Lehenumber » Väljaanded » 19. detsember 2012 Nr 51/52

Meelespidamise aeg

Ei ole vist ühtki teist püha, mis oleks niivõrd seotud mäluga, kui seda on jõulud. Iga detail jõuludes toob silme ette pilte ja inimene meenutab. Harutan lahti eelmisel kolmekuningapäeval hoolikalt tallele pandud jõuluehted ja silme ette tulevad erinevad jõulukuused: need, mille all olen seisnud ja salmi ütelnud, need, mida olen ise metsast toonud ja südamevärinaga ehtinud, kodused ja kaugemad. Selles kuuseoksas, mille nendel jõuludel tuppa toon, on nad kõik koos ja ...

Olen täiesti üksinda ma …

Kesk pakast ja lumiseid välju olen täiesti üksinda ma. Mu südamepõhjas, kuis hilju, üks mälestus ei unune ta, et kuskil on soe tuba, soe tuba ja jõulupuu. Isa taevas, Sa kord veel luba, jõuluõnnistust palub mu suu. Selle Tõnis Mäe laulu sõnade autoriks on Lea Rebane, kes tüdrukutirtsuna pöördus niiviisi taevase Isa poole ühel kaugel jõuluööl Siberi avarustes asumisel viibides. Kuid selleks, et tunda end jõuluõhtul üksikuna või üksildasena, ei pea olema kesk pakast ...

Madis Kütt: rohkem tegusid meie-võtmes

Kakskümmend kaks aastat Haapsalu Püha Johannese koguduse juhatuse esimehe vabatahtlikku tööd teinud kahe lapse isa Madis Kütti (51) on Jumal õnnistanud teineteist tasakaalustavate andidega: muusiku loomingulisusega ja oskusega rahaga ümber käia. Kiriku juurde tõi teda üle-eestiline kirikuteed puhastav uus ärkamiseaeg, laulev revolutsioon. «Töötasin kolhoosis Külvaja, õppisin EPAs ja laulsin siin kohalikus kooris. Käisime palju kirikutes esinemas, kirik kui hoone sai ...

Pühadekirik on ingleist tulvil

Kirik ei ole kunagi tühi, sest kui ka inimesi on vähe, on inglid alati kohal ja neid on ülirohkelt, teab kinnitada Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja Harri-Johannes Rein (86). Lähenevad jõulud on teemaks, millest kõneleme advendi hakul Ruhnu õpetajaga, kes enne pühi paariks asjatoimetuseks mandrile tulnud. Rüübates sooja teed meega kinnitab eakas hingekarjane: «Kõik on taevase Isa käes, tema teab ja teeb nii, et on ikka hästi.» Seda räägib mees, kes isiklikest ...

Kaksikutest kirikumuusikud Tiina ja Maris

Tiina Luhamets ja Maris Lend on mõlemad muusikapedagoogid ja terve elu kirikus aktiivselt tegutsenud muusikud. Neil on palju erinevusi alates sellest, et lapsena oli üks valge-, teine mustapäine, neil olid erinevad huvialad ja erinev iseloom, praegu elab üks Tartus, teine Tallinnas. Mis on neil aga ühist? Enne, kui neid võis hakata ühendama muusika, ühendas neid sünnipäev – Tiina ja Maris on kaksikõed. Arstide perest sirgusid muusikud Terve kooliaja on nad klassipingis ...

Kaen ja maalin valgusest tulijaid

Maalides inimesele tema inglit ma justkui parandan sellega teda ja midagi ka iseendas. Olen siis erilises seisundis, sügavalt puudutatud, saades ühenduse jumalikuga iseendas. Ingel ilmub mulle näona või tunnen rõõmuenergiat enda lähedal, mõnikord ilmub mulle unes miski, mille hiljem lõuendile kujustan. Maalida võin erinevat – mõnikord tunnen, et see inimene vajab hoopis värve või kujundeid, tuleleeki, särapööriseid, kõike, mis inglitega kaasas võib käia. Inglid on pidevalt ...

Tiivulised taevalised enne ja nüüd

Tiivulistest sõnumitoojatest teavad rääkida paljud, aga kui võrrelda kaemusi, siis nähtub ajastuste lõikes, kui erinevalt neid on kujutatud. Sajandivanused on martsipanist nukukesed ja punn­põsised pisipoisid, varasel uusajal ilmujad on hiigeltiibade ja lehvivate juustega üllad, isegi ohtlikud; kuni paari tuhande aasta tagused poolkehatud kiirgussambad, umbes siis tekkis neile kujutavas kunstis nägu. Mida enam ajas tagasi, seda tõsisemailmelised, seda aukartustäratavamad. ...

Läbi sajandi avatud sõnum

Sel aastal möödus 100 aastat Oskar Lutsu «Kevade» esmailmumisest aastal 1912. Oli tsaariaeg, kirjanik ise 25aastane. Terve «pimeda» nõukogude aja püsis alljärgnev peatükk «Kevadest» selsamal kujul kohustusliku kirjandusena kõigi kooliõpilaste laual. Katkend «Kevade» XXI peatükist: Jumalateenistus algas. «Teile on täna Õnnistegija sündinud,» kuulutas õpetaja valju häälega ja Arnol oli korraga tundmus, nagu oleks see, mis õpetaja ütles, täna, veel selsamal silmapilgul ...

EELK koostöömedal piiskop Heinile

Kolmandal advendipühapäeval andis peapiiskop Andres Põder üle EELK koostöömedali meie partnerkiriku Kurhessen-Waldecki kiriku piiskopile dr Martin Heinile. Pidulikul jumalateenistusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus jutlustas piiskop Hein, teenisid peapiiskop Põder ja koguduseõpetaja Urmas Viilma. Piiskop Martin Hein, kes on Kurhessen-Waldecki piiskop aastast 2000, on väga tihedalt seotud EELK ja Saksamaa Kurhessen-Waldecki maakiriku vaheliste sõprussidemete hoidjana. ...

EKN andis üle oikumeenilise aastapreemia ja tänukirjad

Eesti Kirikute Nõukogu andis üle 2012. aasta oikumeenilise aastapreemia ja tänukirjad Pirita kloostris toimunud korralisel töökoosolekul. Oikumeenilise aastapreemia pälvis Haldi-Epp Leinus (fotol), kes on Raadio 7 saadete «Lõputa lugu», «Kirikuelu uudised», «Külalisstuudio» ja «Aeg rääkida» toimetaja. Haldi Leinus on öelnud, et see ei ole ainult aastapreemia, vaid ikka 20 aasta töö eest mõeldud tunnustus. Ja lisab, et kuigi preemia määrati üksikisikule, on tema töö taga ...

Päev voolab ühiselt, ööd on üksildasemad

Räpina koguduse hooldekodus on tänavu jõulukuul põhiasukaid kahel korrusel täpselt kolmkümmend. Päevad lähevad neil rõõmsalt, ruttu ja ühetasaselt, ööd on kurvemad. Hommik Räpina kristlikus hooldekodus algab vara, enne seitset, sest öised mured on vaja päevaste vastu ümber vahetada. Just ööd on need, kui hing on üksi või rändab mineviku radu, teatab kõige jutukam ootamatult. Varahommikul algab kobin ja ahjukütmine, keegi tahab pööramist-pesemist, keegi rohtu. Mõni üksik ...

Koguduse teenetemärk anti ettevõtjale

Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk on sel aastal määratud koguduse nõukogu otsusega juhatuse liikmele Sulev Saareväljale. Sulev Saareväli (50) on sündinud Haapsalus, ristitud ja leeritatud Haapsalu koguduses. Ta on AS Est-Trans Kaubaveod nõukogu esimees. Valitud linnavolikokku 2002. aastast. Autasustatud Haapsalu linna vapimärgiga 2011. a, EELK tänukirjaga 2008. a ja muinsuskaitseameti tunnustusega 2011. aastal Haapsalu kirikute restaureerimise algatamise ja ...

Kui on jõulud ja külm

Ma mäletan ühte jõuluaega Võrumaal, oma isiklikus paradiisis. Sel ajal tähendas «meie» neid inimesi, kes võtsid vaevaks pühi pidada Nõnoval, vanatädi Senni juures. Igal aastal oli koosseis veidi erinev, ja ma ei mäletagi, kes olid kohal tollel aastal, millest ma teile rääkida tahan. Eks mõned sugulased. Vanatädi Senni ja kolm-neli umbes kahekümnest plikat, nagu me toona olime. Meie jõuluaegsed tegemised olid traditsioonilised. Kaevasime sauna lume seest välja, kütsime maja, ...

Pannkoogid ja võtmepädevused

Veidi rohkem kui nädalapäevad tagasi, kui noortekeskusest, kus ma töötan, oli suurem hulk rahvast juba koduteele asutanud, jäid minuga koos asju kokku panema kolm viimast. Sealsamas arenes järgmine mõttevahetus. «Ooh, tuleks need jõulud juba, ei jõua ära oodata! Aga noh, mu soovid nagunii ei täitu, sest ma tahtsin, et õde tuleks pühadeks koju, aga ta on Taanis, ei tule sealt kuskile ja sellepärast on minu jõulud juba rikutud,» rääkis üks. «No minu tädi on juba aastaid ...

Linda laulab oma eesti laulu

Kui jõuluõhtul igal pool valge habeme ja kingikotiga meest oodatakse, siis tehakse seda ilmselt ka Jõgevamaal Kääpa külas, mida moodsas mõistes ääremaaks nimetatakse. Siin on oma majapidamised, statistika järgi elab siin sadakond inimest. Suurem osa karpmajades, nagu neid kolhoosiajal ehitati. Vabariigi esimese iseseisvuse ajal oma vanemate ehitatud kodus veedab juba paarkümmend aastat pensionipõlve Linda Olmaru. Askeesi harrastav Linda kommertsjõuludest ei hooli, küll aga ...