Lehenumber » Väljaanded » 23. märts 2016 Nr 13/14

Jumala tahtmine

Jeesuse viimased päevad ajalikus maailmas on vägev kuulutus. Tema kaasaegsed on nagu eelnevad põlved haaratud usulistest sooritustest, et taas kord meenutada Kõigeväelise hoidmist ja kandmist. Jeesuski on pühadeks Jeruusalemmas, õhus on pinget – midagi peab muutuma! Prohvetite kuulutus lubab Jumala rahvale tröösti, Messias peab kord tulema. Pühadetoimingud hoiavad teatud usulist ühtsust ja rahva eneseteadvust, pühad rituaalid julgustavad ootama ja mõistma ...

Kas usud Kristuse surnuist ülestõusmisse?

Andres Põder

Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud dr Kaido Soom analüüsis vaimulike konverentsil, millised on uurimuse «Usust, elust ja usuelust 2015» põhjal luterlaste uskumused. Kristuse surnuist ülestõusmist usuti järgmiselt: täiesti nõus 27%; pigem nõus 29,7%; pigem ei ole nõus 17,6%; üldse ei ole nõus 12,2%; raske öelda 13,5%. Eesti Kirik küsis vaimulikelt, millised on nende kogemused. Kas küsitluse tulemused lähevad kokku sellega, mida nad oma kogudustes on märganud. Andres ...

Täiskasvanute kiusamine

Vabariigi aastapäeva eelses «Radari» saates rääkisid praegused (Valdo Randpere, Kadri Simson) ja endised riigikogu liikmed (Kristiina Ojuland) ja nende abikaasad (Marina Riisalu) neist mõnest minutist, mil kaamerad filmivad seda, kuidas nad presidendi ja presidendiprouaga kätlevad, televaatajad neid näevad ja moeeksperdid kommenteerivad-hindavad riietust üldiselt ning eelkõige naiste kleite. Kadri Simson ja Kristiina Ojuland andsid mõista, et neile ei lähe eriti korda see, ...

Positiivsest mõtlemisest

luhamets_joel_nh

Hea tooni juurde kuulub rõõmsalt tulevikku vaatamine. Sõjaohtu pole, naabrid meid ei ohusta, rahvaste ränne meid ei hirmuta, Lähis-Ida konflikt meid ei puuduta, Euroopa Liidu sisepinged on alati lahendatud, inimesed on head, rahvas on tark, pattu ei ole olemas. Kuritegevust põhjustavad seadusandluse puudujäägid ja kellegi tegemata kasvatustöö või vähesed vaba aja veetmise võimalused. Surmast me ei kõnele. See on alati erand või õnnetus. Sageli ka arstide saamatus. Elu tuleb ...

Eesmärgiks külvata hirmu ja hävingut

Tarto,Enn

Tänavu paastumaarjapäeval ja suurel reedel möödub 67 aastat 25.–27. märtsini toimunud suurküüditamisest Eestis, mille pani toime Nõukogude Liit. 20 722 inimest pidi hetkepealt jätma oma senise elu ja minema raskele Siberi teekonnale. Nendest ligikaudu 3000 ei pöördunud enam kunagi koju tagasi. Kogu selle elajaliku operatsiooni läbiviimiseks toodi okupeeritud Eestisse täiendavalt 10 000 eriväljaõppe saanud Nõukogude sõjaväelast. Eesmärk oli rahvast hirmutada ja murda ...

Kristus võidab surma

Suurel reedel, Jeesuse üle kohtumõistmise, ristilöömise ja surma päeval on jumalateenistuste keskmes Kristuse kannatuslugu ja risti sõnum. Leinapäeva tõsidust võib väljendada ka see, et kirikus ei süüdata tulesid, ei mängita orelit ega helistata kellasid. Paljudes paikades Eestimaal korraldatakse sel päeval ristitee rännakut. Et sel aastal langeb see päev kokku küüditatute mälestuspäevaga, mõeldakse ka neile ligi 21 000 eestlasele, kes 1949. aasta 25. märtsil, ...

Tartu praostkonna töö elavate kividega

9. märtsil toimus Tartus Pauluse kirikus Tartu praostkonna 20 koguduse sinod, mis tegi kokkuvõtte 2015. aasta tegemistest praost Ants Toominga juhtimisel. Sinod algas jumalateenistusega, kus peapiiskop Urmas Viil­ma jutlustas Jeesusest kui eluleivast. «Ajalik elu saab toidetud ajalikust, igavene elu igavesest leivast. Jeesus saab eluleivaks, kui teda ristil murtakse maailma pattude eest. Jeesus on murtud leib, mida ta ise meile pakub,» oli peapiiskopi sõnum. Kokkutulnuid ...

Otsused

Konsistooriumi istungil EELK koostöömedali sai Jukka Yrjölä – Vormsi koguduse kaastööline Soomest, estofiil ja Eesti-Soome kirikute koostöö ajaloo uurija; Helena Ravolainen – Nõmme Rahu koguduse kaastööline Soomest; Mike Wind – Nõmme Rahu koguduse kaastööline Ameerikast. Teet Hanschmidt on vabastatud Vahastu koguduse hooldajaõpetaja ametist alates 1. märtsist. Samast kuupäevast on koguduse hooldajaõpetajaks määratud Kalle Kõiv. Kari Antero Tynkkynen on isikliku avalduse ...

Joosep Tammo: vaimustun, kui mõtlen Jumala tööle ja armule

1970. aastal kirjutas 20aastane Joosep Tammo (65) Nõukogude armees olles luuletuse: Otsin Sind mägiojade taevasinast / kärestiku kohinast / samblaniiskeist kaljulõhedest. / Otsin Sind, Elav. / Ümbritse mind / ava silmad pimekaesed / Sind nägema. Küllap ei osanud noor Joosep Tammo siis aimata, milliseks kujuneb tema elu otsitud Elava juhtimisel: aastad Eesti EKB Koguduste Liidu presidendina, Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) asepresidendina ja haridustöö konsultandina, Pärnu ...

Ei ole õpilane ülem oma õpetajast

Ja Jeesus jüngritega tuli paika, mille nimi on Ketsemani. Ja Jeesus ütles oma jüngritele: «Istuge siin, seni kui ma olen palvetanud!» Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning muutus kurvaks ja tundis ahastust. Ja Jeesus ütles neile: «Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!» Ja ta läks pisut eemale, langes maa peale ja palvetas, et kui on võimalik, see tund läheks temast mööda. Ja ta ütles: «Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas ...

Igal päeval on oma sõnum

õhtusöök

Läheneme kirikuaasta suurimatele pühadele, mis kõnelevad nii kannatusest, ohverdusest, lunastusest kui võidust. Suur neljapäev Jeesus seab armulaua. Püha õhtusöömaaeg on üks kristliku jumalateenistuse keskpunktidest. Altarisakrament on uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus. Jeesus peseb jüngrite jalad, näidates nii alandava teenimise ...

Rahvuskaaslased väljaspool kodumaad vajavad teenimist

Piiskop Tiit Salumäe usub, et kevadisel kirikukogu istungil menetletakse EELK diasporaatöö seadust. Kodu-Eesti kirik on läbi aastakümnete vastavalt oma võimalustele ja poliitilisele olukorrale hoolinud rahvuskaaslastest, olgu nende koduks Eestist ida või lääne poole jääv riik. Eestlaste arv Soomes kasvab Kui räägime eestlastest välismaal, täheldame vähemalt kolme suurt Eestimaalt lahkumise lainet. Esimene neist Vene impeeriumi aladelt aastail 1820–1917, teine II maailmasõja ...

Usu sild üle Soome lahe

27. veebruaril, paar päeva pärast Eesti Vabariigi 98. aastapäeva ja päev enne Soome kultuuri ehk Kalevala päeva, kaitses Helsingi ülikoolis doktoriväitekirja emeriit­õpetaja Jukka Yrjölä, kellel on aastakümnetepikkused sidemed ka meie luterliku kirikuga. Eesti ja Eesti luterliku kiriku jaoks muutis doktoriväitekirja kaitsmise eriliseks asjaolu, et uurimus «Usu sild üle Soome lahe. Soomlaste kiriklikud suhted Eestiga 1918–1939» käsitleb luterlike kirikute, kristlike seltside ...

Intervjuu emeriitõpetaja Jukka Yrjöläga

Mis on sinu väitekirja olulisim uurimistulemus? Kahe maailmasõja vahelisel ajal valitses nii Soomes kui Eestis suur rahvuslik vaimustus, milles sisaldus soov arendada maa olusid parimal võimalikul moel ning ka sõprussuhete kaudu. Ajaloolistest põhjustest tingituna ei olnud Eesti ja Soome kirikute vahel varem otsesuhtlust. Suhted hakkasid vaikselt arenema 1920. aastate keskpaigast ja saavutasid oma tipu 1930. aastatel. Sidemed olid toona väga mitmekülgsed. ...

Rannamõisas on elav koguduseelu

Piiskop Tiit Salumäe käis piiskopina esimesel kogudusekülaskäigul. Palmipuudepüha jumalateenistusel Rannamõisa koguduses teenis ta koos õpetaja Aare Kimmeliga, andis talle edasi õnnesoovid 65. sünnipäevaks ning kohtus kogudusemajas koguduse aktiiviga. Piiskop Salumäe jäi visiidiga rahule, sest «kui koguduse inimesed kinnitavad, et nad on oma õpetajaga rahul, siis mis saab veel meeldivam olla». Selgituseks lisas ta, et igal kogudusel on oma profiil, millises tegevuses ...