30. aprillil kogunes EELK XXVIII kirikukogu Paidesse oma koosseisu viimasele, 9. istungjärgule. Paide Püha Risti kirikus jumalateenistusega alanud päev kulges edasi Järvamaa kutsehariduskeskuse 2012. aastal valminud uue õppehoone mugavates tingimustes, kus peeti kaks istungit. Istungite vaheajal külastati ühiselt Paide linnuse vallitorni, kus on avatud ajakeskus Wittenstein (sama nime kandis linn enne 17. sajandit). Istungeid juhatas peapiiskop Andres Põder, abijuhatajad ...

Tänases lehes kirjutab õpetaja Hedi Vilumaa oma tööst hingehoidjana Viljandi haiglas. Toimetus palus kahe lapse emal Hedil mõtiskleda ka emaks olemise üle. Emadepäeval mõtlen eelkõige oma emale ja vanaemadele, mitte niivõrd enda emaks­olemisele. Ehk alles siis, kui lapsed suured, hakkab viimane mingit kuju võtma. Mäletan, kuidas vanaema mind õpetas nõukogude ajal emadepäeva pidama. Ostis roosid ja seletas, millal ja kuidas. Kui rongiga koju sõitsime, panin lilled üles ...

Tallinna väikseimas keskaegses kirikus, mille ehitusajaks 14. sajandi viimane veerandik, pakutakse tutvustavaid ekskursioone. Tähelepanu pööratakse altarile, mille retaabli tellis tõenäoliselt raad 1480. aastate alguses peaaltari jaoks Lübeckist tuntud maalijalt Bernt Notkelt. Avastamist pakuvad ka väärid, nn pildipiiblid ja orel. Esmaspäev, 13. mai – altaripäev. Kell 16 ekskursioon inglise keeles, õp Gustav Piir. Kell 17 ekskursioon eesti ja kell 19 vene keeles, ...

Nüüdseks on Eesti rahvas ja tema usk ära loendatud – 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal on 15aastaste ja vanemate eestimaalaste hulgas õigeusklikke 176 773 ja luterlasi 108 513. Kui 2000. aasta rahvaloendusel tunnistas luteri usku 14,8% ja õigeusku 13,9% elanikkonnast, siis mullu olid vastavad protsendid 10 ja 16. Mis siis õigupoolest lahti on? Postimehe juhtkiri (30.04) viibutab kiriku suunas näppu: «Kui kirik on autoritaarsuse ja minevikku hoidmise ...

Käesolev aasta on nimetatud kultuuripärandi aastaks. Käimas on veel muinsuskaitsekuu, mis avati 18. aprillil ja kestab 18. maini, rahvusvahelise muuseumipäevani. Seda päeva on kutsutud tähistama muuseumiööga, milles osalevad ka mitmed kirikud ja hoiavad pühakodade uksed lahti hilise õhtuni. Kirikul on auväärne koht kultuuripärandi hoidmisel. Üheks ajalooliseks tähtsündmuseks sai Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt eesti rahvusvärvide väljatoomine Tartu muinsuskaitsepäevadel ...

Üldiselt mitte kuigi vana, alla 70se seni tegusa inimese läbipõlemine ühes kiire sattumisega tarbijast-maksumaksjast hoopis abivajajaks juhtub enamasti äkitselt. On ka õige, et ette hädaldamisest kasu pole ja planeerida oma elu lõpuni ei saa mitte keegi, kuid tänapäevaseid tendentse vaadates võib midagi siiski aimata. Põhiliselt seda, et järgmise kümnendiga kasvab abivajajate hulk veelgi ja et abistajate hulk kahaneb. Ja et abi võin mina isegi vajada juba ...

Kui palju informatsiooni ja elamusi võib mahtuda ühte päeva, sain aimu jürikuu lõpusirgel. Suur osa 30. aprillist möödus Eestimaa südames, kui kolleeg Sirje Semmiga kirikukogul toimuvat vaatlesime. Peapiiskop ei jätnud oma aruandvas ettekandes vaka alla ka muremõtteid. Just olid avalikkuse ette jõudnud 2011. aasta rahvaloenduse tulemused, kus end luterlaseks identifitseerijaid oli kõigest 10%. Kuis nii, kui EELK arvnäitajad on aina tõusujoonel? Mõned vaimulikud sattusid ...

Rahvaloenduse andmeist otsib igaüks muidugi kõigepealt seda, mis just teda isiklikult huvitab. Meie ristirahvana tunneme siis ka loomulikult huvi selle vastu, mida need just meile rõõmustavat pakuvad – ja seda on õnneks õige palju. Esiteks selgub, et rahva üldine huvi usuküsimuste vastu on kasvanud. Neile vastamine oli teatavasti vabatahtlik, ent kui 2000. a oli vastajaid 92%, leidus 2011. a neid juba 98%. Teine hea uudis on see, et kristlaste osakaal on kümne aastaga ...

Ida-Harju praostkonna sinodisaadikuid võtsid Leesil vastu EELK aasta juhatuseesimeheks valitud Karli Lambot ja koguduse hooldajaõpetaja Jaanus Jalakas. Kui pärast jumalateenistust kirikust vastrenoveeritud Leesi rahvamajja siirduti, olid saadikuid tervitamas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ja Loksa linnapea Värner Lootsmann. Viimane oli kirikus saanud peapiiskopilt EELK tänukirja Loksa kiriku toetamise eest. 6700 elanikuga valla juht Urmas Kirtsi märkis head koostööd ...

Tee Nõo kirikusse Hea uudise tõi Valga sinodile Nõo kirikuõpetaja Mart Jaanson. Nõo kiriku esine plats on olnud tänini kaetud vaid maakamaraga – kui rohi haljendab, siis väga ilus, kuid kui porine aeg, võib see sisse imeda nii auto kui inimese. Nüüd tehti Nõo vallaga kokkulepe, et võimalikult peatselt algab korraliku sissesõidutee ehitus kirikuhoone ette ja plats saab nii käidavaks kui ka ilusaks. Ehk juba sügiseks, enne uut porikuud. Ühendus Naised Teoloogias (ÜNT) ...

Peeteli kirikusse jõudis kell, millel rääkida oma lugu. Kell valati 1971. aastal Saksamaal, kus üks misjonärist härrasmees selle oma aias tahtis kõlama panna. See aga ei õnnestunud mitmel põhjusel. Kell seisis kurvalt Rottenburgis aianurgas ja ootas oma aega. Nüüd otsustas misjonäri poeg hr Heitmann selle müüa ning osa rahast misjonitööks annetada. Kella- ja orelimeister Toomas Mäeväli kuulis sellest ning andis mulle teada. Algatasin kella ostmiseks korjanduse. Suurima ...

Viimasel ajal on nii ajalehes Eesti Kirik kui veebiajakirjas Kirik ja Teoloogia olnud juttu hingehoiust ja/või vaimulikust teenimisest spetsiaalse kaplaniteenistuseni välja. Kogudusetöös olen teemaga kokku puutunud 1990ndate keskpaigast, mil algul vabatahtliku töötegijana, hiljem juba praktikandi ja vaimulikuna haiglas ja hooldekodudes teenimas käisin. Tarvis on ülevaadet tegutsemiseks Alates 2008. aastast olen üha rohkem olnud seotud Viljandi haiglaga, kus praegugi ...

Üleriigiline talgupäev «Teeme ära!» tõi kirikute, pastoraatide ja kalmistute juurde inimesi, et koos oma ümbrust kaunimaks muuta. Või teha töid, mis paarile-kolmele üle jõu käib. Enne veel, kui Järva-Jaani kirikukell kümnendat hommikutundi jõudis kuulutada, oli koguduse juhatuse esimees Kuno Agan pastoraadi juures platsis, et talgupäevaks ettevalmistusi teha. Püüdes kokku arvutada, kui palju kordi see mees kahekümne juhatuse esimeheks oldud aasta jooksul pastoraadi juurde ...

Me märkame, et paljud asjad meie ümber muutuvad, sünd ja surm aga saadavad jätkuvalt inimkonda. Õigeusklikud kristlased jätkavad sündinute ristimist ja lahkunute matmist, säilitades püha usku ja püha pärimust. Ristsed ja matuseteenistused jäävad tänapäevani põhilisteks talitusteks – jumalateenistusteks õigeusu kirikus, mille talituskäik on sisuliselt säilinud muutumatuna. Muutumatus on õigeusus jumaliku täiuslikkuse sümboliks: Jumala ilmutuse tõde ei või haige ...

Piibel ei ütle, kas me peaksime eelistama tuhastamist või hauamatust. Aabraham teadis juba elades, et ta on põrm ja tuhk (1Ms 18:27) ja pattulangemise järel öeldi: «Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!» (1Ms 3:19). Jumal, kes on maailma loonud, suudab meid ihulikult üles äratada sõltumata sellest, kas saime põrmuks mõne tunni või sajandiga. Kui Aabraham läks Iisakit ohverdama, oli tegu põletusohvriga. Aabraham oli valmis seda tegema, «sest ta arvestas, et ...