Lehenumber » Väljaanded » 15. oktoober 2014 Nr 41

Jalgratastel ümber Viimsi poolsaare

Viimsi kirikute päevade üks aktiivsemaid ja sportlikumaid üritusi oli kirikurännak jalgratastel ümber Viimsi poolsaare. Rännaku jooksul külastasime kõiki poolsaarel asuvaid pühakodasid ning lisaks põikasime ka üle Tallinna piiri, taastamisel olevasse Mähe baptistipalvelasse.   Elu piiritsoonis Ratastel matkajaid oli meie rühmas kokku 12, kes olid tulnud kodukandist Viimsist, Lasnamäelt, kesklinnast, Nõmmelt ja isegi Kohilast. Kokku sai vahva seltskond väga erinevas vanuses ...

Kaarli kiriku kuldleer ja leerimälestuspäev

Kaarli kuldleer2014

Selle aasta augusti 24. kuupäeva jumalateenistus oli Tallinna Kaarli kirikus pidulikum kui tavaliselt. Nimelt said koguduse õpetajalt Jaak Ausilt edasiseks õnnistussõnad kaasa kuus väärikas eas prouat ja härrat – seekordsed kuldleerilapsed. Üks nende hulgast, EELK Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja Harri-Johannes Rein asus õige pea pärast 1964. aastal leeris käimist usuteadust õppima, ordineeriti vaimulikuks ja on ustavalt jumalariigi tööd tegemas tänapäevani. Pildil ...

Jeesus pakub jätkuvalt leiba ja eluleiba

Tori koguduses oli läinud pühapäeval mitmekordne pidupäev: tähistati lõikustänupüha, koguduse esmamainimise 470. ja praeguse kiriku 160. aastapäeva. Pikk ajalugu pakub ikka võimalusi tähistada erinevaid olulisi sündmusi koguduse või kiriku ajaloos. Need jälle liidavad inimesi: seovad selle paigaga ja sealsete inimestega. Panevad mõtlema järjepidevusele, usu tähtsusele ja mõjule. Kui kõigis kirikutes kiideti Issanda nime ja lauldi tema auks, siis Toris tänati teda eriliselt ...

Brüsselis alustati leeritundidega

Tallinna praost Jaan Tammsalu käis lõikustänupüha eel Brüsselis, et viia läbi armulauaga jumalateenistus kohalikele eestlastele ning alustada leeritundidega EELK kuulutuspunktis. «Huvi kogudusliku elu järele on jätkuv ja suur,» kinnitas Jaan Tammsalu, kes Brüsselis asuvate rahvuskaaslaste teenimisele on panustanud alates kuulutuspunkti loomisest lõikustänupühal 2011. Umbes poolsada eestlast jõuab enamasti teenistustele, mida neli korda aastas Rootsi kiriku ruumes ...

Seitse suvist päeva

Nüüd taas maakodus. Rohelus, rohelus. Paks rohelus igal pool, kuhu ka vaatad. Semester lõppes. Pean doktoritöö viimase peatüki kirjutama. Ma ei tea, kuidas seda teha. Teid, kuidas minna, on mitmeid. Esiotsa on vaid rohelus ja sellega harjumine. Maastik kui üle puistatud heleroheliste kaskede ja tumedate kuuskedega. Keegi on otsekui käinud ja siin-seal maasse torganud kasevihtu. Ja männid – kui suured! Kui me 20 aastat tagasi selle maakoha ostsime, polnud neid ollagi. Kui ...

Kuidas Lääne-Eesti kirikurahvas Põhja-Soomes käis

25 aastat tagasi, kui Eestis vabaduse tuuled puhuma hakkasid, leidsid kolm naaberkogudust – Lääne-Nigula, Kullamaa ja Märjamaa – endale Soomest Põhja-Pohjanmaalt sõpruskogudused. Nüüdseks on Soomes käimasolev koguduste ja omavalitsuste liitmine meie sõpruskogudused ühendanud, nõnda olemegi nüüd kõik suure Raa­he koguduse sõbrad. Raahe koguduse Eesti-Soome sõprusrühm, mis koosneb meie vanadest sõpradest-estofiilidest ning korraldab Eesti heaks väljamüüke, oksjoneid, ...

Saueri orel kõlab nagu suur orkester

Orelireis 008

Tallinna Toomkiriku Ladegasti-Saueri orel pühitseb tänavu oma 100. aastapäeva.   Sel puhul otsustas kogudus teha väljasõidu, et tutvuda teistegi Saueri orelifirma ehitatud orelitega. Päeva mahtus kolme ühes kandis asuva kiriku külastamine. Niisiis – Kursi, Põltsamaa ja Pilistvere. «Romantismiaegne orel peaks kõlama nagu suur orkester,» teatas orelite hingeelu hästi tundev Toomas Mäeväli sissejuhatuseks ja jagas asjatundlikku infot kogu reisi jooksul. 20. sajandi algul ...

Maarjamaa teema-aasta juhatas sisse muusikafestival

festival1

2015. a teema-aasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad» on saanud väärika alguse. Päev pärast 7. septembri õhtul Pirita varemetes toimunud avavesprit sai avalöögi VIII Maarja­laulude festival, mis kestis kaks nädalat ning tõi kuulajateni seitse kontserti Tallinnas, Tartus ja Narvas. Miks Maarja? Kui enamik teema-aastaga seonduvatest üritustest on ühekordsed ja ellu kutsutud just selleks korraks, siis Maarjalaulude festival on toimunud alates 2007. aastast igal aastal ühel ja ...

Katoliiklane, kes kirjutas raamatuid

2. oktoobril oli Graham Greene’il 110. sünniaastapäev. Tavaliselt räägitakse olulistest inimestest nende ümmargustel juubelitel. Kuid Greene on nii tähtis kuju maailmakirjanduses, et temast võib rääkida ka 110. sündimise päeval. Graham Greene sündis kooliõpetaja neljanda  pojana. Isa sai koolijuhatajaks ja Graham käis seal koolis. Poisina oli tulevane kirjanik väga häbelik, kuid samal ajal protestivaimu täis. Ta ei kannatanud ühiselamut. Mitu korda ta põgenes ja proovis ka ...

Maarjamaa lugu 8. osa

põlva kirik_riho.Semm

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) «Vene kirik» Aastal 1845 alanud massiline kirikuvahetus jagab meie Vene aja (1710–1918) kaheks väga erinevaks perioodiks. Esimesel kehtis nn Balti erikord, mis jättis siinsele vaimulikkonnale palju vabamad käed kui Rootsi ajal, olgugi et ka tsaaril oli oma riigikirik. Teisel perioodil (1845–1918) sünnib sadakond Eesti õigeusukogudust: 1897. a rahvaloenduse ajaks oli neis juba ligi 110 000 usklikku. Sellel perioodil aitab riigikirik uusi kogudusi ...

Palve

Sinu perekond vajab kodu, millest saanud on sõprade maja. Kuhu vaevatutel hea on tulla, valgus kätte neil näitab raja. Sinu perekond vajab kodu, kus ei pea võrdlema ennast. Saame olla, kes oleme ise: Taevaisale hinnalised! Jumal, me Isa, kuule, Sind palume! Raja kodule tugev alus kaljule. Loo püha paik armastusele. Liida ühte, anna õnnistust usaldusele. Jukka Lehtineni laulust «Kojaehitaja palve» tõlkinud Sirje Tagel Koos õdede-vendadega ...

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud …

Salumets,Yllar

1Jh 2:15–17 Apostel manitseb meid vaatama Jumala poole ja mõtlema oma Loojale. Jumal armastab meid. Johannese evangeeliumis ütleb Jeesus: «Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu» (Jh 3:16). Jumala lastele on tõotatud igavene elu, kuid lapseks jäämine nõuab pingutust. Tuleb jälgida oma sõnu ja käitumist. Armastuse apostel Johannes nimetab pahesid, mis inimest selles ...

Eestpalve

Hea taevane Isa, me täname Sind, et oled andnud meile elus kõik olulise. Sa oled armastanud meid ja saatnud oma Poja, et meid päästa. Aita meil püsida selles armastuses ning nii sõnade kui tegudega kanda edasi Sinu armastust ja teha head ligimestele. Ole nendega, kel on raske, ja näita neile oma armastuse suurust ning aita meil tunnistada oma usust ja ulatada neile oma abikäsi. Aamen.

Suurim käsk

Mis on teinud kristlusest maailma suurima religiooni? Vastus on Jeesuse sõnades: «Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate» (Jh 13:35). Armastus on kristlusele omane. Jumal on armastus ja ta armastab inimest. Jumala armastus patuse inimese vastu oli nii suur, et ta saatis oma Poja siia maailma selleks, et ta kannaks inimeste patud ja avaks neile tee Jumala juurde. Me võime Jumala armastuse oma elus vastu võtta ja teda vastu armastada. ...

Eesti Piibliseltsi viktoriin. Küsimus nr 35

Clipboard01

Eesti Piibliselts jätkab piibliteemalist viktoriini, mis sel aastal on pühendatud emakeelse Piibli 275. aastapäevale. VASTUS 8. oktoobri küsimusele Aabramile kaheksakümne kuue aastaselt sündinud poeg, kellest pidi sündima  12 vürsti ja saama suur rahvas, oli Ismael (1Ms 16:15,16; 17:18–20). Toimetusse laekus 11 vastust, loosi tahtel saab auhinna Pille Toompuu. Võitjal palutakse ühendust võtta Eesti Piibliseltsiga tel 631 1671. KÜSIMUS 35. Kord Peetruse, Johannese ja ...