Sõidul Tartust Tallinna Järvamaale jõudes jääb vahetult suure maantee äärde väheldane Anna kirik, mis kutsub teelist sisse astuma või vähemalt hetkeks oma mõtteid argiteemadelt igavikulistele juhtima. Olgu kiirus kuitahes suur ja tähelepanu sihtpunkti jõudmisest hõivatud, Anna kirikut on raske märkamata jätta. Eriti siis, kui on pime ja kirikut ümbritsevas surnuaias on mälestusküünlad süüdatud ja pühakoja aknad õhtuteenistusest valged. Tean inimesi, kes tihti ...
Vabariigi Valitsuse ja EELK koostöö arendamiseks moodustatud komisjon kogunes siseministeeriumis minister Hanno Pevkuri juhtimisel ja peapiiskop Andres Põderi kaasjuhtimisel. Vabariigi Valitsuse korraldusega 3. septembrist sätestati, et komisjoni liikmed määratakse ametikohtade alusel, varem oli komisjon määratud isikutepõhiselt. Jätkuvalt juhib komisjoni kiriku poolt peapiiskop ja valitsuse poolt regionaalvaldkonna eest vastutav minister. Valitsuse delegatsiooni ...
Madisepäeval, 21. septembril avati Võrumaal Vastseliina kalmistul memoriaal langenud metsavendadele. Skulptor Mati Karmini kuusepuid kujutava mälestusmärgi, millel on Hando Runneli luuletus «Mets» ja tekst «Eesti eest surmani», pühitsesid Vastseliina Katariina koguduse õpetaja Toivo Hollo, J. Kuperjanovi ÜJP kaplan Anna-Liisa Vaher ja EAÕK Luhamaa preester Peeter Uibo. Liina Raudvassar
Paar nädalat tagasi puudutas mind sügavalt Tartu Postimehe artikkel rassismist. Kõik algas tavalisest noortevahetuse projektist: «Noortevahetuses osalejate nimekirjas on kuus mustanahalist noort. Enamikule on see esmakordne kogemus reisida väljapoole kodulinna Londonit. Nad on oodanud seda noortevahetust pikalt ning nende ootused on suured. /../ Kuid ometi, juba esimesel õhtul leiavad Londonist tulnud end olukorrast, kus nende suunas loobitakse õllepudeleid ning neid ...
Külli Keel (Saard) on kirjutanud Kaarli koguduse ajakirja Sulane 2000. a jaanikuu numbris: «Sügis 1944. Hirm, kaos ja teadmatus olid septembripäevade kaaslased. Läheneva Nõukogude armee eest oli põgenenud umbes 70 000 eestlast, nende seas ka 72 kirikuõpetajat. 22. septembril 1944. aastal jõudis Punaarmee Tallinna. Samal päeval otsustas Artur Soomre koos perega oma isikliku jahiga üle mere Soome või Rootsi minna. Oli tormine sügisöö ning kogu pere oli koos neile kuuluvas ...
Kett on nii tugev, kui tugev on keti kõige nõrgem lüli. Eesti vabariigis on nõrgimaks lüliks perekond. Perekond on meie riigis kõige haavatavam institutsioon. Pole mõtet rääkida riigikaitsest, kui pere on kaitseta. Konservatiivne peremudel (ema + isa + laps) on Eestis sattunud tugeva rünnaku ning turmtule alla. Sisuliselt pole meil olukord sugugi ohutum kui Ukrainas. Kõik on poliitiliste otsustajate tahte või tahtmatuse küsimus. Me saeme oksa, mille peal mõnusalt istume. ...
Käesolev nädal, mil sumedast suvest tujukas sügis sai, eristub mälestusürituste rohkusega. Peapiiskopi palvel võeti EELK kirikutes üle Eesti eestpalvesse 70 aastat tagasi kodumaalt lahkunud. Urvaste kirikus meenutati koguduse õpetajat Elmar Pähna (1908–1991), kes nagu umbes 70 000 rahvuskaaslastki otsustas põgeneda. Väheste isiklike esemete seas võttis ta toona kaasa kiriku armulauariistad ning tõi need Urvastesse ise tagasi 1990. aastal. Möödunud pühapäeval pakutigi ...
Pühapäeval palvetati kõikjal Eestis rahu eest Ukrainas. Palvuskoosolek peeti ka Tallinna Ukraina kreekakatoliku kirikus. Palvusel osalesid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad. Kohal oli palju siinseid ukrainlasi ja nende sõpru ning toetajaid. Piiskop Philippe Jourdan (fotol) pöördus kõigi koguduste ja inimeste poole sõnumiga, et palved Ukraina rahu eest on väga oodatud: vajame ja palume teie palveid Ukraina rahu eest. Palvusel võttis sõna Eesti Kirikute ...
Laupäeval, 20. septembril meenutati Haapsalus 1944. aasta sündmusi, mil üle Läänemere asus mereteele tuhandeid eestlasi. Keskpäeval Haapsalu toomkirikus peetud mälestusjumalateenistusel avati mälestustahvel kuuele hukkunud Eesti kirikuõpetajale. Tahvlil on kirjas Tartu Pauluse õpetaja Arnold Jürgensoni, Haapsalu Jaani õpetaja Konstantin Küti, Rapla õpetaja Heino Mälki, mitut Saaremaa kogudust teeninud Ernst Puusepa, Tallinna Kaarli õpetaja Artur Soomre ja Halliste ...
Piiskopliku nõukogu koosolekul 16. septembril toimus elav diskussioon vaimuliku käitumisjuhendi üle. Käitumisjuhendis tekitas enim emotsioone eelnõus vaimulikele välja pakutud keeld kuuluda poliitilistesse parteidesse. Otsustati käsitleda eelnõu tulevikus edasi ja selleks määrati komisjon järgmises koosseisus: Tiit Salumäe, Marko Tiitus, Urmas Viilma. Komisjonile esitavad piiskopliku nõukogu liikmed oma parandusettepanekud. Arutleti järgmise aasta kirikukalendri teemat ...
Tori kogudus kutsub aastapäevale Lõikustänupüha tähistatakse 12. oktoobril, aga Tori koguduses on see päev mitmekordselt eriline. Sel päeval on koguduses ka leeripüha, ütleb kogudust teeniv vaimulik Jaanus Torrim. Sügis ongi koguduse ja kiriku ajaloos märkimisväärne aeg. Nimelt pandi praegusele pühakojale nurgakivi 17. septembril 1852, kaks aastat hiljem 10. oktoobril hoone pühitseti. Kirik hävis tulekahjus 22. septembril 1944, hoone taastamine algas aastal 1989, ...
Maismaal ei ole 12kilomeetrine vahemaa suurt midagi, sama maa merd mööda teeb ühest saarest meretaguse maa, saati siis Naissaarest, kuhu ligipääs aastakümneid rangelt keelatud oli. Hakkame alles tasapisi avastama seda maalapikest, kus on ilus liivarand, ürgmets, tsaariaegne merekindlus ja kus Tõnu Kaljuste Nargenfestivali teeb. Pirita jõesuudmest asus ühel päikeselisel septembrihommikul kenake seltskond reisilaeva Monica pardal teele Naissaarele, et tähistada sealses ...
1993. aastal tegevust alustanud koor ühendab ligi 70 erinevas vanuses lauljat Tallinna Jaani, Kaarli ja Oleviste kirikust. Dirigentideks on Aivi Otsnik, Marika Kahar, Urve Pihlak ja Silvia Landra (aastast 2010), kes erinevad üksteisest nii oma olemuselt kui ka juhatamisstiililt. Kuid nende vahel valitseb hea koostöövaim, vastastikune mõistmine ja toetamine, mis on kandunud üle ka kooriliikmetele ning sulatanud kõik kokku ühiseks pereks. Ja nii on moodustunud hea, toetava ...
Sel laupäeval ja pühapäeval meenutatakse parvlaeva Estonia hukkumist. Riigi ja linna toetusel korraldab hukkunute omakseid ühendav ühing Memento Mare meie rahuaja suurimat traagilist sündmust meenutava kahepäevase ürituse. Laevahukust möödunud 20 aasta jooksul on peale kasvanud uus põlvkond noori, kes võiksid mälestust juhtunust edasi kanda. Siiski on kavas seda traagilist sündmust meenutada säärasel suurel moel viimast korda. Need aastad on olnud hukkunute omastele ...
Märjamaa Tunatoimkond on sealse vallavalitsuse toel välja andnud mahuka kogumiku Märjamaa ajaloost. «Koguteos «Märjamaa 650» (fotol) tutvustab lugejale Märjamaad läbi aegade, kaugest minevikust tänapäevani, üht paika kodusest Eestimaast,» kirjutab sissejuhatuses valla aukodanik ja meie vanim tegevkirjanik Harri Jõgisalu (snd 1922, suri 18. sept), kes kuuekümne aasta eest asus Märjamaale elama. Teos on välja antud märkimaks paiga esmamainimise tähtpäeva. Materjali kogusid ...
