Lauluraamatukonverentsi korraldustoimkonda kuulusid Kristjan Luhamets (vasakult), Mart Jaanson, eerik Jõks ja Tuuliki Jürjo. Fotolt puudub Maris Oidekivi-Kaufmann. 3 x Endel Apsalon Möödunud nädalal tehti Tartus ajalugu – Pauluse kirikus toimus lauluraamatukonverents. Paljudele oli läinud nädalavahetus väsitav, aga kes jaksasid ära kuulata alustuseks kirikumuusikute ja sellele järgnenud lauluraamatukonverentsi ettekanded, said tõdeda, et kaks pikka päeva möödusid huvitavalt ...

Pool tuhat ja üks aasta tagasi pani Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, kutsudes väitlema süü, patukahetsuse, karistuste ja andestamise teemal. Tema esimene tees tuletab meelde, et kogu uskliku elu peab olema meeleparandus. Tollal kahjuks ei sündinud väitlust, mis oleks peaeesmärgiks seadnud ühise mõistmise või siis erimeelsuste piiritlemise. Kiriku institutsioon lähtus ülimuslikust seisukohast, keiser soovis hoida riigis rahu ja Lutheri mõttekaaslased ...

2018. aastal tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat. Selle eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kultuuripärandist. Kui hästi me tunneme oma kultuuripärandit? Kõik keskaja ja uusaja inimesed ei osanud väga hästi lugeda ja selleks tehti Biblia Pauperum ehk vaeste Piibel. Tänapäeval on tihti vastupidi – pildid on kõikjal meie ümber, aga me ei märka enam kõiki detaile ning tihti on meil raske ka ära tunda, millest pildid räägivad ning mis on seal olevate sümbolite ...

Tänavapilti jõudnud valimisreklaamid panevad argiaskeldustega hõivatud inimesi muu hulgas ehk rohkem mõtlema ka Eesti ja kogu maailma tulevikule. Üsna mitmed erakonnad väidavad nimelt, et nad paluvad valijatelt mandaati pikaajalise strateegia elluviimiseks. Sellesse tuleks suhtuda skeptiliselt, sest juba nelja aasta pärast võivad võimule tulla hoopis teised poliitilised jõud, kes senisele poliitikale kriipsu peale tõmbavad. Lisaks sellele ei saa erakonnad tavaliselt oma ...

Saue kogudusele alusepanijad koosolekul 21. oktoobril. Erakogu Konsistooriumile saadetud taotlusele, millega väljendatakse soovi asutada Saue kogudus, kirjutas 21. oktoobril toimunud koosolekul alla 18 asutajaliiget. Vastavalt kiriku seadustikule uue koguduse asutamisest oli juba varem rühm inimesi pöördunud Lääne-Harju praostkonna praosti Jüri Vallsalu poole. Koostatud taotlusele oli alla kirjutanud Keila koguduse abiõpetaja Juha Väliaho, kelle juhtimisel on 2012. aastast ...

Aastal 2016 ellu kutsutud EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise ettevalmistamise komisjon on oma töö lõpusirgel. Praeguseks on läbi vaadatud ligi 40 esitajalt laekunud 300 ettepanekut. Töö ei ole veel lõppenud, vaid vajab tõsist viimistlemist, et loodetavasti järgmisel kevadel kirikukogu ette arutamiseks tuua. Ülevaade eelnenust Ehkki töörühma on nimetatud suupäraselt „õigusreformi“ komisjoniks, ei ole siiski tegemist reformiga. Viimaseks võiks pidada 1990ndate ...

Pühapäeval toimus jumalateenistus Peterburi lähedal asuval Levašovo kalmistul. Memoriaalkompleks on ehitatud kohale, kus alates 1937. aastast lasti maha palju inimesi, keda „süüdistati“ spionaažis Nõukogude Liidu vastu. Lisaks toodi Levašovosse ja maeti sinna mujal hukatud inimesi. Levašovosse on maetud ligi 50 000 inimest, kellest üle 4500 olid eestlased. Tegu oli salajase objektiga. Aastal 1998 paigutati sinna hukatute mälestuseks rist. Praegu on Levašovo kalmistul ...

Usujuhtide kongress Astanas Rahu ja Üksmeele palees. 5 x Urmas Viilma fotokogu 8.–12. oktoobrini osales peapiiskop Urmas Viilma Luterliku Maailmaliidu asepresidendina Kasahstani pealinnas Astanas maailma ja traditsiooniliste religioonide juhtide VI kongressil. Milline riik on Kasahstan? Urmas Viilma: Vähemalt Kasahstani pealinn Astana, kus viibisin, on kiiresti arenev, innovaatiline ja nüüdisaegne. Kasahstani riik on rikas erinevate maavarade poolest ja seetõttu ...

Lõikustänupüha teenistus Põltsamaa kirikus koos sõpradega Soomest. Koguduse arhiiv Lõikustänupüha oli Põltsamaa kogudusele eriline, külas olid Soome sõpruskoguduste inimesed Kangasalast ja Ilomantsist. Põltsamaa koguduse sõprussidemed nende kogudustega pärinevad juba 1990ndate algusest. Kangasala ja Ilomantsi kogudus on omavahel sõprussidemetes olnud juba üle 40 aasta. Nad on korraldanud järjepidevalt kohtumisi teineteist kordamööda vähemalt kord aastas külastades. Ühel ...

Räpina koguduse hooldekodu juhataja Ene Möldri sõnul on neil kuni 35 asukat ja toimiv päevakeskus. Avo Üprus Urvaste pastoraadis toimus 18. oktoobril Võru praostkonna vaimulike diakooniatöö teemaline konverents. Peaettekande pidas EELK diakooniatalituse juhataja Avo Üprus. Võru praosti Üllar Salumetsa sõnul rahastas konverentsi siseministeerium ja maapiirkondade sotsiaalse võimestamise projekt ehk SEMPRE Interreg ning eesmärgiks oli anda ülevaade praegu praostkonnas ...

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus on õnnistajad ja õnnistuse saanud ühiselt altari ees. Erakogu Pühapäeval, 21. oktoobril oli pidulik päev seitsme leerilapse jaoks, kes said leeriõnnistuse peapiiskop Urmas Viilmalt Tallinna toomkirikus. Intellektipuudega inimesed olid õppinud Jumala sõna tundma leerilaagris, mis toimus EELK laagrikeskuses Talu. Leerilastest neli ka ristiti, ülejäänud kolm olid eelnevalt ristitud. Laagris oli igal leeriõppijal ka oma isiklik juhendaja. Osa ...

EEKBK Liidu Kõrgem Usuteaduslik Seminar (KUS) kolib Tartust Tallinna eesmärgiga muuta kool huvilistele senisest kättesaadavamaks. Rektor Einike Pilli (fotol) selgitab Eesti Kirikule, et seminari asukoha muutmist ei võeta ette uisapäisa, vaid võimalikud tegevuskavad kaaluti põhjalikult läbi. „Mõtlesime läbi erinevad variandid, kaalusime, arvutasime ja palvetasime ning jõudsime lõpplahenduseni.“ Oluliseks osutus logistiline argument. Rektor tunnistab, et Tallinn teeb ...

Lääne praostkonna Mihkli kirikus toimub kolmapäeval, 31. oktoobril kell 15 kontsert-jumalateenistus. Professor Andres Uibo mängib taas orelit, mis ligemale 30 aastat seisis kooripealsel kasutult. Oreli seadis häälde orelimeister Ago Tint. Kontserdiga tähistatakse organisti ja helilooja Hugo Lepnurme (1914–1999) 104. sünniaastapäeva. Mihkli kiriku orel valmistati 1871. aastal Tallinnas Gustav Normanni töökojas, selle dateeringu on meister oma käega jäädvustanud. ...

„Vapp on oma kandja nähtavaks muudetud nimi, tema identiteedi avaldaja. Nagu meie sõnaline nimi ütleb midagi meie kohta, nii ka see märk, mille all me esineme,“ selgitab Eesti juhtiv heraldik Priit Herodes vapi olemust. Herodes ütleb, et vapindusega tegelemine eeldab suurt huvi ja südame ning mõtetega pühendumist. Tema loodud esimene laia kasutusse läinud heraldiline sümbol on 2. juunil 1988. aastal kinnitatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi vapp. Samal aastal kavandas ta ka ...

Nissi Maarja kogudus tähistas 7. oktoobril piduliku jumalateenistusega kirikuhoone 145. aastapäeva. Ilm oli sügisene, hommikul tibas vähe vihma ja väärikas kirikuhoonegi oli juba sügiseselt jahe. Teenistusel jutlustas emeriitpiiskop Einar Soone. Piiskopi jutlus oli hingekosutav. Ta põimis oma jutlusesse ka koguduse 500-aastast ajalugu ning oli tunda, et Einar Soone ei olnud Nissis esimest korda. Tema jutluse seos tänapäevagagi läks koguduse inimestele südamesse. Kimp ...