Katikiissmuse-raamat

Oma poisipõlvest mäletan, kuidas Emme (minu vanavanaema Johanna Eliisabet, keda kõik sõltumata sugulussidemetest kutsusid Emmeks), korduvalt kahetses, et oli oma „katikiissmuse“ (täpselt nii ta ütleski – katikiissmus) kellelegi ära andnud ega saanud seda minule kinkida. Ma mõtlesin sageli, mis raamat see „katikiissmus“ õieti on ja millest olen ilma jäänud. Sain vastuse peaaegu hõbeleeri jagu aastaid tagasi, kui minu leeriõpetajad Jaan Jaani ja Urmas Viilma andsid mulle mu ...