Lehenumber » Väljaanded » 19. detsember 2018 Nr 51

Eesti Kiriku jõulutervitus

„Neitsi Maarja Jeesuslapsega“. Maara Vint 2018, seepia Taeva Kuninganna, suursugune seismas me ees! Rahvas, me süda ta pärast nüüd juubelda sees! Tema enda, kes Kõigeväelisena maa ja taevad lõi, nüüd pühim Neitsi väikese lapsena siia ilma tõi! Näe, Neitsi last nii hellalt hoiab soojas süles ja lapse süda säramas on igavikheledas tules. Ta valgustada soovib igat igatsevat inimlast, kes ütlevad tal – oh ole tänat’ meile tulemast! Väikeses lapses paistmas nii palju on ...

Ränderaamistik: poolt, vastu või dialoog?

Valimiskampaania kesksed teemad mitte ainult et vahetuvad, vaid nende üle käib ka konkurents. Täiesti vabalt võivad keskseks teemaks olla maksud ja majandusliku heaolu õiglane jaotuvus, väärtuskonservatiivide ja -liberaalide vastasseis või keelelis-etnilised erinevused. Hetkel aga on keskseks teemaks ÜRO raamistik ja migratsioon. Miks? Ränderaamistikuga seonduvat on käsitletud meedias juba mitu nädalat järjest. Erakondade reitingute viimaseid muutusi – Sotsiaaldemokraatliku ...

Kodukirikust algab turvatunne

kalda

Eestimaa on tihti seisnud ajaloo tõmbetuultes ning karmid katsumused jätnud rahva meeltesse jälje, mis sealt visa kaduma. Juba kolm aastakümmet elame taas võõrvõimust vabana, ent okupatsiooniaastatel külvatud kahtluse ja ebakindluse seeme kannab vilja veel praegugi. Me ei julge avada oma südant headusele, ei teadvusta endale, et peale SKP kasvu leidub määratult tähtsamaid näitajaid, mille põhjal riigi arengutaset mõõta. Nii on kerkinud uue materiaalseid väärtusi kummardava ...

Kaks tähtpäeva

10. detsembril märgiti kristlikus maailmas korraga kaht olulist tähtpäeva. Nimelt möödus 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest ning 50 aastat ühe XX sajandi väljapaistvaima teoloogi Karl Barthi (1886–1868) surmast. Teise maailmasõja õuduste järgses õhustikus koostatud inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid aitasid sõnastada teiste seas ka mitmed kristlikud mõtlejad, nagu näiteks kristliku demokraatia suurkuju Jacques Maritain. Aastapäevale ...

Toetus kirikutele pühakodade programmist

Kultuuriministeeriumis tehti eelmisel nädalal kokkuvõtteid riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“ juhtnõukogu kogunemisel. Lõppeva programmiperioodi tulemusena tõdeti, et viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda. Eestis on 450–500 pühakoda, neist on kultuurimälestistena kaitse all pooled. Kultuuriministri kinnitatud riiklik programm „Pühakodade säilitamine ja areng“ kutsuti ellu 2003. aastal ning see on ...

Usuteaduskond pälvis tunnustuse

Et usuteaduskonna õppetöö kõrgemal tasemel on, näitab muu hulgas asjaolu, et selle tänavune lõpetaja Hanno Padar pälvis esimese preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil. Pilt on tehtud 11. detsembril teaduste akadeemia saalis toimunud auhindade kätteandmisel. Paremal tema juhendaja, usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik. Erakogu Tartu ülikooli auhinna õppe­kvaliteedi edendamise eest sai tänavu usuteaduskond. Auhind, millega kaasnes rahaline preemia 30 000 eurot, ...

Rootsi-Mihkli kiriku jõululaat oli rahvarohke

Helen Vähi müügiletil rõõmustasid silma jõuluvanad, päkapikud, küünlad ja jõuluehted. Tiiu Pikkur Rootsi-Mihkli koguduses on jõululaata juba paarkümmend aastat peetud. Et see üks populaarne üritus on, näitas ka tänavune laat, mis 8. detsembril peeti. Vihmasel laupäevahommikul mööda Rüütli tänavat kõndinut kutsus Rootsi-Mihkli kiriku väravas sisse kiikama jõuluvana. Seda kutset ei saa omati eirata. Juba õues käis elav kauplemine: pakuti Nõva kandi leiba, Pakri saare ...

Mälestus

elmar

110 aastat teoloog Elmar Salumaa sünnist Üks mõjukamaid eesti teolooge Elmar Salumaa (fotol) sündis 15. detsembril 1908 Tartumaal Vara vallas metsavahi pojana. Ta õppis Tartu algkoolides ja Treffneri gümnaasiumis ning lõpetas 1935. aastal Tartu ülikooli usuteaduskonna teoloogiamagistri kraadiga; lõputöö „Dialektilise teoloogia eshatoloogia“. Oli Treffneri gümnaasiumi usuõpetaja ja ülikooli usuteaduskonna õppejõud usuteaduskonna sulgemiseni. Teenis ordineerimata ...

Uku Masingu jõululaul

Uku Masingu sünnitalu Eino Lipal. Vallo Kepp Luuletuse Evald Saagile (1912–2004) kuulunud koopialeht puutus mulle näppu Uku Masingu (1909–1985) sünnitalus Einol. Me teame Uku Masingu lapsepõlvest ja hiljem koolistki tema elu piinavat ja piiravat puhta paberi põuda, nii et herbaariumi tegemine oleks olnud poisikesele kujuteldamatu luksus. Siis püüdis ta hoopis botaanikaaeda rajada. Uku Masingu õe Agnese kirjadele Tartus õppivale Ukule on kasulaps Helmi juurde lisatud ...

Mida jõulud meile räägivad?

Jõulusõim Haapsalu toomkirikus. Arvo Tarmula Jõulud on kõige armastatumad pühad. Seejuures ei ole jõulud mitte kõige vanemad kristlikud pühad, neid tähistatakse ajast, kui kirik ja laiem antiikühiskond hakkasid tegema tihedamat koostööd, mõtlema enam ühtmoodi. Jõulude tähistamine algas umbes 1500 aastat tagasi. Kirikupühad nagu jõulud ja ülestõusmispühad on vahendiks Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamisel. Nii on ka jõulud eelkõige sõna Jumala teost oma Pojas Jeesuses ...

Kirikute nõukogu jagas aastapreemiaid

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 13. detsembril Pirita kloostris üle selle aasta oikumeenilised aastapreemiad ja tänukirjad. Aastapreemiad said 25. septembril paavst Franciscuse Eesti-külaskäigul Tallinna Kaarli kirikus toimunud noortekohtumise peakorraldajad, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus, Rooma-Katoliku Kiriku preestrid Pedro Cervio ning Igor Gavrilchik ja produtsent Lehari Kaustel. Kaarli kiriku noortekohtumisest võttis osa 1500 noort EKNi ...

Martna kiriku orel on remonditud annetuste toel

Annetuste toel on Martna kirik saanud kroonlühtri ja oreli remonditud. Aastal 2014 pidas Martna koguduse juhatuse esimees oma 70. sünnipäeva ja palus, et talle ei toodaks juubeliks lilli, vaid kõik see raha annetataks Martna kogudusele kroonlühtri ostmiseks. Kroonlühter oli 1980ndatel varastatud. Koori rõdu ees oli pikalt valitsenud hämarus. Nii koguneski kroonlühtri fondi tublide toetajate abiga kenake hulk raha. Suurimad annetajad olidki koguduse endised juhatuse esimehed ...

Paavsti visiiti tunnustati aasta sündmusena

Piiskop Philippe Jourdan võttis vastu Tallinna aasta sündmuse auhinna. Tallinna linnavolikogu algatatud aasta linnakodaniku tiitli sai Kadrioru pargi juhataja Ain Järve. Žürii tõstis aasta sündmusena esile paavst Franciscuse Eesti-visiiti Tallinnas. Tiitliga tunnustati visiidi peakorraldajat, Eesti Kirikute Nõukogu asepresidenti, Rooma-Katoliku Kiriku piiskoppi Philippe Jourdani. Tiitliga kaasnes disainer Riho Luuse valmistatud klaasmeene, mille alusele on liimitud tükike ...

Sakku kerkib kirik

Nii hakkab välja nägema Sakku kerkiv uus luteri kirik. Makett Veel aasta lõpus algab Saku alevikus uue luteri kiriku ehitus. Saku vallas elab üle 10 000 elaniku, neist umbes pooled Saku alevikus. 2013. aastal asutatud EELK Saku Toomase kogudusega on seotud üle saja inimese, annetajaliikmeid oli mullu 40. Praegu tegutsetakse endises vennastekoguduse palvemajas, mis on ammu kitsaks jäänud. Uue pühakoja kirikusaali peaks aga mahtuma 105 inimest, koos söögisaaliga on ruumi isegi ...

Igal inimesel on Jumalaga oma lugu

Petlemmas Jeesuse sünnikirikusse sisenemiseks on ukseava tehtud madalamaks ja kitsamaks, mis sisendab tulijasse alandlikku meelt. Margit Lail Kuidas ma leian Jumala? Armulise Isa, kelle Poeg on sündinud maailma Päästjaks? Ilmselt on iga Jumalas hingatud hetk suur ime, mille algus ja lõpp on Jumalas. Jõuluime – Jumal sünnib inimesena maailma, saab meie vennaks. Sünd, inimese elu on ime. Silmale nähtamatust rakust luuakse füüsilis-vaimne täiuslik tervik. Looja ja armastus, usk ...