Põhja-Tartumaal umbes kolmkümmend kilomeetrit Taaralinnast on piibliainelise nimega küla Maarja-Magdaleena. 2005. aastast peetakse siin jumalateenistusi igal pühapäeval: kolm korda kuus diakon Aivo Prükk, üks kord hooldajaõpetaja Eenok Haamer. Päike on lühikesel talvepäeval, kolmekuningapäeval, tõusnud juba kõrgele, kui vaimulik Aivo Prükk lisaks oma perele võtab auto peale ka kirikulehe toimetaja. Teekond diakoni abikaasa Heidy, laste Joona ning Risto seltsis möödub ...
Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots pälvis kohaliku elu edendamisel silmapaistmise eest Harjumaa 2012. aasta sädeinimese tiitli, mis anti üle 30. detsembril rahvusooperis Estonia. Kirikulehelt õnnitlust vastu võttes tunnistab õpetaja Ots, et on oma suhtumist tunnustamisse viimastel aastatel oluliselt korrigeerinud. EELK autasude komisjoni liikmena jõudis ta äratundmisele, et iga inimene, kaasa arvatud vaimulik, vajab kiitust tehtu eest. Tore on, kui aitäh ütleb kodukogudus, ...
Kaplan Reet Eru kulg Jumala tundmiseni kestis aastaid. Saanud elult rikkalikult kogemusi, on tal nüüd, mida jagada ja oskusi, kuidas mõista neid, kes veel Temast küllalt kaugel. Ehkki Tallinnast pärit, käis Reet keskkoolis vanaema juures Juurus, südames soov õppida mehhaniseerimist, tehnikaga jändamine sobis talle. Tollane Eesti kombestik ei soosinud tüdruku tegelemist «meeste erialaga», aga Kehtna sovhoostehnikumi lõpetas ta siiski melioraatorina, koolist leidis ka ...
Räpina koguduse hooldekodus töötavad möödunud aasta septembrist alates tegelusterapeudina kaks vabatahtlikku neidu Saksamaalt – Lisa Kilger (19) ja Elisabeth Huhn (20). «Mõlemad tahtsime pärast gümnaasiumi lõpetamist töötada aasta vabatahtlikuna. Mõttes oli pigem Ida-Euroopa kui Aafrika – maailmajagu, kuhu tavaliselt vabatahtlikud lähevad,» ütlevad tütarlapsed. Esivanemate kaudu Eestiga seotud Elisabeth selgitab veel, et tema emapoolsed esivanemad on baltisakslased. ...
Just sellist organist Ene Salumäe väljaöeldud toimetajapoolset soovi võime lugeda kirjastuse Talmar & Põhi väljaandel aastalõpul trükivalgust näinud helilooja Roman Toi orelimuusika kogumiku saatesõnast. Kui möödunud aastal ilmus sama kirjastuse vahendusel Roman Toi duubel-CD, millele olid Ene Salumäe (Tallinna toomkirikus) ja Piret Aidulo (Tallinna Kaarli kirikus) salvestanud tema aastail 1975–2005 loodud 29 oreliteost, siis lubasid organistid, et kindlasti ilmub ka ...
Aleksandri kiriku tornisaali mahtusid esinejad ja kuulajad vaevu ära. «Juba 2011 õppisime ära kolmanda osa J. S. Bachi «Jõuluoratooriumist» ja esitasime seda jõulukontserdil kirikus,» ütleb Tuuliki Jürjo. Sellest tekkis soov õppida juurde järgmine osa ja tuua kuulajateni omaette kontserdina. Esitajaks oli Cantatores Narvensis laiendatud koosseisuga, koos solistidega kokku neliteist inimest. Suurkiriku tornisaali toodi orel väikesest Miikaeli kirikust ja kogudus sai ...
Eesti luterlik kirik on palju aastaid vastu võtnud misjonäre, kes on meie maale misjonitööd tegema tulnud peamiselt Soomest. Kari Tynkkynen on Eestis väikeste vahedega alates 1994. aastast. Esialgu töötas ta Lihula koguduses, kuid alates 2005. a teenib väikseid Läänemaa kogudusi Ridalat ja Martnat. Lisa Daland ja Lars Hjellen on noored, kes Norrast aastaks Eestisse tulnud vabatahtlikku tööd tegema. Nad on olnud siin vaid kolm kuud, kuid juba räägivad veidi ka eesti ...
Tallinna Jaani kiriku pühitsemisest möödus lõppenud aasta 3. advendipühapäeval 145 aastat. Kiriku sünnipäeva tähistati mitmel viisil. Pärast jumalateenistuse lõppu anti koguduse tänumärgid inimestele, kes on ustavalt kogudust teeninud või mõnel moel märkimisväärselt koguduse ja kiriku heaks tegutsenud. Tänumärke jagati juba viiendat korda. Sel aastal olid märgi saajateks Olaf Merisalu, Maris Oidekivi-Kaufmann, Kati Raudsepp, Malle Rimmel ja Riina Sildvee. Seejärel toodi ...
Kui ma enne jõule Tartu Peetri kirikusse segakoori proovi läksin, askeldasid pühakojas vaid õhtuseks kontserdiks valmistuvad külalismuusikud. «Polnud põhjust enam proovi teha, laulud olid selged,» ütles hiljem koorijuht Kristiina Lorenz. 1996. aastast koori juhatav Kristiina Lorenz paneb oma taktikepi all laulma 19 meest-naist, neist neli prouat laulab kooris üle kahekümne aasta. Kaks aastat dirigendist kauem on kooriga seotud Georg Allik, kes lisaks laulmisele täidab ...
Tõnu Lehtsaare raamatut «Südamekool» on raske kirjeldada. Sest see on nagu filosoofiline poeem ühe tuntud idamaise kanaarilinnu-muinasjutu ainetel, samal ajal meenutab mõttelõng Saint-Exupéry «Väikest printsi». Südameasju näib kuidagi lihtsam luule või muusika kaudu edasi anda. Südameasjad on oma olemuselt tunded, mis kirjeldades muutuvad üheplaaniliseks, kaotavad mõõtkava ja soojuse. «Südamekool» näitab tõsiasja, et on palju inimesi, kes vajaksid omaenese südame ...
Jõhvi Mihkli kogudus on kultuurkapitali toel välja andnud Jõhvi kirikut ja kogudust tutvustava rohkete piltidega kvaliteetse brošüüri. Alguses antakse ülevaade kiriku ehitusest ja unikaalsest maa-alusest krüptist, tutvustatakse viimasesse rajatud muuseumis leiduvaid esemeid. Edasi liigutakse kirikuruumi ning kirjeldamist leiavad kantsel, võidukaar, altar, kiriku inventar ja lipud. Ajaloolise väärtusega on fotod, mis näitavad kirikutorni põlemist 1943. aastal. Et pühakoda ...
Aastavahetuse eel tuli sõnumeid «maiade maailmalõpust» uksest ja aknast. Ent maiad ise maailmalõppu sel kujul, nagu meil meedias seda kuulutati, ei uskunudki. Vähemalt väitsid nii maiasid uurinud teadlased ühes National Geographicu kanalil näidatud dokumentaalfilmis. Maiade kinnisideeks oli elada selliste ajaliste tsüklite ja tsüklitevaheliste seoste kohaselt, mis valitsevad nii inimelus, looduses kui universumis. Filmist sain teada, et maiade kõikehõlmav ajakäsitlus ei ...
Uue aasta alguses seame ikka uusi sihte ning mõtleme isegi uusi mõtteid. Vähemalt püüame seda teha ning kogetud lootuse ja rõõmuga teele minna. Minu jaoks hetkel kõige olulisem töövaldkond on hariduse ja usuteaduse instituudiga seonduv. Jumal on meid palju õnnistanud ning loodame, et tema hea õnnistus jääb saatma nii meie kiriku kui kooli tegemisi. Töötame selle nimel, et ettevalmistus, millega siit majast minnakse, võiks vastata koguduste vajadustele ja sobituda kogu ...
Viimastel aastatel on ka riigi tasandil vabatahtlikke, kes ei säästa oma aega ja võimalusi, et ühiskonnas midagi parendada. Selle eest tunnustuse saajate hulgas ei ole ma märganud koguduste vabatahtlikke, kes samamoodi on koguduse, aga seeläbi ka ühiskonna teenistuses. Meil on olemas küll tunnustusvõimalusi koguduse ja üldkiriku tasandil, kuid ega sedagi ole palju ja kindlasti võib küsida, kas peaks üldse tunnustama pühendunud inimesi. Võib küsida ka teisiti: kas meil üldse ...
Norra päritolu nobelist Sigrid Undset kirjutab põhjala inimeste kokkukuuluvustundest, mille aluseks on ühine lapsepõlvekogemus: «Mulle meenus, mis tunne oli säärastel talvehommikutel kooli minna. Kõik soome lapsed on seda tundnud, ja kõik norra ja rootsi ja taani lapsed /…/ Ma ei kahtle, et see on üks neist faktoritest, mis on teinud meid, põhjamaalasi, individualistideks: inimene ei saa end rohkem üksi tunda kui kooliteed astuv laps pimedal talvehommikul. Ja seda oleme kõik ...