Nelja Tuule ristirännaku vabatahtlikud kohtusid ka peapiiskopiga. Vasakult esimene Kirsti Malmi, neljas peapiiskop Urmas Viilma. Tiiu Pikkur EELK Keila Miikaeli kogudus koostöös EELK Misjonikeskusega pidas nädalavahetusel Keilas kirikupäevi „Kindel linn“, et tutvustada kirikut ja arutleda luterliku identiteedi üle. Kirikupäevad avati reedel Keila kirikus kontsert-palvusega, kus tuli esiettekandele Kristjan Kannukese „Kindel linn“ orelile (Pille Metsson), sopranile (Marika ...

Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Akadeemia pühendas oktoobrikuu numbri usupuhastuse teemale. Erinumbrit esitleti 19. oktoobril Tartu Pauluse kirikus Tartu linna, Tartu praostkonna ja ajakirja Akadeemia korraldusel. Koosviibimist, millest jõudis osa võtma umbes 80 huvilist, alustati püsti seistes luteri kiriku hümniks nimetatud koraali „Üks kindel linn ja varjupaik“ lauldes. Lisaks piiskop Joel Luhametsale ja praost Ants Toomingale võttis tervituseks sõna ka reformatsioonilinna ...

1996. aastal usuteaduskonda astumise vastuvõtuvestlusel küsiti minult, kumba usukogemust pean õigemaks, kas Aurelius Augustinuse, kes muutus kristlusesse pöördudes vabameelsest vagaks, või vagaduspüüdlustest alustanud ning ristiinimese vabadusteni jõudnud Martin Lutheri usuteekonda. Küsimus eeldas, et ma mõtleksin tänasele ajalooliste näidete varal, ent saab mõelda ka vastupidi, kuidas paistaks tänane välja ajalooliste Augustinuse või Lutheri silmade läbi. Olen mõtisklenud, ...

Kolme sündmuse – 500 aastat luterlikust usupuhastusest, 100 aastat Eesti vaba rahvakirikut ja 100 aastat Eesti Vabariiki – tähistamise teoloogiliseks aluseks on püha Pauluse sõna (Gl 5:1a): Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Teoloogide rühma ettepanekul valiti juubeliaastaid ühendavaks motoks „Vabaduse teetähised“, mis hõlmab kolme teemaderingi: vaba inimene, vaba rahvakirik ja vaba riik. Reformatsioon, vaba rahvakiriku sünd ja vaba riigi kujunemine on omavahel seotud. ...

Kristlik kirik on siin maailmas tegutsenud ligi 2000 aastat. Selle aja jooksul on maailm väga palju muutunud ja kahtlemata on muutunud ka kirik. Mõeldes muutustele võib kõnelda nii positiivsetest kui negatiivsetest arengutest. Vahel tähendavad muutused kiriku jaoks eemaldumist algsest elavast usust ja siis astuvad kiriku jaoks keskmesse enda organisatsiooniga hakkama saamine ja oma asendi kindlustamine ühiskonnas. Selliseid arenguid võis näha keskaja kirikus. ...

Sügisel on üks eriline hetk, mida igal aastal ootan. See juhtub, kui vihmad väsivad ja mahe sametine taevas asendub kargete härmatisehommikutega ning ühel hetkel pärast öökülma langeb sügisiluga laetud lehekuld erilise intensiivsusega. Maapind kattub küpse kollase vaibaga. Kui ka päikesepaistet jagub, võib eriliselt rahul olla. Sel aastal see just nii oli. Samal ajal kui Rakveres kohalike omavalitsuste valimiste järel vaieldi selle üle, milline kuusk peaks keskväljakut ...

Kuu aega tasuta lehte koguduse kaudu Kõigil kogudustel on kord aastas võimalus tellida tasuta kuni 10 eksemplari Eesti Kirikut neljaks nädalaks. Oma soovist palun teatage toimetusse ek.tellimus@eelk.ee või tel 733 7795. Küsige Eesti Kirikut oma koguduse õpetajalt. Eesti Kirik kinkekaardiga Kui otsite kingitust sõbrale või pereliikmele, võib selleks olla Eesti Kiriku tellimus aastaks (hind 30 €) või pooleks aastaks (17 €). Küsige Eesti Kiriku toimetusest kinkekaarti ...

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad Stenbocki majas. Jürgen Randma / Riigikantselei Möödus 15 aastat Eesti Vabariigi valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokolli allakirjutamisest. Valitsuse pressibüroo mõnerealine informatsioon peaminister Siim Kallase kohtumisest Kirikute Nõukogu presidendi piiskop Einar Soone ja täitevsekretäri Eerik Jõksiga 2002. aasta 6. juunil ei pälvinud just liiga suurt avalikku tähelepanu. Ometigi oli juba pressiteate ...

Diakooniahaigla kutsus 14. oktoobril, rahvusvahelisel hospiitsipäeval, külla kõik need, kelle lähedane on aasta jooksul siin haiglas igavikuteele läinud. Mälestusteenistuse pidas haigla kaplan Saima Sellak-Martinson, kõnelesid õp Toomas Paul ja haigla juhataja dr Jelena Leibur. Muusikat tegi ansambel Tuli Taevast ning sõnalise osa eest hoolitsesid haigla töötajad. Kaplan Saima Sellak-Martinson süütas kolm küünalt: lahkunute mälestuseks, lähedastele ja haigla töötajatele, et ...

Konsistooriumi oktoobrikuu istungil Piiskop Einar Soone, kes on saanud 70aastaseks, vabastati Põhja piirkonna piiskopi ülesannetest ja määrati emerituuri alates 27. septembrist. Einar Soone on vabastatud EELK vaimuliku ameti komisjoni esimehe ja liikme ülesannetest alates 27. septembrist ja alates 3. oktoobrist EELK autasude komisjoni, EELK oikumeenia ja diasporaatöö komisjoni ja EELK hariduskomisjoni liikme ülesannetest. Assessor Marko Tiitus on nimetatud EELK vaimuliku ...

Armastuses tõe vastu ja püüdes seda valguse kätte tuua väideldakse Wittenbergis alljärgnevate lausete üle auväärse isa Martin Lutheri, kunstide ja püha teoloogia magistri eesistumisel, kes on sealsamas ka nendesamade [ainete] korraline õpetaja. Seepärast palub ta, et kes ei saa kohal olles suuliselt meiega mõtteid vahetada, teeks seda eemal viibides kirjalikult. Meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.2 1.3Kui meie Issand ja õpetaja Jeesus Kristus ütles „Parandage ...

Reformatsiooni 500. aasta lõpetamise jumalateenistus Jumalateenistus toimub 31. oktoobril kl 12 Tartu Peetri kirikus ja kl 18 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Usupuhastuse juubeliaastal on mitte ainult paslik, vaid lausa hädavajalik meenutada meie luteri kiriku usualuseid. EELK põhikirja järgi tuleb meil nii õpetuses kui eluviisis juhinduda eelkõige Piiblist ja seda seletavatest luterlikest usutunnistuskirjadest. Olgu nimetatud, et luterlikud usutunnistuskirjad ...

Ülemöödunud aastasajal kirjutas Karl Marx: „Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta“ (XI tees Ludwig Feuerbachi kohta). Soov maailma muuta ja mitte piirduda mõistmisega ei ole kadunud. Kuidas aga muuta inimeste arvamusi ja nendevahelisi suhteid? Kas neid on üldse võimalik muuta või muutuvad need ise? Kärsitumad maailmaparandajad ei jää ootama, kui nende käes on avalik võim. Võim saab aga vahendina kasutada õigust, sest võimul ...

4. Juristid peavad laskma teoloogial istuda kõrgel, enesest ülalpool, või siis peavad nad ise kõige sügavamale alla minema. Et pääseda suuremast pahest, tuleb võtta enda peale väiksem. Seda tahame juristidega meelsasti teha, ainult et nad ei tohi meie Issandal Jumalal nii väga habemest kinni võtta. 475 Vagadus käib teoloogi, mitte juristi juurde. Õieti on juristid Jumala vastu, kuid neil pole selleks mingit õigust. Võtke kõik maailma juristid kokku (ja näidake mulle ...

Tuul puudutas valguse hinge ja sosistas: „Minge!“