Lehenumber » Väljaanded » 22. veebruar 2017 Nr 8/9

Rakvere kogudus avas töökeskuse

10. veebruaril õnnistas peapiiskop Urmas Viilma Rakvere Kolmainu koguduse pastoraadi keldrikorrusel erivajadustega inimestele töökeskuse. Sellist keskust pole siiani meie koguduste juures olnud. Praegu koguduse vabatahtlike õlule toetuv keskus on avatud kaks korda nädalas: kolmapäeviti ja reedeti. Õnnistamisjärgsel kolmapäeval töökeskusesse sisenedes on esimeseks uudistatavaks ruumiks päikesepoolne tekstiilituba. Seal on oma koha leidnud Puuetega Inimeste Koja annetatud ...

Lugude kogumise võistlus „Minu kodukogudus“

Eesti Kiriku toimetus kuulutab välja lugude kogumise võistluse, mis on pühendatud EELK 100. aastapäevale. Lugusid ootame toimetusse 16. aprilliks. Võistluse eesmärk Pühendatud EELK 100. aastapäevale. Eesmärk on innustada inimesi jagama oma koguduseelu kogemusi ning tunnustada parimaid kirjutajaid. Võistluse eesmärk on jäädvustada EELK liikmete mälestusi, hinnanguid, ettepanekuid, mis talletavad Eesti kaasaegse kirikuelu tugevusi ja nõrkusi, meeleolukaid pilte ja ...

Kingitus Eesti Vabariigi juubeliks

Merillelt

Tahes-tahtmata mõjutab käesoleva nädala lõpus saabuvat Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamist millegi suurema ootus. Vahel tundub, et tänavune aastapäev on aasta pärast saabuva juubeli eelproov ja sihiseadmine sellele eelnevaks aastaks. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ürituste ja ettevalmistuste kajastamiseks on loodud informatiivne ja kõikide ideid kaasav koduleht. Muu hulgas on seal üleskutse teha Eesti Vabariigile sajandaks aastapäevaks kingitus. Hakkasingi mõtlema, ...

Ta olgu sinu kaitseja …

kutsar

24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 99. aastapäeva. Riigi sünnipäevale lisab tähtsust lippude ja teiste sümbolite ilmumine tänavapilti. Tähtpäeva eel süüviks korra sellesse varjatusse, millest riiklikud sümbolid esmavaatlusel ei kõnele. Sõnad, mida hümnina laulame, või lipp, mida kanname, on väärika ajalooga. Rahvushümniks saanud laulule kirjutas sõnad Voldemar Jannsen ja see kanti ette esimesel laulupeol 1869. Kui sinimustvalget 1884. aastal Otepääl õnnistati, kõlas ...

Soome kiriku ees seisvatest küsimustest

Mõned mõttekäigud assessor Tauno Toompuu kirjutisest sõpruse kohta Soome kirikuga (EK 15.2.2017) vajavad täpsustamist. Nimelt pole kirikutevaheline koostöö päris võrreldav kahe inimese sõprusega, milles on vaid kaks osapoolt. Kirikutevaheline sõprus on eelkõige osadus Jumalaga. Kui üks kirikutest osaduse Jumalaga rikub, rikub see ka kirikute omavahelise suhte. Viimast ei rikuta üksnes siis, kui kummalgi pole osaduse jaoks Jumalat vaja. Naiste ordinatsiooni teema on tõesti ...

Allikast, kust ammutada jõudu

Tuleb tunnistada, et pikk ja pime talv, kuigi teda nagu õieti polegi, on mõjunud väsitavalt. Päike, mis kõrgemalt käib ja nagu ime läbi halli taeva minema pühib, kosutab ja viib mõtted kevadele. Ja suvele, mil käisin ainukordsel vana kirikuga Vormsil, mis on võib-olla inspiratsiooni andnud ka Eesti märgi rändrahnu loojatele. Neid tohutu suuri ja vähe väiksemaid kive seal juba jagub. Mõnel on oma nimigi: misjonär Lars Johan Österblomi, parun Otto Friedrick Fromboldi, ...

Eesti Kiriku lugejate reis Karjalasse Kiži ja Valamo saartele

Kiži_saarel3

Eesti Kirik on oma lugejaid juba 17 aastat viinud suviti reisidele. Sel suvel reisime koostöös Tiit Reisidega Karjalasse (Venemaa). Reisi aeg 14.–19. august. Marsruut: Tallinn – Staraja Sloboda (Aleksander Svirski kloostri külastus) – Petrozavodsk (Petroskoi) – UNESCO kaitse all olev muuseum-reservaat Kiži saarel Onega järves (Äänisjärv) – Martsialnõje Vodõ – Kivatši looduskaitseala – 16. sajandist pärineva Kinerma karjala küla-vabaõhumuuseumi külastus – Ruskeala ...

Soome ja Eesti kiriku­juhtide kohtumine

Tallinnas toimus 13.–14. veebruaril Eesti ja Soome luterlike kirikute kirikuvalitsuste kõrgetasemeline kohtumine. Soome kirikuvalitsuse delegatsiooni eesotsas oli peapiiskop Kari Mäkinen. Konsistooriumis toimunud nõupidamisel andis peapiiskop Urmas Viilma ülevaate Eesti kiriku hetkeolukorrast ja uutest väljakutsetest. Kahte päeva mahtus lõuna Soome saatkonnas suursaadik Kirsti Narineni juures; kohtumine riigikogu I aseesimehe Enn Eesmaaga ja Tallinna raekojas Tallinna ...

Konsistooriumi veebruarikuu istungil

Iisaku koguduse nõukogu ettepanekul pikendati õp Avo Kiire, kel 23. veebruaril täitus 65. eluaasta, ametiaega 23. veebruarini 2022. Õpetaja Naatan Haamer vabastati Tartu praostkonna vikaarõpetaja kohustustest seoses tema määramisega Tartu Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetajaks alates 16. jaanuarist. EELK Usuteaduse Instituudi rektoriks valiti seni sel ametikohal olnud Ove Sander ja määrati ametisse alates 21. veebruarist. Kinnitati muudatus EELK Usuteaduse Instituudi ...

Lagle Parek: liigne mugavus soodustab lodevust

Löögid, mis saatusel Lagle Parekile (75) varuks olid, pole murdnud tema optimistlikku meelt ega pannud ühtegi oma tegu tagantjärele kahetsema. Kui saaks eluteed samades oludes alustada, kordaks ta tehtut. Väljasaatmine Siberisse, aastad poliitvangina ning katsumused poliitilises vastupanuliikumises on tema sisemist vabadust vaid karastanud ning kasvatanud. India päritolu birgitiini ordu nunn naeratab sõbralikult, kui Pirita kloostri külalistemaja väravast sisenedes uurin, ...

Heino Kivihall austab kaunist sõna ja kirja

Kalligraafia on kunst ilusti kirjutamisest kuni täieliku abstraktsioonini, ütleb eesti kirjakunsti suurmees Heino Kivihall (75). Tallinna Jaani kirikus oli tal juubelinäitus „Hümnid ja palved“, kus sai näha tähtsamaid palvetekste ja algkiriklikke hümne ning inimolevust puudutavaid miniatuure. Plaanis on seada Viimsi kirikusse üles näitus erinevates keeltes meieisapalvest. Heino on ema poolt hiidlane, isa poolt kõinlane, Tallinnas ilmale tulnud, Kõinastu laiul ja Muhus ...

Kvaliteedimärgiga ja oikumeeniliselt avatud

EELK Usuteaduse Instituut on pälvinud Eesti Kirikute Nõukogu 2016. aasta oikumeenilise aastapreemia. Instituut tähistas eelmisel aastal 70. sünnipäeva, olles Eesti vanim järjepidevalt tegutsev erakõrgkool, mille tööhaaret nii kirikus kui ka ühiskonnas laiemalt on märgatud ja hinnatud. Dekaan prof dr Randar Tasmuth ütleb, et oikumeeniline tunnustus oli meeldiv üllatus. Peaaegu kõikides kirikutes ja konfessioonides on inimesi, kes mingil moel ja ajal on olnud seotud ...

Koguduseliikme kohustus oma koguduse ees

Pereraadio „Kõnetuste“ saatetunnis rääkis peapiiskop Urmas Viilma külaskäigust Austraaliasse. Kohtumisel ühes koguduses ütles selle liige, et nii tore, et meil on liikmeid umbes 30. Viilma tõi võrdluse EELKga, kus sellise liikmete arvuga koguduses ohatakse: meil on ainult 30 liiget. Kogudused ongi erinevad. Suhtumine arvudessegi on erinev. EELKs on aruannete esitamise aeg ning kevadiseks kirikukoguks loetakse hinged ja liikmed kokku. Harju-Madise koguduse õpetaja Joel Siimu ...

Kiriku ja riigi ühendab rahvas

Viilma,Urmas_peapiiskop

Hakates kirjutama Eesti luteri kiriku iseseisvumise sajandal, juubeliaastal meie kirikust kui rahvakirikust, tuleb esmalt teha au- ja tänuavaldus Villem Reimanile (1861–1917). Rahvusliku mõtlemise suurkuju ja kiriklik visionäär Reiman oli esimene, kes, olles ilmselt tuttav teoloogi ja filosoofi Fr. E. D. Schleiermacheri (1768–1834) poolt avalikkusesse paisatud rahvakiriku ideega, teeb juba 1905. aastal Postimehes ilmunud viies artiklis konkreetsed ettepanekud kirikuelu ...

Minu kõne Eestile

Iga inimene näeb asju oma silmade, mõistuse ja südamega. Mõeldes Eestile küsin ma kõigepealt iseendalt: mida kujutab minu jaoks Eesti? Maad ja rahvast? Seda küll. Aga veel? Ajalugu, kultuuri, keelt – kõike seda, mida meie esivanemad ja me ise oleme loonud ja mis meie jaoks Looja on loonud – imeilus põhjamaa, tõsi küll, üsnagi kivise pinnasega, aga ikkagi viljakandev, õitsev ja rohelusse uppuv. See on see maa, mis meile hoida ja kaitsta on antud. Me oleme eestlased ning ...