Lehenumber » Väljaanded » 4. märts 2015 Nr 10

Eesti Kirikule tagasi vaadates

Täna 25 aastat tagasi hakkas taas ilmuma nädalaleht Eesti Kirik. Ajaleht Eesti Kirik saab sünnipäeva pidada kahel juhul. See on ühtaegu kummaline ja segadust tekitav. Kui lisada juurde veel väljaspool Eestit ilmunud Eesti Kirik, läheb pilt veelgi kirjumaks. Kaasaegsete mälu ei ulatu aega 1923–1924, mil luterlik kirik hakkas välja andma oma ajalehte Eesti Kirik. Kui 1923. a jõuludeks ilmus nn proovinumber, siis 1924. a 3. jaanuaril ilmunud leht kandis numbrit 1. Ajaleht sai ...

Lipud Tallinna Jaani kirikule

Vabariigi aastapäeva eelsel pühapäevasel jumalateenistusel võttis Jaani kogudus vastu Tallinna linna kingituse – sinimustvalge riigilipu ja sinivalge Tallinna lipu. Jumalateenistus algas tornikellade mänguga. Teenistusel lauldi ühiselt Martin Lipu ja Enn Võrgu laulu «Eesti lipp». Lipud andis üle Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes pidas ka tervituskõne. Lipud pühitses ja tänusõnad ütles koguduse õpetaja praost Jaan Tammsalu. Linnapea rõhutas oma kõnes Tallinna peaväljakul ...

Toetus usulistele ühendustele

Siseministeerium eraldas usulistele ühendustele toetuseks 100 000 eurot. Selle summa eest renoveeritakse palvekodasid, koolitatakse vaimulikke, toetatakse kristlikul kasvatusel põhinevaid koole ja koostatakse trükiseid. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul aitavad kogudused üleval hoida traditsioone ja säilitada kultuuri. EELK saab 10 000 eurot toetust, mille abil korraldatakse näiteks Suure-Jaani laulupäev ning arendatakse perekeskuse ja diakooniatalituse tegevusi. Ka Eesti ...

Püha Vaimu otsingud

«Meie koguduse laul kõlab umbes nagu tolmuimeja,» ütles mulle kohalik rabi, kui külastasin Leipzigi sünagoogi. «Muusikainstrumente me sünagoogis ei kasuta, sest Jeruusalemma tempel on hävitatud. Me leiname templit.» «Aga miks te siis templit üles ei ehita?» tundsin huvi. «Ah et miks?» oli rabi kohe valmis vastama. «Kas küsimus on rahas?» – «No kuulge! Kas keegi arvab, et juutidel napib raha? Silmapilk kuulutame välja korjanduse ja üle terve maailma tulevad kokku annetused. ...

Veerand sajandit Eesti Kirikut

Kukk,Mihkel

Täna 25 aastat tagasi hakkas taas ilmuma ajaleht Eesti Kirik. Paastuaja esimese pühapäeva jumalateenistusel 4. märtsil 1990 õnnistati Tallinna Kaarli kirikus ajalehe esimene number. Koos professor Evald Sae ja lehe esimese peatoimetaja Joel Luhametsaga oli mul õnn olla selle ajaloolise sündmuse otsene kaasosaline. Nii nagu Eesti vabariik ei ole ainult 24, vaid 97 aastat vana, sündis ka ajaleht Eesti Kirik ühe vanema järjepidevalt ilmunud eestikeelse ajakirjandusväljaandena ...

Pereväärtuste referendumist Slovakkias

Rain_Soosaar_oige copy

7. veebruaril Slovakkias läbi viidud pereväärtuste referendumi ümber toimunu peaks mõtteainet andma ka neile, kes hiljuti Eesti kooseluseaduse debatile kaasa elasid. Tõsi, kontekst on mõneti erinev. Slovakkia 5,4 miljonist elanikust on katoliiklasi rohkem kui 60%. Ühiskond on konservatiivne, seda ka suhtumises homoseksuaalsusesse. Näiteks lisati hiljuti põhiseadusesse säte, mille kohaselt abielu mõistet saab kasutada ainult mehe ja naise vahelise liidu kohta. Sellest ...

Paastukuusse oma valikuga

Pole kaksipidist vastust küsimusele, milline teema edestas möödunud nädalal konkurente. Isegi kirikukohvilauas kahvatasid päevapoliitika kõrval kõik teised. Päring, kas valimas käidud, astus tihkelt kanda viisakusküsimusele, kuidas läheb. Jah, isegi jutlusse kippus põletav teema. Vähemalt Tartu Jaanis, kus õpetaja Naatan Haamer tõstis piibliloo tänapäeva konteksti, lastes Jeesusel variseri majapidamise asemel ühe parteikontori kaheldavast külalislahkusest osa saada. Mida ...

Valimiste järelkaja

1. märtsil toimunud riigikogu valimised ei pakkunud erilisi üllatusi. Suure tõenäosusega moodustab valitsuse taas Reformierakond ning ka suuri muutusi senises poliitikas pole ette näha. Esialgsete valimistulemuste kohaselt sai Reformierakond 30, Keskerakond 27, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15, Isamaa ja Res Publica Liit 14, Vabaerakond 8 ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 7 parlamendikohta. Seega on oodata, et president Toomas Hendrik Ilves teeb ettepaneku uue valitsuse ...

Kristlikud raudteelased teevad oma tööd rõõmuga

Eesti Kristlike Raudteelaste Ühingule (EKRÜ) tegid visiidi Rahvusvahelise Raudtee Misjoni (RRM) president Ulrich Berger Šveitsist ja asepresident Fritz Ledvinka Austriast. Külalistel oli ka kohtumine EELK peapiiskopi Urmas Viil­maga ning AS Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori Parbo Juchnewitschiga. EKRÜ juhatuse esimehe, Eesti Raudtee transpordi- ja mehaanikagrupi juhi Tiit Tarve sõnul on Ulrich Berger ka varem Eestit külastanud, presidendil on tavaks iga kolme aasta ...

Vabariigi aastapäeval jagati tunnustust

Saue linna kõrgeima tunnustuse, teenetemärgi pälvis peapiiskop Urmas Viilma. Saue linnavolikogu märkis oma otsuses, et avaldab tunnustust Urmas Viilmale Saue linna juhtimises aktiivse osalemise, volikogu aseesimehe ülesannete kauaaegse täitmise ja Saue noortes kristlike põhimõtete kasvatamise eest. Teenetemärgi andsid Urmas Viilmale üle volikogu esimees Valdis Toomast ja linnapea Henn Põlluaas vabariigi 97. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel 23. veebruaril. Urmas ...

Otsused

Hqnschmidt2 copy

Konsistooriumi istungil Praost Peeter Kaldur vabastati EELK esindaja ülesannetest Eesti Kirikute Nõukogus. Peapiiskop Urmas Viilma nimetati EELK esindajaks Eesti Kirikute Nõukogus. Pikendati õp Teet Hanschmidti (fotol), kes on saanud 65aastaseks, ametiaega 22. veebruarini 2020.             Õpetaja Annika Laats (fotol) on määratud EELK Diakooniahaigla kaplaniks alates 10. veebruarist. Seni töötas sel kohal õpetaja Tanel Ots, ...

Fotomeenutusi Eesti Kiriku toimetuse endisest ja praegusest asupaigast

Gea Sibola Hansen raius end riigi ajalukku

Gea Sibola Hanseni töö on raske, ent huvitav. Nii ta vähemalt kinnitab. Skulptor läheb meie kultuuri- ja ajalukku kui Eesti lipu loo kajastaja kivis. Eesti lipu aastapäeval möödunud aasta 4. juunil kuulutati ta Otepääl uute bareljeefide ideekonkursi võitjaks ja külmal sügispäeval 21. novembril avati taiesed pidulikult. Bareljeefid paiknevad teine teisel pool kirikuaia väravat: ühel öölaulupidu ja teisel lipu sõidutamine hobuvankril. Pärast 19 aasta pikkust elu- ja ...

Kui aeg oli hõlpu täis

Taas ilmuma hakanud Eesti Kiriku esiknumbrist, mis nägi trükivalgust pühapäeval, 4. märtsil 1990, ajame juttu õpetaja Avo Üpruse ja dr Heino Noorega, kes mõlemad olid oluliselt tegevad kirikulehe taassünni juures. «Ei mäleta, mitte ei mäleta,» tõrjub Avo Üprus palvet taaselustada aastatetagust. Eks veerandsada aastat, mis lahutab tänast toonasest, ongi pikk aeg. Eriti mehe jaoks, kelle päevad polnud siis ega ole praegu täidetud olesklemisega. Nagu nüüd, nii oli Avo Üprus ka ...

Maailmakodanikust Vilde pärand ootab taassündi

Vilde_ed copy

Eduard Vilde muuseum Tallinnas Kadriorus kutsub sel nädalavahetusel endale külla, et tähistada kirjaniku 150. sünniaastapäeva. Küll tahaks kirjutada sõna «kirjanik» ette tuntud või armastatud. Ent käsi ja süda tõrguvad, sest need kõlavad võltsilt. Tuntud on 4. märtsil 1865 Simuna kihelkonnas Pudivere mõisas sündinud ja Muuga mõisas kasvanud Eduard Vilde (1865–1933) kindlasti ja armastatud on tema näidend «Pisuhänd» tänu legendaarsetele näitlejatele Urmas Kibuspuule, Jüri ...