Lehenumber » Väljaanded » 20. juuni 2018 Nr 28/29

Neli põhjust, miks tulla õppima EELK Usuteaduse Instituuti

Heiko Kivihall, RKH II kursus, õigeusu teoloogia: 1. Kui on sügavam huvi luterliku või õigeusu teoloogia vallas ning ka näiteks soov ennast tulevikus vaimuliku ametis teostada või on huvi ja soov end rakendada hingehoiu vallas. Kõike seda kannab UIs pandav rõhk Uue ja Vana Testamendi teoloogiale, piibli keeltele, liturgikale, pastoraaltööle, nii ajatutele kui ka tänapäevastele filosoofia ja eetika alastele küsimustele. 2. UI annab võimaluse harida end magistri tasemel ...

Jumal rõõmsat andjat armastab

Jüri Ehasalu, kes pälvis tunnustusmedali instituudi pikaajalise ja silmapaistva toetamise eest, jagab omi mõtteid usuteaduse instituudist. Minu arvates on usuteaduse instituut omas mõttes Eesti kõige usaldusväärsem ja akadeemiliselt kindlaim kõrgkool. Kui vaadata aega ligi 30 aastat tagasi, siis ajaloo ja muude ühiskonnateaduste valdkondades algas õppekavade tormiline ja fundamentaalne ümberkirjutamine – must kirjutati valgeks ja mis seni oli valge, see kirjutati mustaks, ...

Õppida tundma Jumalat ja teenida teda

Meie kiriku diakon Lev Lekarkin tähistas 23. aprillil oma 50. sünnipäeva. Paljud tunnevad Levi kui tagasihoidlikku ja vaikse loomuga, kuid samas väga selgete usuliste vaadetega vaimulikku. Juba aastaid võib teda kohata Soome äratusliikumise Rahu Sõna misjonäride ringreisidel Eestis. Kuidas jõudsid usule Jumalasse ja leidsid tee kirikusse? Lev Lekarkin: Juba lapsepõlvekodus oli kokkupuude usu teemaga. Mäletan, et õde rääkis midagi Jumalast ja ema tunnistas, et palvetab igal ...

Peapiiskop külas Konstantinoopoli patriarhil

Peapiiskop Urmas Viilma külastas Luterliku Maailmaliidu (LML) delegatsiooni koosseisus 8.–12. juunini õigeusu kiriku Konstantinoopoli oikumeenilist patriarhaati. Maailma enam kui 200 miljonit õigeusklikku jagunevad rohkem kui tosina kohaliku kiriku ja patriarhaadi vahel. Ehkki ülemaailmset kirikupead õigeusklikel ei ole, peetakse Konstantinoopoli oikumeenilist patriarhi ajaloolistel põhjustel teiste maade juhtivvaimulike seas auväärseimaks. Ta resideerib praegu Türgile ...

V Peipsimaa orelifestival

26. juuni kell 19 Illuka kirik. Elke Unt (Tartu) 27. juuni kell 19 Iisaku kirik. Anna Humal (Tartu) 27. juuni kell 19 Lohusuu kirik. Larisa Carjkova (Läti) ja Érika Jonite (sopran, Läti) 28. juuni kell 19 Mustvee kirik. Ilona Birgele (Läti) 28. juuni kell 19 Torma kirik. Larisa Carjkova (Läti) ja Érika Jonite (sopran, Läti) 29. juuni kell 19 Kodavere kirik. Saltanat Abilkhanova (Kasahstan) 29. juuni kell 19 Räpina kirik. Ilona Birgele (Läti) 30. juuni kell 19 Tartu ...

Hiirte tantsust marsi ja fuugani

Laupäeval, 9. juunil toimus Puhja kirikus vabariiklik laste orelifestival. Kui laupäeva lõuna paiku Puhja jõudsin, tuli pargi vahel vastu orelimeister Olev Kents. Kohtumine oli muidugi meeldiv, ent põhjus, miks meister Puhja oli tulnud, kaugeltki mitte. Kevaditi on ikka see häda, et mingil hetkel muutuvad kirikud kuivaks ja orelid lähevad häälest ära. Ühel aastal natuke varem, teisel hiljem. Nii nagu ilmataat vihmal laseb sadada. Et sel aastal on pikka aega väga kuiv olnud, ...

Põhja-Iirimaa õppetunnid

Suure reede rahulepingu 20. aastapäev on nii Põhja-Iirimaal kui mujalgi andnud põhjust taas juttu teha sealse religioosse värvinguga konflikti põhjustest ja lahendamispüüdlustest. Seejuures rõhutatakse sageli, et Põhja-Iirimaa õppetunnid on väärtuslikud kõigile, kes mujal maailmas sarnaste probleemidega rinda pistavad. Keeruline minevik Põhja-Iirimaa konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Juba XIII sajandist oli Inglismaa kehtestanud oma ülemvõimu Iirimaa üle, kuid ...

* * *

Jaaniõhtul kui hüpata hooga ja liduda lati alt läbi jõuad tuhande õie aasale kus hingel ei ole häbi lüüa karikakrale külge kurameerida kellukaga tõrvalillele kleepida ligi rõõmust nutta koos helmikaga kasteheinaga jagada jooki väriheinaga õhtuseid õrnusi viia maasikamarjale kooki ja laulda ja tantsida koiduni kus leiad end põhjast ning lõunast palju paremal vasemal väljal sõnal jalg seal õitseb võid noppida imeõie ta vaba on reegleist õrnalt hoida teda kui unenägu ja ...

Valge öö

Rukkililled

Kui päike naaberküla taha omale aset ei säti, vaid veereb mööda pedakate latvu peatust tegemata kesköökellani … Siis meigas magada ei malla, ei und saa kägu ega luuletaja hing. Kas üldse keegi sõba silma pääle täib lasta jaanikuisel ööl? Mis öö see – hoopis hingevalu kaedes ajavoolu taolist kärsitust. Ülehomme hämarduvad õhtud, lühenevad päevad. Lühenevad mul ja minu omastel ning sõpradelgi kärbitakse päevi. Nüüd eha koitu heletab. Pea padjale ei tiku. Silm hakkab ...

Palve

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2 Kandkem üksteise koormaid. Oleme lihtsalt hääd iga inimesega me ei tea nende muret, ei näe väsind tiibu. Küsime, kuidas neil läheb. Palume Vaimu tiibade jõuks. Tema teab, mis on hea. Raffaello da Montelupo „Püha Miikael“, 1536. Castel Sant’Angelo, Rooma

Ristimisega saame koguduses ja ümbritsevas elus tähenduse

algur kaerma

Ap 19: 1–6 Apostlite tegude autor Luukas esitab elegantse ülevaate Efesose linna jüngrite ristimisest. Pole öeldud, kas Efesose ristimised toimusid vee piserdamisega, vee pealekallamisega, vette kastmisega või muul meetodil. Kirjutaja jaoks ei olnud ristimise laadi kajastamine määrav, sest vaidlusküsimust sellest tollal ei olnud. Vaevalt, et armuline Jumal kedagi ristimise konfessionaalsete eripärade tõttu tänapäevalgi igavesse hukatusse saadaks. Pauluse ja Efesose ...

Eestpalve

Issand Jeesus Kristus, Sina tulid, et vabastada meid patu meelevallast ja võtta meid oma halastuse rüppe. Ava meie silmad nägema Sinu püha palet iga oma kaasinimese silmades. Aamen.

Teevalmistaja

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2 Täpsemalt ei saagi ristiusu praktikat sõnastada. Aga üksteise koorma kandmise tähenduse lahtimõtestamine on juba palju pikem lugu. Nagu praegusajal, nii oli ka Ristija Johannese päevil paljusid, kes kõik arvasid teadvat, kuidas õigesti elada. Neid oli kuulutamas Jeruusalemma peatänaval ja kindlasti kuulutati püha seadust templis. Kogu maal elas pühi ja vagasid mehi, kel igaühel tõest kindel arvamus. Aga ...

Vastuvõtt Tartu Ülikooli usuteaduskonda

ülikooli reklaam_2018

In memoriam Kalju Kukk

Kalju Kukk2

In memoriam Kalju Kukk 2.8.1943–13.6.2018 Kalju Kukk sündis 2. augustil 1943. aastal Pärnus. Vaimuliku kutsumuse sai ta kaasa juba kodust, kus isa oli vennastekoguduse jutlustaja, mistõttu meie kodu külastasid sageli pastorid ja ilmiklugejad. Kuigi Kaljul tekkis juba noorena tõsine soov õigeusu preestriks saada, alustas ta isa tungival soovil 1963. aastal siiski õpinguid usuteaduse instituudis. Sõbraliku ja suhtlemisalti inimesena leidis Kalju endale elu jooksul sõpru ...