Reedel, 14. veebruaril ristis ja konfirmeeris Kuperjanovi pataljoni kaplan nooremleitnant Anna-Liisa Vaher Rõuge kirikus 23 ajateenijat. Massiivne sõjaväeauto, laiguline maskeeringukate üll, keerab kirikuparklasse. Mürin kutsub kõrval asuva kooli lapsi aknale uudistama ning kevadekuulutamisega ametis olevaid tihaseid kontserti katkestama. Kergejalgselt hüppab kaplan kõrgest kabiinist alla korraldusi jagama. Tema lubava sõna peale paiskub autokastist otsekui külluse ...
Sinod algas jumalateenistusega Loksa kirikus ja jätkus hommikuharjulaste sinodaalse koosistumisega Viinistul. Praosti kt Jaanus Jalakas vaatas oma aruandes tagasi möödunud aastale ning tõi välja igast kogudusest midagi olulist. Juurust lahkus küll oma õpetaja, aga kogudust teenivad naabrid, igal töövaldkonnal on vastutaja. Jõelähtmes toimuvad palvetunnid ja meditatsioonid, kogudus tegeleb jätkuvalt Meele Valla ideega. Jüris on tubli laste- ja noortetöö ning õpetaja Tanel ...
Rahvuslikel tähtpäevadel kirikusse kogunemisel on mitmemõtteline maik. Mitte tingimata halvas tähenduses, pigem ergutab see kujutlusvõimet ja paneb küsima, millised on ikkagi kiriku ja iga ristiinimese õigused ning kohustused ühiskonna ja riigi ees. Jeesus ütleb küll selgesti, et tema riik ei ole sellest maailmast, ent käsib ometi jüngritel tasuda nõutud maksud keisrile. Läbi sajandite on kristlasi just nõnda õpetatud elama: ustavatena Jumalale, aga sama kohusetundlike ...
Pole kahtlust, et tänavuse aasta tippsündmuseks terve EELK jaoks on novembri lõpus toimuv uue peapiiskopi valimine. See on taasiseseisvumise järel kolmas kord, kus oma ülemkarjase valib kirik ise ilma otsese või kaudse riigipoolse sekkumise ja suunamiseta. Kui mitte arvestada ühiskonna neljandaks võimuks peetavat meediat, kes juba möödunud aasta lõpul selle teema üsna ootamatult ja jõuliselt üles tõstis. Sestap pole imestada, kui kuu aja eest Roostal koos olnud vaimulike ...
Eesti vabariigi aastapäev annab hea põhjuse oma kodumaale mõtlemiseks. Meediat jälgides tekib tunne, et siin on kõik halvasti ja Eesti ei kannata välja võrdlust muu maailmaga. Mis siin salata, elus on ette tulnud hetki, mil olen samuti mõelnud ja soovinud ust enda selja taga kinni panna. Viibisin pool aastat Eestist eemal, Euroopa südames Berliinis. Nägin ka neid tugevaid plusse, mis on meie ühiskonnal ja kirikul. Jagan oma mõtteid ja ennekõike positiivset, mis on Eesti ...
Tahtejõul on inimese elus hindamatu osa. Võiks öelda, nagu elaks tahtejõud iseseisvat elu, millel pole inimese endaga vahel isegi seost. Mõtlen siin vastsündinuile, kellel on vaatamata mingile tervisekahjustusele tohutu elutahe. Seda olen arstidelt korduvalt kuulnud. Enamasti räägime tahtejõust kui kasvatuse tulemusest, ajaga omandatud iseloomuomadusest, mida kelleski on rohkemal või vähemal määral. Vestlusel Tiit Salumäega oli kõneks ka laste kasvatamine. Assessor toonitas ...
Pühapäev, 23. veebruar Kell 10.00 Pärgade asetamine Eesti kõrgete riigitegelaste haudadele Metsakalmistul, algus president K. Pätsi perekonna rahulas. Kell 11.00 Eesti Rahva Muuseumi fotovõistluse «Kodumaa pildid» lõpetamine Pärnu teatris Endla. Kell 13.00 Vabariigi president annab Pärnu teatris kätte riiklikud teenetemärgid. Esmaspäev, 24. veebruar Kell 7.31 Riigilipu heiskamise tseremoonia Pärnus Rüütli platsil. Kell 7.33 Riigilipu heiskamise tseremoonia Toompeal ...
Enn Soosaare eetilise esseistika auhinnaga pärjati sel aastal teoloog dr Toomas Pauli mullu 15. veebruari Maalehes ilmunud essee «Aus vale, vale ausus» eest. Autor tõstatab küsimuse, kas üksikinimene saab jääda ausaks, kui ühiskond on üles ehitatud valele. Auhind anti talle üle 13. veebruaril, Enn Soosaare 77. sünniaastapäeval Tallinna ülikoolis peetud mälestuskonverentsil «Kuidas tõlkida maailmavaadet?». Värskele esseistika auhinna laureaadile oli tervituskirja saatnud ...
Praost Auksmann kaalub USAsse minekut Los Angelese eesti kogudus USA läänerannikul on alates eelmise aasta suvest, mil Eestisse naasis kogudust 14 aastat teeninud õp Jüri Pallo, otsinud endale uut õpetajat. Koguduse juhatus kuulutas õpetaja ametikoha vakantseks ja ajab selle täitumiseni läbi külalisvaimulikega. Nüüd saab koguduse kodulehelt netis lugeda, et kogudus on teinud ettepaneku Pärnu praostile Enn Auksmannile (fotol), kes on pakkumise ka vastu võtnud. Praost ...
Armsad õed ja vennad, kallid kaasvõitlejad! Tänan kutse eest ütelda oma sõnum. Ette antud ajalistes raamides piirdun kolme punkti esiletõstmisega. Ametiaja pikkus Esimene asi, mida panen kandidaatidele ja valijatele südamele, on dogmaatiku suust võib-olla ootamatu. Küsimus, mis nõuab ja väärib tõsist tähelepanu, on peapiiskopi ametiaja pikkus. Läinud sügisel avaldasin ajakirjas Kirik & Teoloogia sel teemal põhjalikuma analüüsi «Peapiiskopi ametiaja pikkus». Tuletan ...
Teise poolde siinkirjutaja leivatööst kuuluvad ka teoloogilised probleemid ning üldsegi mitte ainult pärandina Tartu ülikoolis usuteaduskonna taastamisest aastatel 1991–1992. Mitmes põhimõttelises punktis on teoloog minu kui filoloogi kolleeg. Need punktid on keeled, üldine ajalugu, moraalikasvatus ja eetika ning auõpetus. Üldine ajalugu tähendab siinkohal Eesti-väliste rahvaste ja riikide ajalugu. Moraalikasvatuse sisuks on minu meelest sündsus ehk pahelisuse vältimine ...
Lääne praost Tiit Salumäe (62) vastutab assessorina kirikus mitme töövaldkonna eest. Tema pikaaegset tööd on tunnustatud paljude autasudega, sel reedel antakse talle üle Läänemaa teenetemärk. Konsistooriumi saalis maalidelt alla vaatavate piiskoppide pilgu all kõneleme Tiit Salumäega kirikust ja Eesti riigist. 11 aastat enne Teie sündi lõppes vaba Eesti riik. Mida tähendas poisikesepõlves Teie jaoks Eesti riik? Olen üles kasvanud Kuusalu kirikumõisas, mille suures ...
Kahe praosti, Urmas Nageli ja Marko Tiituse ühisest äratundmisest sai kokku Viljandi ja Võru vaimulike konvent. Päeva läbivaks teemaks sai piiskopiamet. Kõik ei saanud mahti, aga suurem osa vaimulikest oli mõlemast praostkonnast kohal, ametis olevatele lisaks ka emeeritused. Päeva alustuseks kinnitati ühist osadust missal, jutlustas Urmas Nagel, teenisid mõlemad praostid. Ühise arutlemise hakatuseks oli selgus selles, et tahame jagada oma isiklikke mõtteid selle üle, ...
Arne Hiobiga sain tuttavaks millalgi 1980ndatel. Mäletan teda sellest ajast innuka lugejana, kes rõõmustas igast uuest käsikirjalisest materjalist, mis meieni jõudis, ja seda ka teistega jagada tahtis. Vahepealsete aastakümnetega ei ole Hiobi innukus raugenud ja kristliku mõtlemise pika ajaloo tundmaõppimine on päädinud raamatuga, mille pealkirjaks «Luterliku dogmaatika alused». Sissejuhatuses ja tagakaanel väidetakse, et «see on luterliku teoloogia positsioone ...
TÜ Narva Kolledži rektor Katri Raik (46) on tartlanna, ta elab ja töötab Narvas peaaegu 15 aastat. «Juba paar aastat tunnen, et siin ongi minu päriskodu,» ütleb ta. Läinud aastal ilmus temalt linna kaasaegset elu haaravalt käsitlev raamat «Minu Narva». Kuidas raamat sündis? Võib-olla isikliku päeviku põhjal? Ei, päevikut ma pole pidanud, selleks polnud aega, ma ELASIN iga päev, iga tund ja iga minut, mul pole olnud siin palju puhkehetki. Siiski, suvel paar aastat tagasi ...