Ei kirik ega kiriku ametikandja saa olla apoliitiline, on õpetaja Vello Salum (80) täna sama kindel nagu 25 aastat tagasi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliikmena. Keskpäevakuuma eest Põltsamaa kirikla jahedusest varju leides sisustame siesta meelelt keelele jõudvaga. Räägime elus olulisest, heast ja kurjast. Hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud eakas pastor üksnes ei osuta taunimist väärivale, vaid pakub ka lahendusi. Küsimus, kuidas ehitada õigluse ja rahu riiki ...

Pühapäeval seati Häädemeeste Miikaeli koguduse õpetajaks Tauno Teder (41), kes ligi kaks aastat on teeninud sama kogudust hooldajaõpetajana. Introduktsioonitalituse viis läbi peapiiskop Andres Põder, teda assisteerisid Pärnu praostkonna praost Enn Auksmann ja abipraost Tõnu Taremaa. Jutluse aluseks kasutas praost Auksmann selle pühapäeva kirjakohta, tähendamissõna variserist ja tölnerist (Lk 18:9–14), mis sobis suurepäraselt oma õpetliku sisuga koguduse õpetaja ametisse ...

Projekti «Ajaleht EESTI KIRIK koguduste uutele juhtidele» raames vormistatud tasuta tellimuste aeg saab augustis ümber. Toimetus loodab, et leht on olnud heaks kaaslaseks oma koguduse asjaajamistes ja aidanud paremini kursis olla teistes kogudustes toimuvaga. Oma ajaleht on suur väärtus. Tellijate ringi laiendamiseks pakume nüüd kõigile projektis osalenutele pooleks aastaks soodustellimuse võimalust hinnaga 8 eurot. Igasse kogudusse on koguduse nõukogu liikmetele võimalik ...

5.–10. augustini Würzburgis toimunud Societas Liturgica (rahvusvaheline liturgiateadlaste, õppejõudude ning kirikute jumalateenistuselu korraldajate ühendus) biennaalkonverents oli pühendatud 50 aasta möödumisele II Vatikani kirikukogu liturgiakonstitutsiooni Sacrosanctum Concilium vastuvõtmisest ning kandis pealkirja «Liturgiareformid kirikutes». Nimetatud dokumendi näol oli tegemist mitte üksnes roomakatoliku kiriku liturgiareformi ametliku sissejuhatusega, vaid olulise ...

Esmaspäevases Postimehes arutleb kolumnist Mihkel Mutt eestlaste õnnelikkuse üle (Eestlaste õnnetunne on nihkes, Postimees 12.08.2013). Ta küsib retooriliselt, kas eestlaste püsimine alati erinevate õnnepingeridade tagaotsas ei viita meie rahvuslikule omapärale, ning tõdeb, et eestlasel on ilmselt oma õnne ja õnnelikkuse avaldamiseks vahel natuke teised sõnad ja iseäralik maneer. Poolnaljatledes lisab Mutt, et vist üksnes armunud tüdrukud, süvausklikud ja olümpiavõitjad ...

Eesti möödunud aastatuhande varasemast ajaloost on teada, et vähemasti kivikirikute rajamisest alates püstitati neid küllalt sageli kristluse-eelsetesse pühapaikadesse. Seda on käsitletud mõnede arvamuste kohaselt negatiivsena – nad tulid ja võtsid üle meie pühad kohad –, aga ka vastupidi: ühendatud sai kaks vägevat asja, endisaegsete paganlike jumalate asemele ilmusid ja kasvasid loomuliku arengu käigus kokku püha kolmainsus ja püha Neitsi. Niisiis võiks ühe püsiva ...

Armastuse üldinimlik omadus annab sellele sügavale tundele erinevaid vorme nagu emaarmastus, kodumaa-armastus, mehe ja naise vaheline armastus jne. Armastuse sisuks on hoolimine ja nii võib armastust leida igalt poolt. Armastusest on põhjust kõnelda möödunud nädalal Nõos peetud kuulutusnädala kontekstis, kui pühakojas iga päev sõna ja muusikaga Jumala armastust kuulutati. Ja vähem tähtis pole hoolimise märgina ühine vestlusring, kus heast südamest pruukosti tuuakse. Veel ...

Noarootsi Püha Katariina kirikust alustas 8. augustil heategevuslikku kontserdireisi segakoor HUIK! Lääne- ja Saaremaa neljas kirikus, et tuua neisse rahvast ja näidata väärtuslike kultuurimälestiste seisukorda. Kontsert anti ka Hanila Pauluse, Pöide Maarja ja Muhu Katariina kirikus. Omapoolne põhjus oli kooril ka – möödus 35 aastat Eesti Filharmoonia Kammerkoori eelkäija, toonase Ellerheina kammerkoori kontserdireisist samasse paika. 1978. aastal püüti osutada ...

Erakordne pilt avanes kolmel juulikuu päeval Maarja-Magdaleena kirikus, kus poolsada inimest orelivilesid pesi. Kogu suurt väge juhendas orelimeister Olev Kents. See, et orelivilesid tolmuimejaga puhastatakse ja vee ning lapiga pestakse, on tavaline, ütleb meister Olev Kents, aga sellised talgud on siiski ainukordne ettevõtmine. Mõttele orelipesu ette võtta tuldi asutamisel oleva Orelihoidjate Seltsi koosistumisel, kus kõneks oli järgmisesse aastasse plaanitav festival, ...

25 aastat kristliku demokraatia ideede levikut Eestis meenutatakse rukkimaarjapäeval Viru-Nigulas ja 13. septembril konverentsiga Tallinnas. 15. augustil kogunevad Viru-Nigulas Maarja kabeli varemete jalamil IRL Kristliku Ühenduse liikmed. Kell 12 juhatatakse päev sisse palvusega, mälestatakse igavikku läinuid ning väljendatakse oma ühtekuuluvust ja tänu elu eest vabas Eestis. Kohale on lubanud tulla ka IRLi esimees Urmas Reinsalu. Ühendusse kuulub 85 ...

Valgas taasavatakse ausammas SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni eestvõttel taastati Valgas vabadussõja ausammas (fotol), mis avatakse ülehomme, 16. augustil piirilinnas algava rahvusvahelise militaarajaloo festivali raames algusega kl 16.30 linnapargis. Ausamba avamisel osaleb president Toomas Hendrik Ilves ja kirikute esindajad. Suurejooneline ausammas avati 1925. aasta oktoobris ja lõhuti 1940. aasta septembris. Ausamba kavandi autor on A. Adamson, tema ...

Eesti Kiriku toimetuse korraldatud kodumaised reisid oma lugejatele ja nende sõpradele on sel aastal läbi saanud. Tänases lehes anname põgusa ülevaate kahest toredast päevast, kui võisime nautida Lahemaa pühakodade ilu. Tartust alguse saanud reis Kui Eesti kaart ette võtta ja ühendada mõttelise joonega Kadrina, Ilumäe, Vainupea ja Haljala, siis võib tunduda, et mida on nii väikese raadiusega paigas terve päev vaadata. Ometi koges bussitäis Eesti Kiriku lugejaid, et ajast ...

Rukkimaarjapäevana tuntud 15. lõikuskuu päeval tähistatakse jumalaema uinumist ja taevassevõtmist. Pühakirjast on tuntud Maarja (Maria, Miriami) kuulutuse, Eliisabeti külastuse, Jee­suse sünni, elu, kannatuse ja ülestõusmisega seotud sündmused; jumalaema on koos apostlitega Püha Vaimu väljavalamise ajal. Kuldlegend lisab Maarja vanemate Anna ja Joojakimi loo, hiljem on hakatud kõnelema vanavanematestki, kelleks on Stollanus ja Kristuse sünnist prohvetlikku und näinud ...

Ikooni maalimist on usaldatud vaid valituile, jumaliku märgiga pühitsetuile. Selles kunstis valitsevad kindlad reeglid, mida järgida, et vaataja oskaks kujutist lugeda ja mõista, sellepärast nimetatakse ikooni vahendamist kirjutamiseks. Ajaloos on vaieldud, kas üldse tohib jumalikku pildil kujutada – inimlik ettekujutus võib olla väär, rikkuda tõelist sõnumit. Siiski on osutunud ikoonikunst elujõuliseks, asendades sageli kirjasõna, mida oskasid ise vaid vähesed. ...

Ilmunud on Riho Saardi «Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani». Raamat pakub võimaluse tutvuda kristluse erinevate institutsioonide ning usu- ja mõttevoolude arenguga, mis kokkuvõttes on pannud aluse Euroopa identiteedile ja euroopluse levikule maailmas. Raamatule lisab oma nüansi ka Eesti kontekstiga arvestamine. «Tegemist on kristluse ja kiriku ajaloo üldkäsitlusega, milles põimuvad erinevad ajalood – religiooni, poliitiline, mõttelooline, kirjanduslooline,» ...