Lehenumber » Väljaanded » 3. oktoober 2012 Nr 38

Soome-ugri pastorid olid koos Tartus

Viis päeva toimunud konverentsist võttis osa üle 80 teoloogi Soome, Ungari, Rumeenia, Ingeri ja Eesti luterlikust kirikust. Soome-ugri pastorite konverentsi ajalugu saab alguse 1937. aastal ja Tartus toimunud kokkusaamine oli järjekorras kaheteistkümnes. Prof Paavo Kettunen analüüsis põhjalikult konverentside ajalugu. Ta tõdes 75 aastale tagasi vaadates, et korraldamise tihedus on aja jooksul muutunud. Näiteks seadis piirid Eesti ja Ingeri kiriku esindajate osalemisele ...

Põhikooli ülesanne: õpi tundma ennast ja oma andeid

Kas Eesti hariduselus on väga vaja muudatusi? Eks ole neid tehtud ka. Oleme isegi kümne tublima riigi hulgas seitsmendad. Siiski ei saa lähtuda hetkenäitajast, olgugi see meeldiv, vaid peab vaatama ettepoole. Kuhu on suunatud praegused hariduselu fookused, räägib Eesti Kirikule haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis. Millised on oodatavad muudatused? Maakoolid on mul südames. Praeguses olukorras on põhikoolis 40–50 õpilast. Gümnaasiumi võiks ...

Rõõmus ja ajas koos piiskop Einar Soonega

Muistne tark on öelnud, et igale asjale on määratud aeg ja aeg on igale tegevusele taeva all. Meie kiriku piiskopil Einar Soonel on täitunud elatud aastate hulk, mis on ette nähtud tööks koguduseõpetajana. September 2012 oli tal viimane kuu olla Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja. Pea 39aastasest vaimuliku ametiajast 27 aastat on Einar Soone teeninud Kaarli kogudust. Sügisel 1985 määrati ta Kaarli kogudusse. Siis oli ta juba kogenud vaimulik, olles tosin aastat ...

Aitame kaasa kristliku kooli taassünnile

Tartu Peetri kogudus plaanib taas avada aastatel 1906–1940 tegutsenud kooli ja on tänulik kõigile, kes ettevõtmist toetavad. Kogudusele viieteistkümne aasta eest tagastatud koolihoonest, mis avati 1910, on mõlgutatud mõtteid nii- ja naapidi. Kõige rohkem jumet on olnud soovil jätkata majas hariduse andmist, kuigi nõukogude ajal tehasena kasutuses olnud, on ta üsna räämas ja vajab palju vaeva ja hoolt. Ega ka kristlikul eetikal ja meie rahvuskultuuril põhinevat õppe- ja ...

Palvemeeles kasvades ja tunnistust andes

Pühalepa palvemaja Hiiumaal on üks kümnest Eesti Evangeelse Vennastekoguduse aktiivselt tegutsevast palvemajast. Viimasel neljal aastal on palvemajas vastutavaks vennaks olnud Lui Remmelg, EELK Emmaste koguduse liige ja kunagine juhatuse esimees. «See on puhtalt vabatahtlik töö,» ütleb ta. «Ei ole mingeid tseremooniaid, pühitsemisi. Igas palvemajas peab olema vastutav vend või õde. Need ongi kõik õigused ja kohustused.» Palvetund on oluline Põline Hiiumaa mees, kes ...

Kuni inimene on veel inimene

Kas Lauri Sommer (39) on rohkem kirjanik või muusik? Mõtlesin sellele Rõuge vallas Sänna kultuurimõisas, kui sain osa õhtust, kus Bernard Kangro kirjanduspreemiaga pärjatud Lauri Sommer luges ja laulis. Luges Jaiki ja rääkis Võrumaa-ainelisest «Räestu raamatust», sellest pärjatust. Ja kassidest. Ütles end kassiinimese olevat. Nagu Tõnu Õnnepalugi, kes oma vahtses «Mandalas» laseb meil maailma näha koos kassidega. Sommerilgi on kassid,  neli armsat karvakera. Kassid on ...

Noored meediamisjonärid panid ajakirja kokku Ridalas

Kolmandat suve järjest peeti Eestis noorte meediamisjonäride laagrit. Vene, eesti ja soome noored kogunesid hubases Ridala pastoraadis, et üheskoos panna kokku uus kristlik noorteajakiri Pluss (ning Nuotta ja Võbor), mis ilmub kolmes riigis. Filmiti uus lühifilm, õpiti tundma seda, mis toimub raadio telgitagustes ja, mis peamine, et kõige sellega tuua au Jumalale. Enamik suhtlusest toimus küll inglise keeles, kuid nii mõnelgi korral tuli asjade selgitamiseks appi võtta ...

Ruhnus teenitakse Jumalat oma agenda järgi

Ruhnu koguduse õpetaja Harry-Johannes Reinu (86) koostatud «Ruhnu kiriku jumalateenistuste raamat» (fotol) on maitseka kujunduse ja mahuka sisuga kõvas köites teos, mille alusel toimuvad saarel jumalateenistused. Külastades mandrit ja Tartu linna on Ruhnu õpetajal ikka kenaks tavaks rõõmustada kirikulehe toimetust oma visiidiga. Sel korral oli eakal vaimulikul mere tagant kaalukas kingitus kaasas. Toimetuse raamatukogu sai täienduse autori pühendusega teose näol, mille ...

The Global Leadership Summit 2012

«Olen veendunud, et kõige tähtsam juhi omadus on olla alistamatu optimist. Keegi ei taha järgida mingit hädapätakat.» Condoleezza Rice, endine USA riigisekretär. GLS 2012 kõneleja Käes on sügis, päevad on lühemad ja ilm muutub külmemaks. Tihti tunneme kevadeks end tühjaks pigistatud sidrunina. Kliima, raske rahaline olukord ja vahel ka mõõn vaimses elus võib meist kergesti pessimisti teha. Oleme kuulnud, et muutus algab meist. Mis aga oleks teisiti optimistliku hoiaku ...

Maailma me parandada ei saa, aga lootus peab jääma

Elu on sageli näidanud, et teisiti mõtlemine, teistmoodi käitumine ja ütlemine on taunitavad. Üldine ühiskondlik vorm nõudleb seda, et me peame mõtlema ja tegutsema nii, nagu kõik seda teevad. Nendest reeglitest kõrvale kaldudes satume tihtilugu terava kriitikatule alla. Kui ilmnevad uued tuuled, olgu nendeks siis majandusreformid, poliitilised pöörded valimistel või teistmoodi maailmanägemus, läheb kohe protestiks. Inimesel on väga mugav ujuda vanas voolusängis, sest kõik ...

Tüüpiline seisukoht või tööõnnetus

Vahel on mõnest normaalsest ja targast inimesest raske aru saada. Nii nagu Kaarel Tarandist seoses 21. septembril Sirbis ilmunud artikliga «Targa sõitlus või albi laul, ma ei tea», mis püüab veenda, et avalikust sfäärist tuleks religioonid välja tõrjuda. Lisan mõne tsitaadi sellest artiklist: «Religioonid on raske taak inimkonna turjal, suurem kui nn valge mehe taak eurooplase omal. Kunagi ehk evolutsiooni kulus tarvilikud, on religioonidest nüüd (liigist sõltumata) saanud ...

Teadmatusest sallimatuseni

Kord nädalas 45 minutiks gümnasistide ette jõudes on mul nädalast nädalasse üks ja sama eesmärk. Kuidas suunata noort inimest nägema enda ümber märke ja märgisüsteeme. Nägema nende märkide taga religiooni või religioonide mõju ja meie kõigi osa selles süsteemis. Mul on arvamus, et kui õpilane näeb neid märke ning teab nende tähendust, on tal esiteks endal toekam maailmas elada, aga samuti suudab ta mõista endast teistmoodi käitujate motiive, mis kokkuvõttes välistab ...

Peremudel väga tavalise õpilase jaoks

Tartu maakonnaliinil vaatlen hapraid, alatoidetud moega koolilapsi, kes bussi tulevad, et pärast koolipäeva koju sõita. Nad lähevad maha metsavahelistes nõudepeatustes, nende kodu lähedal polegi võib-olla teisi maju peale kodumaja. Poodigi mitte, hea kui on bussipeatus. Nad on vaiksed, rõhutud olemisega, sageli riideis, mis neile suured. Poistel «kohustuslik» dressipluusi kapuuts või pesemata suusamüts üle silmade veetud, suitsupakk taskus haisemas. Mood, mis tekkis ...

Mälestusmärgist ja mäletamisest

Kirjutasin 22. augusti lehes Kärdlas sel kevadel püstitatud mälestusmärgist, mis pühendatud kõigile Hiiumaalt sõtta võetud meestele. Väitsin seal, et «tegu on teadaolevalt esimese monumendiga Eestis, millega mälestatakse kõiki II maailmasõja rinnetel langenuid». Septembris helistas mulle üks tähelepanelik lehelugeja Tallinnast, kes ütles, et tegu pole tõesti esimese taolise mälestusmärgiga. Ta käinud Lasnamäel Sõjamäe kõrgendikul Jüriöö pargis sealset mälestusmärki üle ...

Lühiuudised

Kontsert Mart Saare auks Helilooja ja organisti Mart Saare 130. sünniaastapäeval 28. septembril korraldas Vanemuise selts Tartu Peetri kirikus südamliku kontserdi «Mart Saar ja tema aeg», kus tutvustati Suure-Jaani lähedalt Hüpassaarest pärit muusiku heliloomingut. Peterburi konservatooriumi diplomiga Saar pani aluse Eesti professionaalsele kooriloomingule ja mängis Tartus elades Peetri kirikus orelit. Kontserti, kus laulsid lasteaia Krõll mudilaskoor (fotol), Tartu ...