Veerand sajandit Iisaku koguduse juhatuse esimehena ametis olnud Anne Ferschel on ametikaaslaste seas nii tuntud kui tunnustatud, aga ka armastatud. Oktoobris toimunud 8. juhatuseesimeeste konverentsil anti talle aasta juhatuseesimehe tiitel. Temast kaks aastat kauem Iisaku kogudusega seotud õpetaja Avo Kiir ütleb, et Anne võiks saada elutöö preemia. Üldkiriklikult anti Annele viis aastat tagasi EELK aukiri. Nii et mis tunnustamisse puutub, siis tuleb vaid õigel ajal ...

Just praegu on õige aeg tellida ajaleht EESTI KIRIK 2016. aastaks! Ajalehe EESTI KIRIK tellimishinnad 2016. aastaks Aastatellimus 29 € 6 kuud           16 € 3 kuud             8 € PÜSIMAKSELEPINGUGA SWEDBANKIS 2.40 € KUUS. Vajaliku viitenumbri saab toimetusest. PAKUME SOODUSTELLIMUST KOGUDUSTE KAUDU: Tellides vähemalt 5 lehte koguduse kohta, on ühe aastatellimuse hind 27 € Tellides 10 ja enam lehte koguduse kohta, on ühe aastatellimuse hind 26 € Sooduspakkumine ...

Parim kink heale sõbrale, pereliikmele või tublile koguduse töötegijale on ajalehe EESTI KIRIK tellimus kas aastaks või lühemaks ajaks. Kauni kinkekaardiga saate sellest teada anda inimesele, keda soovite ajalehe tellimusega rõõmustada. Kinkekaart on tasuta, maksta tuleb lehe tellimuse eest. Kingisoovi korral vormistame toimetuses tellimuse ja saadame arve. Kinkekaardi saadame samuti postiga kingituse tegija aadressile, siis saate selle sobival hetkel kingituse saajale üle ...

Ilmunud on Eesti Kiriku seinakalender «Eestimaa kirikud 2016. EELK Võru praostkonna pühakojad». Nagu esikaas viitab, on seekord kalendris Võru praostkonna kirikud ja palvemajad, sh ka pildid Petseri kirikust. Toimetus võtab vastu kalendri tellimusi aadressil sirje.kasemaa@eelk.ee või telefonil 733 7795. Üksikmüügi (1–9) hind on 2.50 €, alates 10 eks 2.30 €, alates 100 eks 1.95 €. Postiga saatmine (1 kalender) maksab 3.50 eurot. Kalender tuleb müüki ka EELK konsistooriumis, ...

Venemaal otsib abi 900 000 põgenikku. Vene siseministeerium eraldas 16. septembril põgenike abistamiseks 7 miljonit rubla. Selline oli Postimehe uudis aastast 1915. Esmapilgul võib olla üllatav, aga täpselt sada aastat tagasi oli ka Eesti ajakirjanduses üks tulisemaid teemasid sõjapõgenike vastuvõtmine. Erinev oli põgenike päritolu – toona tulid peamiselt lätlased. Näiteks septembris 1915 avasid Tartus uksed nii Riia muusikakool kui ka paljud teised Riia linna ja Liivimaa ...

Aastaid tagasi on EELK Kirikumuusika Liidu üldkoosolekul pikalt arutletud teemal, milline muusika sobib kirikusse. Nagu see oli teemaks ka käesoleval aastal kirikumuusikute konverentsil. Jõulude eel otsivad mitmed kontserdikorraldajad taas esinemispaiku, ka kirikuid. Muusika valikul peaksime lähtuma sellest, et see oleks vaimuliku sisuga. Vokaalmuusika puhul saab kergemini otsustada, instrumentaalmuusikaga on keerulisem. Samuti peaksime arvestama seda, kas soovitakse laulda ...

Keelekasutajad on elavad inimesed. Me võime ka keelt vaadata elava olendina. Ja tõesti, kui antakse käsk sõjas avada tuli, siis tagajärjeks on laibad. Keel võib tappa. Aga keel võib ka rahustada, võib ärritada ja kutsuda välja viha. On ka armastusekeel ja on püha keel. Kui aga lobisetakse endale aru andmata, mida suust välja aetakse, siis on keel ise surnud. On olukordi, mil õigem on vaikida. Meil on nimi. Ja iga nime taga on konkreetne isik. On nimesid, mis ärritavad, mida ...

Eesti Kiriku toimetus asub Tartus samas trepikojas Vene saatkonna konsulaarosakonna kantseleiga. Viimastel nädalatel on meie välisukse esist katnud küünlad ja lilled Egiptuses Siinai poolsaare kohal alla kukkunud lennukis hukkunute mälestuseks. Vaevalt said küünlad kustuda ja lilled närtsida, kui süüdati uued Raekoja platsil purskkaevu mademel, et väljendada oma leina ja solidaarsust reedel Pariisis toimunud terrorirünnakute ohvritega. Sotsiaalmeedias on profiilipildid ja ...

«Tartu Pauluse koguduse juures asub iseäraline osakond kirikumuusika eest hoolitsemiseks: Tartu Pauluse Kirikumuusika Selts» – nii on kirjas Eesti riigiarhiivist leitud dokumendis, mis seisab 1923. aastal loodud Tartu Pauluse Kirikumuusika Seltsi põhikirja esimesel leheküljel. Sama võime lausuda ka praeguse kohta, sest 3. juulil 2015 taasavati Tartu Pauluse Kirikumuusika Selts piduliku orkestri- ja orelikontserdiga Tartu vaimuliku laulupeo raames. Seltsi tegutsemise kohta ...

10. novembril sooritasid konsistooriumi ees diakoniameti eksami Tiit Lastik, Tiit Maasikmäe ja Ülo Liivamägi. Tiit Lastik (25) õpib teoloogiat usuteaduse instituudis (UI) 3. kursusel. Elab Tamsalus. On Tamsalu Lunastaja koguduse aktiivne liige (ristitud ja konfirmeeritud 2008). Igapäevast leiba teenib Tapal Maarjamaa hariduskolleegiumis kasvatajana. Diakonina on soov teenima asuda samuti Tamsalu Lunastaja koguduses. Ülo Liivamägi (54) õpib usuteadust UI magistriõppe 1. ...

Järvakandi Pauluse kiriku lõikustänupüha jumalateenistusel anti kauaaegsele koguduse juhatuse esimehele Rein Rannele (fotol) üle selle aasta Rapla kihelkonna auhind. Auhinnaks on skulptor Tauno Kangro loodud kihelkonna nime- ja kaitsepühaku Maarja-Magdaleena pronkskuju. AS Gildemannis valmistatud dolomiidist alusel Rapla kihelkonna nime- ja kaitsepühaku auhinda on välja antud 1998. aastast. Statuut näeb ette, et nominendiks võib esitada isiku või isikute rühma, kellel on ...

Kes on jälginud peapiiskop Urmas Viilma tegemisi, on tähele pannud, et ta liigub palju ringi – ja mitte ainult Eestis. Viilma enda arvestuste järgi on ta alates 2. veebruaril toimunud peapiiskopiks pühitsemist olnud 13 välislähetusel ja veetnud raja taga 75 päeva. Hiljuti viibis Viilma Šotimaal Porvoo osaduskonna kirikupeade kokkusaamisel. Ka on peapiiskop äsja külastanud väliseesti kogudusi Kanadas ja Inglismaal Londonis. Miks on EELK-le tihe välissuhtlemine sedavõrd ...

Pealkirja «Samas paadis» kannab pagulaste teemaga seotud koolitus, mille üheks läbiviijaks on EELK peretöö koordinaator ja perekeskuse juhataja Pia Ruotsala. Esimene koolitus oli Tartus, sel kuul on veel koolitused Tallinnas ja Rakveres. Oma kogemusi jagab neli aastat Jordaanias pagulastega töötanud Soome misjonär Pia Ruot­sala. Koolitusel jagatakse teadmisi pagulastest ja kinnitatakse, et Eestis saab kasutada teiste riikide kogemusi. «See on Eesti eelis,» ütleb ...

80 aastat tagasi, 1935. a novembris valmistati ette uue agenda kavandit, Rapla kirik sai täishiilguses elektrivalguse, kogudused said uusi õpetajaid ning oldi mõtetes lahkunutega. 7. novembril oli koos liturgiline komisjon, kes vaatas läbi uue agenda kavandi muusikalise osa, mille oli ette valmistanud helilooja Enn Võrk ja mis kujutas endast ühtlast tervikut. Uuele agendale pidi lõpliku hinnangu andma 21.–23. jaanuaril 1936 Tartus aset leidev usuteadlaste konverents. Sel ...

Hiljuti saabus toimetusse kiri, kus tähelepanelik lehelugeja viitab kirikulehes seisvale ebakõlale. Jutt on 28. oktoobril ilmunud Eesti Kiriku (nr 43) 6. lehekülje artiklist «Pühaderikas oktoobrikuu 1935», mille autor Mati Märtin lehitseb 80 aasta taguseid ajalehti ning refereerib toona kirikuga seonduvat. Artikkel lõpeb järgmiste ridadega: «Halb sõnum tuli aga Räpinast. Sealne luteri kiriku köster Jaan Küüts oli kolme aasta jooksul omastanud 550 kr kirikumakse, jättes need ...