussõjas Tartu vabastamise 100. aastapäeva ja sel puhul saabus Tartu jaama taas soomusrong. Soomusrong Wabadus, vabastamist meenutama ja tähistama. Tsiteerisin soomusrongi tervitades kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 ülemkaptenit Paul Georg Laamanni, kes kirjeldas oma mälestustes kohtumist oma abikaasaga 25. jaanuaril 1919. aastal Mõisaküla jaamas: Astusin rongist platvormile, habemesse kasvanud, magamata, pesemata, vedurisuitsust ja tahmast nägu ...
Kuulsin mõni aeg tagasi sõna ’kirsikivipadi’. Kas pole kaunis? Sellise padjaga jahutatakse või soojendatakse silmi. Religioonialastest sõnadest avastasin äsja Elmar Salumaad lugedes sõna ’kaitselmus“, mis tähendab Jumala tegevust langusjärgses maailmas ja maailmaga lahus lunastustööst. Eestlase identiteedi juurde kuulub eesti keel. Võib-olla mitte kõiki, aga mind teeb eesti keelt mitte rääkiva eestlasega kohtumine kohmetuks. Eesti keel on ilus, rikas ja imeliselt maheda ...
Kristiina Jõgi, Vigala Maarja koguduse õpetaja: Üks kord aastas on võimalik vaimulikkonnal kokku saada – see on konverentsi juures kõige tähtsam. Eks õpetajad töötavad igaüks oma koguduses ja kokkupuuteid teistega on vähevõitu ning kui on võimalus kokkusaamiseks, siis tuleb seda kasutada. Olen konverentsi kava lugenud, ent pole teemadesse põhjalikult süvenenud, sest varasema kogemuse põhjal olen kindel, et midagi asjalikku räägitakse nagunii. On ju ka jumalateenistused, ...
Toomkooli pere juubeliaktusel. 2 x Tiiu Pikkur Tallinna toomkooli pere, lastevanemad, sõbrad ja külalised tähistasid uue õppeveerandi esimese päeva, 7. jaanuari hommikul Tallinna toomkirikus kooli 700. sünnipäeva avaaktus-palvusega. Toomkooli peret oli tulnud tervitama Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart, kes rääkis kultuuri, rahva, hariduse ja usu seostest. Ta rõhutas, et kristliku kooli suur vastutus on väärtuste hoidmine ja edasiandmine ning soovis Tallinna ...
21. jaanuarini on võimalik registreeruda EELK Misjonikeskuse korraldatud piibliõppe kursusele Põltsamaal. Nelja aastaga on piibliõpet kursusel saanud 80 inimest ja sellega julgustust rohkem ennast panustama koguduse tegevuses. Seitse inimest on saanud südamesse soovi asuda õppima teoloogiat. Kõik on tunnistanud, et nende side Jumalaga on muutunud tugevamaks. Mitmed on tulnud sisemise segadusega ja leidnud koos käies enda jaoks vajalikud toetuspunktid. Tahame seda head ...
Uut kirjandust usuteaduse instituudis Usuteaduse instituudis esitleti aasta lõpus raamatut „Teadus ja usk“, kuhu on kogutud septembris koostöös Tallinna Teadlaste Majaga toimunud samanimelise teaduskonverentsi ettekanded. Nüüdisaegseid eri teadusalade ja usu küsimustega seotud arutlusi sisaldavat raamatut saab osta UI raamatukogust hinnaga 5 eurot. Instituut kogus raamatute ostmiseks raha heategevuslikul jõululaadal ja jõulujumalateenistusel. Kokku saadi 504 eurot ja see ...
Kavandades aastavahetusse jäävat palverännakut Jeruusalemma, loodan veel näha ema Kseniat, aga et Jumalal oli plaan ta vahepeal isakoju kutsuda, siis jõuan silmast silma kohtumise asemel hoopis eestlannast nunna hauale. Ema Ksenia, kodanikunimega Silvia Salasoo põrm puhkab Õlimäe kalmuaias. Lõvi värava kaudu Jeruusalemma vanalinnast välja, Kidroni orust läbi ja mööda Õlimäe nõlva üles võtab nobedal sammujal aega 15 minutit. Aga isegi siis, kui võtta aega teele jäävate ...
Kaks raadiohäält: Mare Pihlak (vasakul) ja Margit Prantsus. Erakogu Margit Prantsus on tuttav raadiohääl Pereraadiost. Aga nüüd tuntust kogunud ka kirjutajana. Tema esimene raamat „Minu Iisrael“ ilmus 2017. aastal. Möödunud aasta lõpus ilmusid juudi jutud, enne seda juudi anekdoodid. Margit Prantsus on pärit Viljandist. Elanud kümmekond aastat Tartus ning kolm aastat pühal maal. Viimased 10 aastat on tallinlane. Erialalt on ta õpetaja; töötanud muusika- ja keeleõpetajana. ...
Tallinna praostkond Püha Vaimu Lasnamäe Püha Markuse osakoguduse Pae palvemajas lõpetas esimene leerigrupp. Pildil leeritatud koos õpetaja Gustav Piiri ja abiõpetaja Eha Kraftiga. Kirsti Malmi Oluline märksõna integreerumine Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir ütles Eesti Kirikule, et aasta alguse olulisem uudis on see, et Lasnamäe Püha Markuse osakoguduse Pae palvemajas leeritati kolm uut koguduseliiget. Grupp alustas sügisel ja õnnistamine toimus ...
Mitmes Eesti linnas on kujunenud tavaks, et erinevatesse konfessioonidesse kuuluvad kristlikud kogudused korraldavad jõuluajal ühiseid ettevõtmisi. Näiteks Rakvere on meil tuntud linnana, kus konfessioonidevaheline koostöö juba aastaid heal järjel olnud. erinevad kogudused on üheskoos korraldanud koguni kirikupäevi, mis on toimunud detsembri alguses ja väldanud terve nädala. Tänavu jäid need ära, küll aga toimus esimesel advendil Rakvere luteri kirikus oikumeeniline ...
Keila kirik. Arhiiv Aasta alguse Keila Lehes hakkas järjeloona ilmuma Keila koguduse kunagise õpetaja Ado Köögardali raamat „Keila kihelkonnaloost“. „Nõnda sündinud hirmsa lumetuisuga 5. aprillil 1884. a leerilaste pühal, kus tuisk nii kange oli, et suurem osa leerilapsi kirikusse tulemata jäi ja kirikuõpetaja üksnes vaevaga ja katkirebenenud hobuseriistadega kirikusse saabus,“ kirjutas Ado Köögardal (snd 1891), kes teenis kogudust aastast 1921 kuni surmani 1957. Ilmunud ...