Lehenumber » Väljaanded » 8. märts 2017 Nr 11

Aastatega tuli tänulik süvenemine

Suure-Jaani koguduse õpetaja Kristi Sääsk ütleb, et paastuaeg ei suuna teda millestki loobuma, vaid rohkem panustama. Kristi Sääsk on Suure-Jaanis kirikutööd teinud 27 aastat: esimesed seitse vabatahtliku pühapäevakooliõpetajana, vaimulikuna 20, millest viimased peaaegu kümme õpetajaametis. Seepärast uurisin, kuidas on paastuaja mõtestamine tema jaoks ajas muutunud. Kiire vastus on, et muutus on olnud sügavusse minekus. Kristi ütleb, et lapsepõlvekodus peale munade ...

Lugude kogumise võistlus „Minu kodukogudus“

Eesti Kiriku toimetus kuulutab välja lugude kogumise võistluse, mis on pühendatud EELK 100. aastapäevale. Lugusid ootame toimetusse 16. aprilliks 2017 elektroonilisel kujul (e-post: ek@eelk.ee). Võistluse eesmärk Pühendatud EELK 100. aastapäevale. Eesmärk on innustada inimesi jagama oma koguduseelu kogemusi ning tunnustada parimaid kirjutajaid. Võistluse eesmärk on jäädvustada EELK liikmete mälestusi, hinnanguid, ettepanekuid, mis talletavad Eesti kaasaegse kirikuelu ...

Paastuaegne elumõnu

Merillelt11

Istun akadeemik Anu Raua vaibakudumise kambris ja tunnen elust mõnu. Kas siis paastuajal tohib elust mõnu tunda? Kuid kuidas sa seda endale keelata saad, kui su ümber on nii palju valget vaikust, istud tugitoolis, ümberringi ligi kolmkümmend korvitäit eri värvi lõngakeradega! Pea kõikidel korvidel kõrged kuhjad peal. Kui silmad nendelt lõpuks ülespoole tõstad, näed kangastelgedel kolme pooleliolevat vaipa. Ühel kirikutorn peaaegu valmis kootud ja kavand selle ees reedab, et ...

Tõelise vabaduse poole

urmas nagel

Möödas on nädal, kus öeldi palju ilusaid, kõlavaid, tarku ja kohustuslikke sõnu. Lauldi vanu rahvuslikke laule ja katsetati uutega. Saadi kokku sõprade ja aatekaaslastega. Selle aasta maikuus tahab kirik kokku tulla oma kongressil. Möödub 100 aastat rahvakiriku loomisest ja kuigi kristlik kirik on siinmaal olnud hulga varem, tähendab see viimane sajand ikka vägagi palju. Meil on oma kirik omal maal valdavalt oma rahva seest võrsunud vaimulikkonnaga. 26. ja 27. mail saavad ...

Miks õppida usuteadust?

kristiina viin

Noor inimene seisab oma olemise sügavikus ja vaatab sealt tõsiste silmadega väljale, mis peegeldub ta silmis, ja arutleb: „Mis on kogu eksistentsi mõte? Kas elul üldse on mõtet? Kust me oleme tulnud ja miks on praegu maailm selline, nagu ta on? Kas on elu pärast surma? Kuidas me saame kõnelda armastavast Jumalast, kui maailm on ebatäiuslik ja kuri? Kas Jumal on olemas? Kuidas erinevad kultuurid neid küsimusi seletavad? Kust need müstilised kogemused tulevad? Mis see ...

Kannatuste aeg

Paari aastakümne eest tunti ülestõusmispühadele eelnenud aega Eesti luterlaste seas rohkem kui kannatusaega. Viimasel ajal eelistatakse paastuaja nimetust ja rohkem on neidki usklikke, kes ka ise paastuvad. See ei pruugi tähendada teatud toitudest loobumist – on neidki, kes väldivad näiteks sotsiaalmeediat või telerivaatamist. Kuid kannatusaja algusest enamgi on kristlikus meedias möödunud nädalal tähelepanu pööratud nüüdisaja kannatustele. Nimelt on ÜRO kuueaastase vaheaja ...

Võrgust välja!

„Helendavast ekraanist on saanud nutiühiskonna pihipeegel, mis sageli moonutab tundmatuseni tegelikku pilti,“ kirjutab peapiiskop Urmas Viilma palvepäeva karjasekirjas. Viidates meie praegusele elulaadile: sa kas oled võrgus või võrgust väljas, ühendatud või mitteühendatud. Moodsa aja maailmas jagame oma elu kahe eri maailma vahel. Võrguelu elav inimene ei tunne end üksildasena. Ta võib tunda end hoopis võimsana, kui saab saata „helendavale ekraanile ritta oma ligimese kõik ...

Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini

Tallinnas Jaani kirikus ja Kiek in de Köki kaitsetornis saab jüripäevani vaadata reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud huvitavat piibliteemalist näitust „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini“. Näitus koosneb kahest osast: Jaani kirikus saab tutvuda esimeste eestikeelsete piiblitekstidega, Kiek in de Köki näitusesaalis aga mitmete erinevates Euroopa rahvaste keeltes ilmunud piiblite näidistega. Näituse on koostanud Eesti Piibliselts, abiks on olnud Cambridge’i ...

Kristlaskonna ühine palvepäev

Märtsikuu esimesel reedel oli maailma palvepäev (World Day of Prayer), mida oikumeenilise jumalateenistusega tähistati ka Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. Palvepäeva selle aasta teemal „Kas ma teen sulle ülekohut?“ (Mt 20:1–16) olid tekstid koostanud Filipiini korralduskomitee naised. Neid, erinevas vanuses ja erineva saatusega filipiinlannade lugusid esitasid Rootsi-Mihkli kirikus mitme konfessiooni naised. Filipiini naiste ja nende võitluse eest parema tuleviku nimel ...

Lühiuudised

Younan

Riia Peetri kiriku tulevik kaalukausil Riia linnapea Nils Ušakovs teatas oma Facebooki-lehel, et ta pooldab Riia Peetri kiriku andmist Läti Evangeelse Luteri Kiriku omandusse. UNESCO maailmapärandi nimekirjas olev pühakoda on praegu kasutusel kontserdi- ja näitusesaalina, kuid seal tegutseb ka väike luteri kogudus. Praegu haldab kirikut linnavalitsus, kuid juriidiliselt ei kuulu see kellelegi. Et pühakoda hädasti remonti vajab, on Ušakovsi sõnul omandivaidlus vaja kiiresti ...

Kindlale kaljule rajatud eluhoone

Homme, 9. märtsil täitub Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajal Mihkel Kukel 60 eluaastat. Eesti Kirik soovib talle kui ajalehe kolleegiumi pikaajalisele liikmele ja esimehele sünnipäeva puhul õnne. Lehelugejad loodavad, et oma tööd, mis ei piirdu ainult vaimuliku teenimisega Rapla kihelkonnas, jätkab õpetaja nagu seni õnnistatult ja tulemusrikkalt. Ajame juttu Rapla ruumika pastoraadi Inglisaalis, väljas langeb valgus juba kevadiselt, ehkki külmakraadid sunnivad parte ...

Katoliku kiriku pea näeb olulisima vaimuliku teemana igapäevast tööd noortes peredes

Pärast reformatsiooni on katoliku kirik olnud Eestis võrreldes protestantlike või õigeusu kirikutega vähem nähtav, kuid siiski pidevalt olemas. XX saj lõpul, ühes usulise taasärkamise lainega elavnes siin ka katolitsism. Isegi usuleiged eestlased teavad hästi Isa Philippe Jourdani tema avalike esinemiste, sarmika ja sõbraliku näo, Eesti Raadio „Ööülikooli“ jpm kaudu. Ta on elanud Eestis alates aastast 1996, on Eesti Vabariigi kodanik ja kahtlemata aina enam tuntud ...

Kindlameelne Avo Kiir

Iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril 65aastaseks saanud Iisaku koguduse õpetaja Avo Kiir, kes tähistas aasta alguses ka oma 30. ordinatsiooniaastapäeva, ei näe probleemi selles, kui vaimulik peale kogudusetöö on rakkes kohalikus omavalitsuses. Enda kogemustele toetudes leiab ta, et ordineeritu võib lisaks praosti ametile olla kogukonnale abiks ka vallavanemana. Avo Kiir on suutnud hoida tasakaalu võimu ja vaimu vahel, nõnda et olles samaaegselt kiriku- ja riigiameteis, pole ...

Ave Prints – mitmekülgsete annetega töötegija

Järvamaal tuli veerand sajandit tagasi Ambla koguduse juurde toona veel üsna nooruke Ave Prints. Tuli ja jäi. Ja mitte lihtsalt ei tulnud, vaid on võtnud endale vastutuse mitme valdkonna majapidajana. Nelja lapse ema Ave Prints (48), Ambla koguduse organist ja pühapäevakooliõpetaja, usub, et tema olemust – olla kõiges täpne ja põhjalik – on mõjutanud kunstiajaloolasest vanaisa Olev Prints, kes on uurinud Tartu Jaani kiriku skulptuuride värvikihte ja on üks, tänu kellele ...

Reformatsioon kui ajalugu

peeter-olesk-2017

Tänavu kevadel möödub 30 aastat kolmest väljasõidust, mille algatasid Elvas elav humanitaar ja luuletaja Ain Kaalep ning tollal Vapramäel elanud Peeter Olesk. Väljasõitude praktiliseks korraldajaks oli Tartu maakonnaraamatukogu juhataja, vaikne, aga veendunud rahvuslane Tiiu Erleman (1933–2006). Ideeks oli tutvustada inimestele „Wastset Testamenti“, mille esmatrükk avaldati 1686. Esimene kõnekoosolek toimus maakonnaraamatukogu selleaegses kodus Emajõe vasakul kaldal. Teine ...