Lehenumber » Väljaanded » 22. veebruar 2012 Nr 9

Avo Kiir: olen muutunud vaikust ja omaette olemist hindavaks

Õpetaja Avo Kiir: «Olulisim on armastus, mis on elu alus. Ka armastus kui suhtumine. Armastada inimest ja kõike elavat, loodust ja lootust, armastada ligimest kui iseennast. Armastada pika meelega ja vastutasu ootamata, see on minu elu moto.»  Liina Raudvassar

Vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril oma 60. sünnipäeva tähistava õpetaja Avo Kiirega kohtume Iisaku kogudusemajas, et kõnelda jumalikest ja inimlikest asjadest ja nende kahe kokkupuutealast. Sünnipäevateemast laveerib mees aga järjekindlalt kõrvale, kuna ei hooma uue eluaasta ümarust.Peipsi-äärsete tasandike ja Alutaguse metsamassiivide kokkupuutepunktis asuvale Iisakule on Tartu poolt läheneda ilus. ...

Eetilise esseistika auhinna pälvis Ilmar Raag

Ilmar Raag on öelnud, et essee on natuke aristokraatlik ajaviide. Arho Tuhkru

Enn Soosaare 75. sünniaastapäeval, 13. veebruaril andis temanimeline sihtasutus välja esimese eetilise esseistika auhinna.President Toomas Hendrik Ilveselt auhinna vastu võtnud filmimees Ilmar Raag ütles, et «essee funktsioon on tekitada ühiskonda selliseid sõnumeid, mida poliitikud ei saa välja öelda, sest neid rõhub imperatiiv, et nad peavad ütlema enam-vähem meeldivaid sõnumeid, et olla ...

Enn Soosaare tekstid on raamatusse köidetud

Raamat hõlmab eesti rahvuskultuuri silmapaistva mõtleja Enn Soosaare esseid ja artikleid aastaist 2000–2009.Tekstid on ilmunud Eesti Päevalehes, Postimehes ja Diplomaatias. Lisaks ilmub tervikuna Soosaare pikem essee «Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest». Võime uhkust tunda pikka aega meie juhtivaks kolumnistiks olnud Soosaare erudeerituse üle ajaloos ja poliitikas, filoloogias, filosoofias, kaunites kunstides. Tal oli oskust ...

Pühakodade riiklikust programmist toetuste saajad

XIII–XIV sajandist pärit Pöide kirik on Eesti vabariigi kultuurimälestis. XXI sajandil vaetakse, kas ikka jätkub võimalusi selle unikaalse hoone päästmiseks. Sel aastal toetatakse Pöide kiriku katuse avariirestaureerimise alustamist. Sirje Semm

Riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» 2012. aasta eelarve on kinnitatud ja pühakodade restaureerimiseks eraldatakse 660 486 eurot.Programmi juhtnõukogu otsusel saavad restaureerimistoetust seitsme konfessiooni pühakojad. Rahastamise eesmärk on programmi raames varem alustatud tööde lõpetamine. Tööd jätkuvadPooleliolevatest töödest viiakse lõpule Väike-Maarja kiriku torni ...

Küünlajala lummus: Kuressaare kirikus saab süüdata palveküünla

Anti Toplaan (vasakult), Pentti Laukkanen ja Touko Talasterä Espoost kingitud küünlajala taustal Kuressaare kirikus. Tõnu Veldre

Kolmekuningapäevast on Kuressaare Laurentiuse kirikus kasutuses sõpradelt Espoo toomkogudusest kingitusena saadud suur küünlajalg ehk kandelaaber. Selle väline vorm ja tähendus on väga sümboolne ja kõnetav. Soomes sepistatud küünlajala kaared moodustavad koos ümara kaare, mis meenutab maakera. Kaare sisemuses asetseb suurem küünal, millest kirikuline saab süüdata väiksemaid ...

Taevataat lasi aastapäeval päikesel paista

Pildil on Eesti Vabariigi esimese aastapäeva tähistamine Tallinnas Vabaduse platsil 24. veebruaril 1919. aastal. 1932. aastal jäi samas paraad esimest korda riigi ajaloos külma tõttu ära.  Arhiiv

Küünlakuu tähtsaim sündmus on teadagi vabariigi aastapäev, sestap tähistati seda ka 1932. a kõikjal Eestis. Vabariigi aastapäevaks kinkis taevataat selge ja päikesepaistelise külma ilma. Kraadiklaas Tallinna raekoja seinal näitas 10 külmakraadi. Tuhanded inimesed olid tulnud Vabaduse platsile paraadi vaatama, mis aga esimest korda riigi ajaloos külma tõttu ära jäi. Kuid kirikukellad helisesid, ...

30 aastat kirikutööl on möödunud kui üks päev

Juta Siirak

17. veebruaril 1982. aastal ordineeriti Tallinna piiskoplikus toomkirikus vaimuliku ametisse Juta Siirak, Urmas Arusoo ja Jaan Jaani.Juta Siirak (82) meenutab ordineerimispäeva oma mälestusteraamatus «Uus algus» (2011): «Toomkirik oli rahvast täis. Info oli kuidagi levinud ja tervitama olid tulnud paljud tuttavad ja kaastöölised endistest töökohtadest ning õpingute kaaslasi.» Kiriku ülesehitajaJuta Siirak ...

Taeva ja maa vahel

Ajakirjanik ja kirjanik Hille Karm on oma lapse- ja noorpõlvemälestused kirjutanud raamatusse.

2005. aasta varakevadel, kui Risti koguduse õpetajana tööd alustasin ja sealse ajalooga tuttavaks püüdsin saada, jäid näppu mõned korralikult välja lõigatud ja kausta vahele pandud artiklid omaaegsest Harju rajooni ajalehest. Nende teema oli üks: Risti koguduse õpetaja, kohaliku rahvavaenlase Raul Oki omakasupüüdlikkus ja rumalus. Igast reast uhkas vastu pahatahtlikkust ja salvavat õelust. Selline ...

Ilmus teine trükk Uku Masingu tõlgitud «Tooma evangeeliumist»

Johannes Esto Ühingu kirjastuselt ilmus teine trükk Uku Masingu tõlgitud «Tooma evangeeliumist», mis kuulub Uue Testamendi apokrüüfide hulka. See on Jeesuse ütluste kogumik, mis pärineb tõenäoliselt 2. sajandi keskpaigast ja on säilinud koptikeelses tõlkes. Osa Tooma evangeeliumis leiduvatest Jeesuse ütlustest olid kuni evangeeliumi avastamiseni 1945/46. a tundmatud; osa on tuntud ka kirikuisade tsitaatide ...

Vabadusele eelneb usk sellesse

Ilmunud teos on oluline kõigile Eesti lähiajaloo huvilistele. Kas on juhuslik, et kõvakaanelise kogumiku «Usk vabadusse» avalõigus on pehmelt öeldes küsitav väide? Lugupeetud Trivimi Velliste kirjutab: «Olgugi, et olime (Saksamaaga) sõjas relvavennad.» Kelle relvavend sai okupeeritud Eesti riik olla? Teades Vellistet võib aimata, kuidas ta püüab eelmainitud sõnaseadet siluda, rääkides näiteks Uluotsast, peaministrist vabariigi presidendi ülesannetes, kes kutsus Eesti ...

Kuidas ja millest sünnib hea jutlus

«Kas räägin sellest, kuidas valmistun parematel päevadel või praegu?» küsis Valga praost Vallo Ehasalu vaimulike konverentsil. Stseen leidis aset konverentsi lõpusirgel vestlusringis, mille ülesandeks oli kokku võtta kahe päeva ühine teema «Jutlus ja jutlustamine». Kas viis või 25 minutitPraost Ehasalu oli vastajatest viimane. Enne teda oli kõnelnud Risti koguduse õpetaja, aasta vaimulikuks ...

Mälestusi Peeter Kohandist 3. osa

1948. aasta jõulude ajal Pukas. Pildil esireas kasuisa õde Ilse, ema Aurelie, kasuisa Aarne; tagareas Valga pastor Paul Uibopuu, õde Imbi, tädi Hilde, Puhja pastor Peeter Kohandi. Eerakogu

3. Kõnekeelega olid hullemad lood – puudus ju Vene ajal selles keeles suhtlemise võimalus, eriti Lõuna-Eestis ja Tartus, kuhu ei lubatud isegi soome turiste ning polnud võimalik Soome televisiooni vaadata. Esmakordselt sain oma soome keele oskuse proovile panna alles 1992. aasta kevadel, kui meeskooriga esimest korda Soomes viibides ühes sealses perekonnas peatusin. Kuigi minu soome keel oli kindlasti küllaltki vigane, suutsin oma ...

Jaan Undist Marju Lepajõeni

18. jaanuaril tuhastati Tartus rohkem kui paarkümmend aastat Tartu ülikoolis kreeka ja ladina keelt õpetanud mag. phil. (1999) Jaan Undi põrm. Ärasaatjaid oli palju, eriti just nooremaid – kuigi Jaan Unt ei olnud tribuun ega esinenud suurele kuulajaskonnale ja ei lahkunud teisele poole üle Lethe ka keset akadeemilist tööd. Ta tõmbus tagasi juba aastate eest, ümbritsetuna perekonnast, muusikasalvestistest, Venemaa tv-st, ...

Palve

Tekst ja foto: Joel Siim

Mu Jumal, ütle mulle, kes ma olen.Mis on mu ülesanne selles suures maailmas?Kas oled sa mind kutsunudkustutama ühe leivaga kogu maailma nälga,kõikide imetluseks lendlema inglite tiibadel,võtma vastu kogu maailma austust?Isa, õpeta mind õigel ajal ütlema:ära saada mind kiusatusse.

Süüdlast otsides vaadakem iseendasse

1Ms 3:1–19Leerilapsed kuulevad pattulangemisest ja küsivad: aga kuidas madu enne pattulangemist käis? Õige küsimus. Sest kui karistuseks oli kõhu peal roomamine, siis mil moel madu enne seda sai liikuda? Mängin leeriõppijatega ja ütlen, et küllap ta lendas. Kusagilt peab ju pärimus draakonitest ja lohedest tulema. Ja siis mõtlen, et võib-olla see ei olegi vaid mäng.Zooloog Aleksei Turovski ütleb, et kui ...