Lehenumber » Väljaanded » 8. juuli 2015 Nr 30

Ristirahva laulupüha

32 dirigenti, 124 kodumaist koori, lisaks 12 väliskoori ja 6 puhkpilliorkestrit – selline oli numbrites väljendatuna muusikute vägi, kes EELK kirikupäevade laulupeol 4. juulil Tartu lauluväljaku kiituslauludega täitis. Lauldi tänu Maarjale ja Isale, nii nagu laulupeo motole «Maar­jamaa – Isa maa» kohane. Repertuaaris oli laule vanemast ajast lähemalt ja kaugemalt, aga suuremalt jaolt tänapäeva eesti autoritelt. Lauljad olid endalt maha pühkinud kogu pooleteise päeva ...

Miks Jumal vihma kinni ei keera?

Kristjanilt

Jeesus pööras mäejutluses pea peale palju toonases ühiskonnas üldlevinud tõdesid. Jeesusega sai lahutuskirja andmise aeg läbi, naist ei tohtinud enam minema ajada ega minemaaetud naist võtta. Läbi sai ka silm silma ja hammas hamba vastu aeg. Matteuse evangeeliumi 5. peatüki 43.–45. salmis ütleb Jeesus: «Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et ...

Pagulased – probleem või võimalus?

Tiitus,Marko_2014

Kirikupäev ja vaimulik laulupidu on selleks korraks jäänud seljataha, ent puudutavad ja inspireerivad kohtumised, laulu- ja mängurõõm, kogemus lootusrikkalt Jumalale vaatavast ning kaasinimesi ja ühiskonda teenivast ja rikastavast Eesti kirikust ja kristlaskonnast tuleb kaasa homsesse ja ülehomsesse. On põhjust olla uhke oma kiriku üle ning veel kord südamest tänada kõiki, kes kirikupäeva ja laulupeo õnnestumiseks panuse andsid. Religiooniõpetaja ja Eesti Kiriku kolumnist ...

Juubeliaasta kese

Salo_Vello 066

Praegune Maarjamaa juubeliaasta seisab selles, et 1215. aasta suvel ristiti Sakalas ja Ugandis suur hulk eestlasi, kindlasti sadasid, kui mitte tuhandeid. Aasta lõpus peeti üleilmne kirikukogu, kus esimest korda oli Eestimaa piiskop, kes jutustas kõigile maailma piiskoppidele, et siin on sündimas üks uus ristikogudus. Sellest saab nüüd 800 aastat. Meil on põhjust tagasi vaadata, mis selle 800 aasta jooksul on sündinud siin Maarjamaa ristikirikus ja mida me saame sealt kaasa ...

Iga rahvas on oma õnne sepp

Päevakorral on pagulastega seotud probleemid. Aga lahendus oleks ju väga lihtne! Võtame vastu ligi miljon pagulast, astume islami usku ning las pagulased õpetavad meid rääkima ja kirjutama araabia keelt. Valime endale kuninga ja kuulutame välja Eesti islamistliku vabariigi. Muidugi on probleem, kas hakata sunniitideks või šiiitideks, nad on ju omavahel vaenujalal. Kuid ka siin oleks lahendus: hakkame vahhabiitideks ja astume liitu Saudi Araabiaga, ühe väga rikka riigiga, ...

Mu hing hõiskab

«Minu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu päästja pärast,» hõiskas armuleidnu ja sedasama tegid ka Maarjamaa õitsevad pärnapuud, valmivad maasikad ja päikesekiired õnnelike lauljate palgeil Tartu laulukaare kaitsva varju all. Vajame hõiskamist ja rõõmu, vajame kohalolemist nii sõnas, helis kui ka hetkes. Juba Augustinus teadis, et kes lauldes palvetab, palvetab mitmekordselt. Meid liitis osadus, avalik ühine usutunnistamine või veel enam, nagu seda ...

Esmakordselt eesti keeles Lutheri seletus Maarja kiidulaulu kohta

Kirikupäeval esitleti Martin Lutheri «Magnificati», mille on saksa keelest eesti keelde tõlkinud õp dr Urmas Petti. Tegemist on esmakordselt eesti keeles ilmuva teosega, mida peetakse tõlkija kinnitusel Lutheri piiblikommentaaride seas selle kauniduse tõttu omamoodi pärliks. Maarja kiidulaul oli Lutheri tõlke ja seletuse kirjutamise ajal igapäevaseks palvetekstiks, tuletab Petti saatesõnas meelde. Tekst valmis 1520.–1521. a. Toonastest rahututest oludest, näiteks sellest, ...

Kordatehtud kirikusse tulid inimesed

1. juulil toimus Tartu Jaani kiriku taaspühitsemise 10. aastapäeva tähistamiseks pidulik tänujumalateenistus, kus teenis kaasa 14 Ülikooli-Jaani koguduse liikmetest vaimulikku. Teenistusele sisenenud protsessioon oli pikk ja muljetavaldav. 17 vaimuliku seas oli külalisi kolm: peapiiskop Urmas Viilma (jutlus), piiskop Joel Luhamets ja abipraost Kristjan Luhamets. Ülejäänute puhul on ühiseks jooneks kuulumine Ülikooli-Jaani kogudusse; need on Tartu praost Ants Tooming, kes ...

Tallinna linn ja EELK sõlmisid hoonestusõiguse lepingu

Nädal tagasi, 1. juulil allkirjastasid peapiiskop Urmas Viilma ja Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda Tallinna pressikeskuses lepingu, mis võimaldab rajada Mustamäele kiriku. Kolm aastat tagasi sõlmisid Tallinna linn ja EELK eellepingu, millega anti kirikule õigus kasutada linna omandis olevat maatükki aadressil Kiili tn 9 eesmärgiga ehitada sinna kirik. Läbi on viidud kirikuhoone arhitektuurikonkurss ja neil päevil peaks koguduse õpetaja Tiina Klementi sõnul valmima ...

Lühiuudised

saatse-kirik

Maarjamaa teema teleekraanile Eesti Kristliku Televisiooni vahendusel jõuavad augustis Eesti Televisiooni kavasse kolm saadet sarjast «Teeliste kirikud». Saated on pühendatud Maarjamaa 800 teema-aastale, need filmitakse juulis Tallinna, Põlva- ja Jõgevamaa kirikutes, näiteks Kursi, Põltsamaa, Torma kirikus ja mõnes muuski pühakojas. Saadete autor on Erle Iher. Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus ütleb, et mitmel suvel kavas olnud kirikuid, kirikuelu ja ...

Laulupidu

antstooming

Kirikupäeva avajumalateenistus peeti Peetri kirikus, kus pealiturgina teenis peapiiskop Urmas Viilma, kes ka jutlustas. Tervitussõnad ütles emeriitpeapiiskop Andres Põder. Kaasa teenisid piiskopid Einar Soone ja Joel Luhamets, kirikuvalitsuse ja piiskopliku nõukogu liikmed jt. 1884. aastal pühitsetud toretseva ja esindusliku pseudogooti stiilis kiriku 1500 istekohast oli lõviosa kirikupäevaliste poolt hõivatud. Võimsalt kõlas ühislaul – alustati luterliku hümniga «Üks kindel ...

Teoloogiline haridus on inimesele kogu elu kandvaks jõuks

Viimased kolm aastat rakenduskõrgkoolina tegutsenud EELK Usuteaduse Instituut on saavutanud hea stabiilse taseme. Kuidas kirikuõpetajaid ja kiriku töötegijaid ettevalmistaval koolil läheb, sellest rääkis Eesti Kirikule rektor dr Ove Sander. Usuteaduse instituudi varsti 70aastase tegutsemise jooksul on erinevaid aegu üle elatud. Rektori sõnul on tegelikkuses kogu aeg oldud pigem praktilise poole esindajad, valmistades ette luteri kiriku vaimulikke. «Vahepeal püüdsime UId ...

Mungale ei tõotata roosidel tantsimise teed

Arhimandriit Sergei, Uus Valamo kloostri iguumen, tähistas püha Jüri päeval 50. sünnipäeva. Poole oma elust on ta olnud seotud kloostriga. 18 aastat olnud kloostri juht. Intervjuu Eesti Kirikule andis ta kloostri rikkalikus raamatukogus. Pärast vestlust avanes aga erakordne võimalus, kui isa Sergei avas suletud ukse ja juhtis meid varakambrisse, kus on hoiul kloostri hindamatud aarded. Väike osa neist on seatud kloostri 75. aastapäeva puhul ka näitusesaali. Soome õigeusu ...

Traditsioone murdev Soome kirikumuusik

Mai teisel nädalal viibis Eestis tuntud Soome kirikumuusik Pekka Simojoki, kes on loonud üle 600 laulu. Tema muusika on ebatraditsiooniliselt kaasaegne ja sellisena kõnetab ennekõike nooremaid inimesi. Tegu on ilmselt kaasaegset Soome kirikumuusikat enim mõjutanud inimesega ja tema kogemustest on ka eestlastel nii mõndagi õppida. Pekka Simojoki oli enne muusika, palve ja piibliõpetuse õhtu «Tähendus sõnade taga» algust Nõmme Rahu kirikus lahkelt valmis andma Eesti Kirikule ...

Kahe piiskopisaua sünnilugu

Kui Kursi kiriku kellamees Jüri Pere 6. augustil 2005 õe sünnipäevalt koju jõudis, olid teed ja tänavad oksarisu täis. Sooja augusti heitlik ilm oli pargipuid korralikult sakutanud ning ühe jämedama vahtraoksa pastoraadi aida katusele heitnud. Sealt Jüri selle koristustööde käigus maha lükkas ja kuuri alla vedas. Katus tuli muidugi parandada. Oksa loovutanud vaher kasvab aga edasi. Murdunud vahtraoks kuivas pastoraadi kuuri all 2014. aastani, mil Jüri Pere ja Raimu Niilo ...